Tartu linnavalitsus on keelanud venelasel Tsõgankovil Võru tänava pehkind puumaju maha võtta. Aga mida linnavalitsus ootab, palun? Kas seda, et venelasest ärimees suhtub eestiaegsesse puitarhitektuuri samasuguse härdusega nagu meie, miljöösõbrad. Siis on linnavalitsus küll loll, vabandatagu, aga nii see on. Kujutame ette, et mina migreeruks Ameerikasse ning ostaks seal samuti kokku kolm pehkind, enne kuulsusrikast iseseisvussõda ehitatud maja. Ma tahaks nad maha võtta, selge see, ning ehitada asemele endale meelepärased majad. Mida tean ma iseseisvussõjaeelsest arhitektuurist? Mida teab venelane Tsõgankov eestiaegsest arhitektuurist??? Naiivne ning ebaõiglane on loota, et ta selle vastu huvi tunneb.
Kui Tartu linnavalitsus oli kunagi nii loll, et lubas Tsõgankovil oma ärihoonele kaks korrust peale ehitada, siis tuleb oma supp nüüd ilusti ära süüa. Jonniajamisega ei võida midagi. Üks võimalus, millele linnavalitsus ilmselt ka loodab, on kohustada venelast Võru tänava puumaju korda tegema. Aga see lootus on äärmiselt naiivne, kuna mitte kedagi ei saa midagi tegema kohustada, kui see inimene seda ei taha, ning see on ka vastuolus inimõigustega. Suure tõenäosusega laseb Tsõgankov majadel laguneda ning maha põleda ning ehitab siis ikkagi, moel või teisel, soovitud suurhooned. Teine võimalus, mida kaaluda, on, et linnavalitsus ostab talt need majad välja. Palju maksab üks õnnetu pehkind puumajanäss? Miski 2 milli, ei enam. Linnavalitsus võiks talt need majad välja osta ning müüa edasi inimestele, kes soovivad säilitada eestiaegset arhitektuuri. Kolmas võimalus on lasta tal need majad maha võtta. Olgem ausad, uus suurhoone, olgu ta või 7-kordne on ikka 100 korda parem kui pehkind, lagunev, iga hetk kokku varisevate korstnatega puupeletis, kus elavad parmud. Ning seda nii kesklinna ligidal! Võru tänav võiks olla Tartu linna au ja uhkus ning ma kutsun linnavalitsust selle saavutamisel kaasa aitama - aktiivselt, nüüd ja kohe.
Kerge oleks süüdistada kõiges venelast, et miks ta siis neid puumaju korda ei tee jne, aga tuleb arvestada, et tema on ärimees, mitte patrioot, ning need majad olid lagunenud juba siis, kui ta nad endale ostis. Tema arvestas sellega, et võib nad maha võtta. Keegi Tartu linnavalitsusest oli talle (ilmselt) sedasi mõista andnud. Olid noore vabariigi segased ajad. Võib mõista venelase viha selle üle, et nüüdne linnavalitsus varasematest lubadustest enam midagi ei tea. Linnavalitsusega ei saa enam üldse rääkida, kaebas ta meile. Aga miks ei saa? Miks linnavalitsus ei räägi vene ärimehega?? Miks ta ei kutsu teda vestlusele, ei selgita perspektiive, erinevaid võimalusi??? Küllap on süüdi suhtlemiskultuuri puudumine, millele viitas oma kirjas minule ekslinnapea Laine Jänes.
Nüüd tegutseb aga see vene ärimees, kellega linnavalitsus ei suhtle, nagu maffia - ta suhtleb linnavalitsusega eelmainit lärmi tekitades. Saagides. Ta on sunnitud kasutama kõverteid, kuna linn ei kuula teda. Ning nii käib juba pikemat aega mäng teineteise närvidel. Küllap on ta ka teinud üksjagu investeeringuid, ikka neist linnavalituse (korrumpeerunud ametnike?) lubadustest lähtuvalt, ning tahab nüüd oma raha tagasi. Ning teda ei saa ses süüdistada.
Vastutus lasub tervenisti Tartu linnavalitsusel. Ning midagi tuleb kiiresti ette võtta. Nüüd ja kohe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar