Viimane Suomen Kuvalehti kirjutab Soomes alanud debatist presidendi ametiaja lühendamise kohta, kuna presidendi mõjuvõim on vähenenud ja temast on saanud pigem esinduspersoon.
Nii nagu ka Eestis. Ja Euroopa Liidu kontekstis jääb riikide võimukandjate võim üha väiksemaks. Sest tuletagem meelde, et eestlased on alates 2004. aastast ennekõike Euroopa Liidu kodanikud. Ja see, mida varem tunti Eestina, on üks pisike haldusüksus, umbes nagu Eesti jaoks Elva linn. Eesti president on nagu Elva linnapea. Või pole sedagi, pigem Elva aukodanik.
Mistõttu võib ka Eestis praeguse 5 aastase presidendiaja lühendada mitte 4, nagu soomlased tahavad, vaid suisa 2 aasta peale. Midagi sellest ei juhtu. Lihtsalt president saab õiguse olla teatud aja jooksul rohkem inimesi. Ja vajadusel võiks vähendada ka selle ametikohaga seotud hüvesid. Pigem peaks see olema auasi. Ja kuigi mina pooldan presidendiametisse inimeste loosimist, vastavas soliidses eas inimeste hulgast, sest iga eestimaalane peaks olema valmis võtma presidendi vastutust, siis kõlbab ka valimine. Ja presidendi peaks valima rahvas. Ta peaks olema eelkõige rahva mees. Mitte mingi elitist, kes midagi arusaamatut pobiseb ja kellest rahvas aru ei saa. Elitistide pärusmaa on teadusasutused, ülikooli, instituudid. Miks nad sinna ei võiks jääda? Sealt tarkuseteri poetades, nõu andes. Rahvale on vaja oma inimest. Selle tõttu eelistasime me Irjaga presidendina Rüütlit. Kuigi ka temal on omad vead, kõrge vanus, punaminevik, vähene keeleoskus, aeglane taip. Aga ta on rahva jaoks arusaadavam kui Ilves. Ja võimalik, et Rüütel oleks suutnud ära hoida nn pronksiöö mäsu. Teha seda, milleks polnud võimelised ei Ansip, Ilves ega Savisaar. Kõik need viimati mainitud tegelased on lihtsalt saamatud argpüksid. Oskavad teha jutuga suure linna, aga kui vaja tegutseda, siis on kuhugi kadunud. Ok, Ansip juhtis vägesid kuskil endise kommivabriku majas, kus praegu asub politsei. Aga kus olid Ilves ja Savisaar? Mina näen, et president on mees, kes peaks aitama maha rahustada just selliseid "pronksiöid". Sest neid võib ette tulla veel ja veel. Ja mitte ainult rahvuspinnal. Näiteks praegu tõmmatakse koomale alkoholimüüki. Mäletavasti hakkas NSV Liidus rahvas pärast alkoholimüügi piirangute kehtestamist kõvasti mässama. Sest inimesed on harjunud palju jooma, oma muresid viina sisse valama. Ja lühinägelik on seda haigust keelamisega ravida. Isegi narkomaane ei ravita keelamise, neilt süstalde ärakorjamisega. Vaid pakutakse midagi asemele. Õpetatakse elu muutma. End inimesena tundma.
Praegune presidendi institutsioon on kujunemas Pätsu stiilis isikukultuse objektiks. Vajumas harjumuspärasesse prakku. Lühem ametiaeg aitab inimestel pea selge hoida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar