Urmas Kruuse, pilt Tartu linnavalitsuse kodukalt.
Olen nüüd mõnda aega kõrvalt jälginud seda, kuidas Urmas Kruuse minu Irjakest sõna otseses mõttes kotib. Ja Irjake tantsib nagu kuum kartul säriseval pannil. Kui linnapea suhtleb heauskse linnakodanikuga argpükslikult tähitud kirjade teel, ultimatiivselt, nagu mingi NKVD- või Gestapo-lane. Kel põues põksumas hiire süda.
Aga mis mees on siis Urmas Kruuse, keda ajakirjandus on kiitnud taevani? Nagu kirjutab pikk lugu 18.09.2007.a. Kroonikas, on ta kõva rokitaat, selline rokimeer, nagu Kroonika takka kiidab. Aga, tekib küsimus, miks ta siis on Tartu linnapea. Kui ta tahaks olla muusik, ja 2002. aastal tahtis hoopis Tallinna kolida. Ja tema pere, nagu võib aru saada sestsamast Kroonika intervjuust, koliski Tallinna. Naine töötab Tallinnas Revalia tantsukoolis. Lapsed käivad Tallinnas koolis. Ainult pereisa elab Elvas, ja töötab Tartu linnapeana. Ja ei jaga tegelikult Tartu asjadest ööd ega mütsi, kuseb Tartu elanike peale, nagu see suhtumisest Irjasse välja tuleb. Sest ta pole mingi tartlane. Liba-tartlane. Kel on Tartu asjadest tegelikult pohhui. Vaatab, kuidas ruttu Tallinna pere juurde saab. Ja keerab perse, lammutab kõik, mis Ansip ja Jänes aastatepikkuse visa tööga on üles ehitanud. Laseb ametnikel endale pähe istuda, nagu tuli välja suvel seoses Truffe kohvikuga, mis soovis teistest erineda ja kasutada omapäraseid päiksevarje, selle asemel, et A le Coqi siltidest tulvil tavapäraseid varje kasutada. Sest Tartu pole ainult A le Coq-country, kuigi võib tunduda. Ja õlletehas kindlasti ka linnaametnikele perse poeb.
Mille üle Irja on eriti solvunud, et Kruuse veel presenteerib end kui loomingulist inimest. Kellele peaks olema südamelähedane Tartu kui Eesti kultuurimeka idee. Irja, kes ise on kirjanik, on sisustanud Tartusse rühmituse NAK ruumid ja kavandab kirjanduskohviku rajamist, investeerides mitu miljonit krooni, saab linnapealt jalaga. Irjat, kes äsja sai majaomanikuks ja alles kavandab ehitusprotsesse, kahtlustatakse juba ehitusseaduse rikkumises. Mis see siis on? Haldussuutmatus? Või lihtlabane juhmus ja lollus. Olukorras, kus targemad pead töötavad tähtsalt kuskil läänes või ELi institutsioonide juures, on Eestisse jäänud sõna otseses mõttes turakad. Kes siis teevad nägu, et ajavad tähtsat asja. Ent tegelikkuses teevad kõik, et ka viimased helgemad pead Eestist jalga laseks. Vähemalt jääb selline mulje.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar