On päevselge, et Postimees on kristlik ajaleht. Kaitseb kristlikke vaateid ja põhimõtteid, kuigi seda avalikult ei afišeerita, aga oma Norra omanduse kaudu ei saaks see teisiti olla, sest Norra on läbi ja lõhki kristlik maa. Ja sellest polegi midagi hullu. Eestis elab palju kristlasi, või vähemasti neid, kes ennast selleks peavad, ja kuigi enamik neist pole piiblit läbigi lugenud, on ka see ok, sest kirikule on aegade algusest meeldinud ühtselt rumal mass. Kes siis vaatab suurele õpetajale otse suu sisse (selle massi ainus võimalus jätta endast jälg on teha laps, rajada sellele lapsele peavari ja teha tööd selle eesmärgi nimel). Ja neile on vaja oma nii-öelda arvamusplatsi, et saada ja neelata eluks vajalikke juhiseid. Laadida alla uusi programme. Usk on efektiivne vahend massi juhtimiseks. Samuti aegade hämarusest. Ja kui võrrelda massi arvutiga, siis on usk nagu operatsioonisüsteem. Mis selle arvuti tööle paneb. Olenemata sellest, mida seal arvutis siis tehakse, ja kas üldse midagi tehakse.
Päevaleht seevastu pole kristlik ajaleht. Seal avaldatakse seetõttu põnevaid, julgeid mõtteid ja ideid, seda loeb loomingulisem ja edumeelsem osa elanikkonnast, kellest ülejäänud suur mass ehk kogu aeg kõike arugi ei saa, aga vähemasti on neil loojatel oma arvamusplats. Ja see on vajalik.
Nüüd on hirmus kuulda selle kohta, et see loojate arvamusplats on mürgitatud mingite kristlike ähvarduste poolt, mille tagajärjel on sekkutud otseselt Päevalehe sisusse. Ma pean silmas juhtumit, kus ristikiriku pealekäimisel lõpetas Päevalehe endine toimetaja Priit Hõbemägi kristlust ja üldse usku lahkava artiklite seeria, mille algatas kirjanik Jaak Urmet, kirjanikunimega Wimberg. Kes oli ka Päevalehe kultuuritoimetuse juht.
Mis nüüd Päevaleht sellest võitis? Minu arvamust mööda mitte midagi. Kirik bluffis, sest teadis, et õige kristlane nagunii Päevalehte ei loe. Kirikul polnud midagi kaotada. Küll aga Päevalehel, kes paindus kiriku surve all, jättis lootustandva teema-arenduse sinnapaika ja sülitas näkku oma lugejatele. Kui muutus Postimehe koopiaks. Ja koopia teatavasti on alati äriliselt vähem edukas.
Kui Päevaleht oleks sirgjooneliselt oma asjaga edasi läinud, Hõbemägi oleks paljastanud kiriku kavalad plaanid, siis oleks see toonud kindlasti Päevalehele lugejaid juurde. Kasvõi neid kristlasi, kes siis tahavad lugeda ka teistsuguseid argumente, teistsugust juttu.
Nüüd on Postimees või sees ja itsitab pihku, Päevaleht aga suures sitas, vallandades lehe juhi Aavo Koka. Kes on muidugi süüdi selles, et talus peatoimetajana sellist saamatut argpüksi nagu seda on Priit Hõbemägi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar