Esmaspäeval sain ootamatult telefonikõne ja toru otsas tutvustas end Kanal 2 töötaja Kristel Peikel. Ja ütles, et tahaks väga mind saatesse Tere Õhtust, veel sel nädalal, sest saade pidi tegevuse lõpetama. Ja et sel nädalal on veel võimalik ja et nad tahaks mind kui blogijat saatesse kutsuda. Et ma siis blogimisest vähe räägiksin. Et tuleb selline positiivne asi, mind keegi ründama ei hakka. Saade võetakse linti. Ja lindistus algab päeval kell 12.
Kuna olime Irjaga endale lubanud, et enam Schibstediga tegemist ei tee ja neile näppu ei anna, siis ei öelnud ma esialgu ei ei ega jaa (mäletatavasti võttis Postimehe arvamustoimetuse juht Kalle Muuli rõõmuga vastu minu kaastöö möödunud aasta algul ja ütles, et sigalahe tekst ja kui see avaldati, siis valas mind kõigepealt sopaga üle SLÕhtuleht ja siis veel Postimehe juht Mart Kadastik takkajärgi, ja Postimees loomulikult minult enam kaastöid vastu ei võtnud). Ja nii oli Irja ka tänavu suvel tagasi lükanud Tuuli Roosma pakkumise tulla saadet "Tere Õhtust" juhtima, sest esiteks oli Schibsted meiega näotult käitunud ja teiseks tahtsime suvel puhata, sest igasugu Kadastiku-suguste tatipritside pasundamiste ja Ingrid Tähismaa-suguste kättemaksuhimuliste tegelinskite tõttu oleme pidanud viimase aasta kohtuasjadega mässama. Ja nüüd, kus kohtuasjad algatatud ja tatipritsimine kui noaga lõigatud, saame omale lubada veidi vabamat hingamist.
Palusin Peikelil paari tunni pärast tagasi helistada. Ja vahepeal pidasime Irjaga nõu ja otsustasime siiski minna, sest mis seal ikka, kui kutsutakse, miks siis mitte. Ütlesin, et olen reedel nõus, kuna reedel, see on siis homme on NAKi väikse pornoraamatu esitlus Tallinnas. Oleksime saanud kaks kärbest ühe hoobiga lüüa. Muidu väldime Tallinna, sest see on meie jaoks liiga depressiivne linn.
Ise muidugi imestasin, et mind üldse kutsuti. Arutasime Irjaga, et küllap tahab Kadastik meiega ära leppida või midagi seesugust. Ja täna helistaski Peikel uuesti, vabandas ette ja taha ning ütles, et kahjuks, jah, ma ikka homme tulla ei saa, sest on viimane saade ja tahetakse mingi kokkuvõttev asi teha. Sest pole teada, kas saade üldse jätkub, ja nii edasi. Ja lubas, et kui saade jätkub, siis kindlasti kutsub. Ma siis ütlesin, et väga tore.
Säärane lugu siis. Ma muidugi ei usu seda viimase saate juttu, sest see oli juba nädala algul teada. Nii nagu see on varemgi olnud, arvan ma, tuli taas ülevalt poolt korraldus, et mind mitte saatesse kutsuda. Sest viimaks poetan midagi jälle Ingridi kohta ja oh seda õudust siis! Oh seda häbi, kui kogu Eesti teada saab tõsiasju, mida Ingrid pole julgenud ei avalikkusele ega oma lastele rääkida. Aga las ta sitsib siis nagu konn edasi oma infopiruka otsas. Nagunii on Kroonikast viimasel ajal saanud nagu mingi kirikuväljaanne, kus ilmuvad mesilood tähtsate isandatega, kus vähegi julgemaid inimesi kotitakse ning peetakse mingit ajast ja arust moraali-jutlust. Sama totter on SLÕhtuleht, mis muudkui pasundab seks-seks, ja siis kui keegi vähegi seksikamalt käitub, siis käib üks oih ja aih. Mingi täielik edevuse ja silmakirjalikkuse laat. Kus lollidele on antud võim kätte ja nad siis möllavad ühiskonna kallal mis jaksavad. Ilma igasuguste eetiliste piirideta.
Sellised kurvad lood siis selle ajakirjanduse asjaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar