Minu kaebus pressinõukogule

Kuivõrd tänane Eesti Ekspressi juhtum ajakirjanduseetika reeglite, hea ajakirjandustava vastu eksimise osas on nö õpikukeiss, siis tegin selle kohta kaebuse pressinõukogule. kaebuse tekst ise on siin:

Pressinõukogule
kaebus

Lugupeetavad,

Juhin käesolevaga tähelepanu, et ajaleht Eesti Ekspress rikkus 25.10.2007.a. ilmunud artiklis „Preatoni: „Mu tulevik on roosa!““,

http://www.ekspress.ee/viewdoc/295674836AAB7D60C225737E00293920

autor Sulev Vedler, head ajakirjandustava, mida peegeldab Eesti ajakirjanduseetika koodeks (EAK).

Artiklis on välja toodud tõsised, laimavad, tõendamata süüdistused Inno Tähismaa, Ilona Saari, Gerd Tiivase ja Markko Kardi suhtes, ilma viimastele enese kaitseks sõna andmata.

Artiklis on eksitud ajakirjanduseetika koodeksi punkt 1.4 (ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon.), punkt 1.5 (ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada), 3.5 (toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust), 4.2 (konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled) ja 4.6 (andmeid ja arvamusi konkreetsete inimeste tervisliku (nii vaimse kui füüsilise) seisundi kohta ei avaldata, välja arvatud juhul, kui inimene on andmete avaldamisega nõus või kui niisuguste andmete avaldamist nõuab avalikkuse huvi).

Lisan seletuse tsitaatide kaupa:
1. Esiteks juhtlõigus väide, et „Ernesto Preatoni võitis kohtuasja“. See ei vasta tõele, või on poolik tõde, sest kontekstist tulenevalt oli tegemist vastastikuse kokkuleppega süüdistaja ja süüdistatava vahel, kus Preatoni pidi koos kaaslastega maksma ligi 25 miljoni krooni suuruse hüvitise. Eksimine EAK p 1.4 ja 3.5 vastu.

2. Ekspress väidab, et „Saari leidis kolm tegelast, kes soovisid itaallase vastu sõdides tõsta oma populaarsust ja muutuda Eesti rahva kangelasteks“. Kõigepealt peab märkima, et eesti rahvas kirjutatakse väikse tähega. Kontekstist tuleb välja, et Saari leidis ka minu, Inno Tähismaa. Mis on vale, sest otsisin ise kontakti Saariga, et kontrollida mitmest eri allikast saadud infot. Teieks polnud minu soov tõsta oma populaarsust ja muutuda kangelaseks, vaid tegin oma igapäevast tööd. Mingist sõdimisest polnud juttugi. Tegemist on valeinfo ja alatu laimuga. Eesti Ekspress minule enda kaitseks sõna ei andnud. Eksimine EAK p 1.4, 1.5, 3.5 ja 4.2 vastu.

3. Ekspress väidab, et „esimesena kargas suurärimehele kallale Äripäeva ajakirjanik Inno Tähismaa, keda Preatoni iseloomustab „absoluutselt häiriva ja tasakaalutu tegelasena“.“ Väide, et ma kargasin Preatonile kallale on põhjendamatu süüdistus. Ma ei saanud talle kallale karata, kuna ma ei kohtunudki Preatoniga. Preatoni väited minu kohta on lihtsalt solvang ja alatu laim. Minule enda kaitseks artiklis sõna ei antud. Laimu tiražeerimine ja levitamine pole antud juhul millegagi põhjendatud. Lisaks, Ekspress väidab, justkui mina oleks esimesena Ekspressist kirjutanud. 19.07.2001 kirjutas kriitilise artikli Preatoni tegemiste kohta ka Sulev Vedler ise. Mistõttu on tema käitumine eriti alatu ja taunimisväärne. Tema laim ja põhjendamatu lömitamine allika ees kahjustab oluliselt ajakirjanduse mainet. Eksimine EAK p 1.4, 1.5, 3.5, 4.2 ja 4.6 vastu.

Olen seisukohal, et tegemist on olulisel määral ajakirjandustava rikkumisega ja palun asja menetleda ning võtta tarvitusele vajalikud abinõud.

Lugupidamisega,
Inno Tähismaa,