Viimasel ajal on Eesti ajalehtede uudis- ja arvamuskülgi ehtinud artiklid mingist uuest kohtuskäimisest, kus siis Eesti justkui võitleb Euroopa Liidu ülla heitgaaside vastase loodusesõbraliku ettevõtmise vastu ja on sellega pälvinud üleüldise pahameele.
Aga hoopis teine pilt avaneb, kui lugeda ajalehte International Herald Tribune ning ajakirja Economist. Tuleb välja, et kogu selle suure nn loodussõbralikkuse taga on ELi valitsuse nurjunud katse käivitada Euroopa CO2 börs, mis möödunud aastal kolinal vastu taevast lendas, kuna nn emissioonikvootide hind kukkus ligi 10 korda. Ja keegi ei tunne enam kauplemise vastu huvi. Tuli välja, et ELi valitsus oli kvoodiarvestusega mööda pannud ja neid justkui liiga palju eraldanud. Nüüd tuleb kiiresti midagi ette võtta ja Brüssel tahabki kvoote hüppeliselt vähendada, lüües sellega eriti Ida-Euroopa kiiresti arenevaid riike, kus ligi kahekordne kvoodipiiramine tähendab olulist tagasilööki majanduse arengule. Ja sellega on pärsitud oodatav kiirem järelejõudmine rikastele riikidele. Läti oli möödunud nädalal viimane, kes aastaid 2008-2012 puudutava ligi kahekordse kvoodikärpe Euroopa Kohtusse andis. Enne seda olid seda teinud Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Eesti.
Riikidel on lootus asi võita, sest Euroopa Kohtus on kvoodikärpeid juba varem edukalt vaidlustatud ja 2005. aastal sai Briti valitsus õiguse.
Ja sellest ma aru ei saa, miks pole Eesti lehtedel ajakirjanikke Brüsselis olukorras, kus kõik Eesti elu puudutavad olulised otsused tehakse seal. Eestis pole varsti enam ühtegi kõva uudist, mida edastada (lisaks klatšile ja kõmule, mis üha enam ehivad end kvaliteetlehtedeks pidavate väljaannete külgi) ja vaesed süütud juhuslikud ohvrid, kes peavad siis ajakirjanduse hammasrataste vahel pöörlema, et tööstuse kasumeid üleval hoida. Leheomanikud, saatke juba oma reporterid sina, kus sünnivad uudised! Las kotivad euroametnikke, kes mõjutavad Eesti elu juba mitu aastat juba palju rohkem kui vennikesed Toompeal või Kadriorus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar