Siis, kui kõik oli veel ilus: vasakult teine Liisa Past, Aapo Ilves, Inno, Irja, Contra, Anu. Ohh, ma ei teagi, millest alustada. See asi on nii kuramuse mäda, mis tipnes sellega, et mu Irjake nuttis reedel terve õhtu otsa. Umbes nagu siis, kui suri tema armas isake. Ja reedel suri tema teine armastus, Tartu NAK, kui selle esindaja Aapo Ilves ta valimatute väljenditega läbi sõimas. "Ära plödise!" ütles Aapo, kui Irja seletas, et ta ei saa keskööl majutada kahte NAKlast, kuna ta on haige. Ja Aapo lisas, et üleüldse, tahab ta rääkida meie blogi sisust. Kui me ei taha päris üksi jääda.
Ma saan Irjast täiesti aru. Ja ma ei taha Aapoga vastamisi sattuda, sest mul on tunne, et ma ei saa jääda talle molli andmata. Ma ei taha teda enam kunagi oma elus näha. Aga see selleks. Ma pean alustama ilmselt sellest päevast, kui ma Irjaga kokku sain, ja sellele järgnevatest päevadest. Mil mul oli Irjaga mitmel korral juttu, et kas ta ikka tahab end minuga siduda, sest minu eksabikaasa võib talle haiget teha. Aga Irja ütles, et jah, ta tahab. Et ta tahab olla selline vapper tegelane. Ma siis ütlesin, et ok. Ja ma lubasin, et kaitsen Irjat. Kasvõi omaenda surma hinnaga. Sest ma olen valmis tema eest surema.
Kõigepealt, nagu on Irja kirjeldanud, lendas peale tema vend Vello, kes hoiatas Irjat minu eest. Vello oli Ingridi esimene ohver. Aga Irja ei võtnud vedu, siis hakkas Vello kottima Irja isa, kes kah ei võtnud vedu. Siis kottisid meid perepsühholoogid, kes kah loobusid meiega rääkimast, kui tuvastasime, et neil endil on suhted korrast ära. Siis lajatas Ingrid kohtuasjad kraesse, millest ma olen tasapisi välja tulemas, ja mulle endale üllatuseks võitjana. Aga veel enne seda tutvustas Irja mulle NAKlasi. Mis oli minu jaoks täiesti uus maailm. Irja rääkis mulle, et kirjanikud on hästi kokkuhoidvad, toetavad üksteist raskel hetkel. Mis tundus mulle üllatav, sest ajakirjanikud küll sellised pole. Aapo Ilves, Olavi Ruitlane, ma polnud selliseid nimesid kunagi varem kuulnud. Tõsi, Contrat ma teadsin, ja Wimbergi. Kuskilt varasemast ajast. Samuti teadsin Kivisildnikku. Ning Kauksi Üllet.
Aga esimesena tutvustas Irja mulle Aapot ja Ruitlast, kellel oli just välja tulnud raamat Kroonu ja kes oli politseile napsise peaga vahele jäänud ning lubadest ilma jäänud. Irja rääkis, kuidas NAK on tema jaoks nagu teine pere. Ma kuulasin suu ammuli ja muudkui noogutasin. Siis rääkis Irja, et kirjanik peab olema aus, mille ma jätsin kõrva taha. Ma vaatasin Irjale alt üles, sest ma ei tea kust, aga kirjanikud olid minu jaoks olnud alati väga tähtsad. Ja Irja oli kirjanik, mitu luulekogu välja andnud. Ja selline inimene tahtis minuga tegemist teha - mingi tavalise ajakirjaniku-nässiga. Ma olin väga liigutatud. Irja jäi pärast minuga tutvumist Eestisse. Ta jättis kõik oma asjad oma ekselukaaslase juurde Portugali. Nii nagu mina jätsin kõik oma asjad oma endisesse koju. Mul polnud neid enam vaja, esimest korda elus polnud ma enam asjadest huvitatud. Tahtsin olla koos Irjaga ja õnnelik. Tundsime endas jõudu, et hakata teisi aitama.
Irja asus tegelema oma isaga. Ning oma teise armastuse NAKiga. Ta rääkis mulle, kui oluline on propageerida noori kirjanikke. Me käisime intervjueerimas Olavi Ruitlast ja kirjutasime intervjuu ajakirja Just. See oli minu jaoks täiesti uus maailm. Sest kirjanikega ilmub intervjuusid haruharva. Ja Irja sebis Saagimi käest välja lubaduse kirjutada. Nii me siis kajastasime kirjandusüritusi nagu Sotsia ja Prima Vista. Kus polnud sageli kohal ühtegi ajakirjanikku. Ja Irja oli õnnelik, et sai ainsana kajastada talle olulisi sündmusi. Irjal oli suur unistus anda tagasi NAKile, mis ta oli sellelt kirjandusrühmituselt saanud. Kasvõi natuke. Irja käis peale, et teeme Tartu majja NAKi ruumid. Mina olin sellele vastu, aga Irja ütles, et ühel organisatsioonil on vaja kuskil olla. Ja kuivõrd NAK oli mõned aastad tagasi Tartu kirjanike majast välja visatud, siis asusime NAKile uusi ruume rajama. Panustades sinna sadu tuhandeid kroone raha, ohtralt oma aega ja energiat. Unistasime NAKi kohviku rajamisest ...
Lisaks tahtis Irja kangesti uuesti NAKi seltsielu taastada, ning selleks tarbeks korraldasime eelmisel aastal oma maakodus NAKi suvepäevad. Valmistasime ette koha, mis võttis meilt mitu kuud vaeva ja energiat, ent nagu Irja ütles, tahab ta anda tagasi, mis ta on saanud. Sest ta uskus noortesse kirjanikesse. Ta tahtis neid toetada. Ta oli justkui süüdi, et oli kaks aastat Portugalis veetnud. Mille jooksul oli NAKi elu hääbunud, suvepäevad olid jäänud korraldamata, inimesed enam koos ei käinud. Ja reedel sai Irja teada, et tegelikult polnud tema pingutused mitte midagi väärt. Et ta on viimane narts. Kuigi ma võin kinnitada, et Irja ohverdas oma kallist aega, vaeva ja raha, et NAKi heaks midagi teha. Aga ilmselt pole see midagi väärt. Sest Aapo saatis ta perse.
Täna teatas Irja, et astub NAKist välja. Et mitte NAKlastele liiga teha. Sest Aapo teatas, et ta on pidanud meie tõttu kannatama. Me ei taha, et NAKlased peaks meie pärast kannatama. Samuti poleks meil võimalik suhelda Aapoga, kes Irjaga näotult käitus. Aapo sarnaneb Ingridiga, kes loob tiheda sõprussuhte ja siis kõige raskemal hetkel lööb noa selga. Ning seejuures jääb veel enda arust õigeks. Selliste inimestega pole muud teha, kui kiiresti jalga lasta. Ja ka teisi hoiatada. Et keegi teine samasse ämbrisse ei astuks. Aapo veel nii ilusti laulis Irja isa matustel, ja oli igati sõber. Ja nüüd ütleb, et juba pikemat aega peab ta seletama oma tuttavatele, mis suhtleb meiesuguste paariatega. Ma ei saa aru, miks ta kohe ei öelnud, et me talle ei meeldi. Oleks saanud juba varem sotid selgeks teha. Vägisi tundub, et ta lihtsalt kasutas meid ära, mingite oma huvide jaoks.
13 kommentaari:
No eks siis vahest daki annab nakile ruumid, ja tasuta kassid veel pealekauba... Kurb lugu.
See NAKlaste punt on ju kari luuseritest idioote. Ilves ja Ruitlane, no vaadake nende inimeste lõustasid. Kohe peaks asi selge olema kellega tegemist. Kas teile meeldis pidada sõpru kellest oli niivõrd lihtne parem olla?
Selge see, et varem või hiljem pidi nende madalus välja lööma. Kas Ingridi lugu ei ole sind õpetanud paremini inimesi tundma ja nendest läbi nägema? Krt ma vaatasin neid häbiväärseid videosid ja mõtlesin, et mida kuradit teeb Inno selles pundis? Mingit sotsiaalset eksperimenti? No kui tegid siis kena. Tulemus on käes ja oleks aeg kokkuvõtteid teha.
NAKis on tegelikult palju toredaid, vahetuid ja siiraid inimesi.
aga selline silmakirjalikkus ja argus on küll üllatav. oli jäänud mulje, et NAKis on inimesed, kellele üldsuse arvamus üldse korda ei lähe. Täitsa kummaline ja nörritav. Ma ei kujutaks ette, et keeraks selja sõbrale, kellesse keegi tuttav halvasti suhtub. olgu see tuttav või kuningas. Paha oli seda siit lugeda.
Ja veel. Alguses tundus ikka jube, mis te teete, aga mida päev edasi, seda enam tundub, et selline vindi üle keeramine laseb tõesti pisut tuuleõhku sisse siia kopitanud keldrisse. Jõudu!
Ma saan aru, et boheemlased joovad ja panevad pidu, aga neid NAKi videosid vaadates on tegu suisa alkasside ja madalate inimestega. Labased ja sisutühjad inimesed. Ma arvan et teil polegi nendega midagi tõeliselt ühist.
Aga jah, ega liigsed paljastused inimestele ei meeldi, eks meil kõigil ole oma luukered kuksil kapis. varem või hiljem jõuab see liigne paljastamine anarhiani, sest Eesti on liiga väike.
ring hakkab koomale tõmbuma
Inno hakkab iseseisvamaks saama, varem ikka tundus, et ta vaatab neile vaimuinimestele ikka väga alt üles, tegi NAKi, Ruitlase ja Ilvese ümber lausa mingit isikukultust. Ma ise olen kah umbser taoliste inimestega kokku puutunud ja tean, et neil puudub igasugune vastutustunne ja tänutunne, ende jaoks kõik mis nende heaks tehakse või pingutatakse lihtsalt on loomulik ja nii peabki olema. Selline punt õllefilosoofe. Mis ei tähenda, et nad võiksid iseenesest toredad inimesed või huvitavate mõtetega olla. Aga targem on neid eemalt jälgida, kui huvitavaid eksemplare issanda loomaaiast.Nüüd olete jälle ühes asjas edasi läinud. Õnn kaasa!
Aga Aapo ongi üks paras mölakas, Eesti üks kõige rohkem ennast täis inimene, kes valimatult igaühele jämedusi ütleb. Aga teised naklased on täiesti normaalsed inimesed ja vaevalt et nad nüüd ühe ei ütlemise pärast täielikult selja keeravad.
Keskpärased inimesed liiguvad karjas ja koonduvad vaistlikult kõigi vastu, kes on erinevad. Miks te arvate, et mingi taskupoeet, kes on tuntud peamiselt oma lokkide poolest (ja et ta teie blogis esines), peaks üldse olema väljapaistev isiksus? Tunnistan, et naersin mõnuga selle koha juures, kus Inno kirjeldab Aapo Ilvese häbi, et tal on inimestega teie pärast "ebameeldivusi" olnud. Tunnen kaasa, Irja, täiskasvanuks saamine on raske. Aga näiteks Aapole pole seda üldse antud.
appi kui õudsed väikekodanlased te oma lugejateks olete saanud selle klatšijutu avaldamisega!
"Ma saan aru, et boheemlased joovad ja panevad pidu, aga neid NAKi videosid vaadates on tegu suisa alkasside ja madalate inimestega. Labased ja sisutühjad inimesed. Ma arvan et teil polegi nendega midagi tõeliselt ühist."
Selgelt on aru saada, et tegu on end korralikuks inimeseks, mitteboheemlaseks pidajaga. Tal on isegi kindel ettekujutus, milline peab olema üks normaalne boheemlane! Kui ta näeb reaalset ja end vabalt tundvat inimest, on tema illusioon viksist küünlavalgel veini joovast boheemlasest purustatud ja vaja kaagutama hakata. Haigeee!
Vot selle pärast ongi tüütu teie blogi lugeda. SL Õhtulehe napakad lugejad on siia üle kolinud.
Veteranlugeja, kes ei tea enam, mida lugeda
PS. Seda, mis värvi möksi ingridi seest tuleb, ei taha kah teada. Öäk!
mul on kogu südamest kahju, et teie sõbrad teid maha jätavad. kogu selle pasa seas, mida te ingridi ja erinevate blogijate kohta produtseerite, on ka mõistlikke ja häid artikleid muude asjade kohta.
aga kahjuks olete te seda endale ise teinud.
teie sõbrad on ju ka ainult inimesed. nad võivad hinnata seda head mis teis on, aga nad ei jaksa seda lihtsalt enam pasa seest üles otsida.
ja see, kuidas te lambist süüdistate eribevaid blogijaid erinevate identiteetide kasutamises on pehmelt öeldes jabur. võib ka halvemini öelda. see muudab teie usaldusväärsuse üsna kiiresti nulliks
Njah, see on dilemma. Kindlasti on sõbrad suure surve all, sest oleme paljudele varba peale astunud, ja väga valusalt, nagu on reaktsioonidest näha.
Aga kui mina oleks aus sõber, siis ma ütleks seda välja, et kuule, me peaks ajutiselt suhted katkestama. Mitte nii, et teen nägu, et olen sõber, ja siis seljataga klatšin ja vabandan mis hirmus, mängin sellist suuremeelset, kes on justkui kangelane, et ebasoosingusse sattunud isikuga suhtleb. See on mingi perversioon, ausõna.
Mina oleksin oodanud, et sõber tuleb ja ütleb mulle, kui talle miski ei meeldi. Ja tegelikult kõige solvavam ongi see, kui suga suheldakse "haletsusest". Ausam ja ilusam oleks olnud sõpradena lahku minna.
Aga teiste osas vaidlen vastu. Olavi Ruitlane on üks armsamaid ja siiramaid inimesi, keda tean ja vähemasti minu arvates üks Eesti paremaid luuletajaid, Jürgen Rooste kõrval. Samuti on hea inimene, kuigi pohhuist, Veiko Märka, Ja Priit Salumaa. Ja Contra, Contra on maailma kõige njummim. Vahur Afanasjev on hea ja andekas. Ja Wimberg on siiras ja hea.
Tegelikult ongi see ainult minu ja Aapo probleem. Või siis minu ja Aapo, Andra ja Piret Jaaksu probleem, nagu ma olen hakanud aru saama.
Postita kommentaar