reede, 2. november 2007

Käisin vahepeal väljas auru välja laskmas, aga

olen ikka vihane. Väga vihane. Jubedalt vihane. Ja kui ma mõtlen enda impulsiivsuse peale, siis ma saan aru, miks mongolid kunagi vallautusretkedel nii edukad olid. Nad olid lihtsalt nii julged. Ka minus voolab mongoli-tatari verd, ema poolt siis, ja ma ei saa kohe jätta.

Tartul on olnud kaks väga head linnapead ja nüüd on siis selline saamatu tuhajuhan. Ma väga vabandan, aga nii see on. Sest korraga on Tartu linnas ametnikud väga härga täis läinud. Küllap Ansipi ja Jänese ajal käisid vagusi mööda nööri, aga nüüd, kus meil on väga nõrk linnapea, rokipeer, nagu ta end nimetab, on Tartu sisuliselt ametnike valitseda. Mäletan, kui isa 2003ndal aastal infarkti sai, siis oli linnapea veel Ansip, siis ma sain linnalt väga viisaka kirja, et teil on jääpurikad koristamata, palun koristage ära. Väga viisaka kirja, ja kui ma kirjal olnud numbril helistasin, siis oli kõnele vastanud ametnik samuti väga viisakas, muretses veel, et ega isa tema kirja pärast infarkti ei saanud.

Sellised kuldsed ajad on möödas! Nüüd on linnapea sedavõrd suureline ja tähtis mees, et tema kirjadele-meilidele vastavad juristid!

Vot mina sellega ei lepi. Saatsin Urmas Kruusele kirja, kus palusin tal mulle isiklikult vastata ja mitte end enam nii tähtsaks teha. Sest vaadake, see on kõikse hullem, kui linnapea, kelle ülesanne on teenida linnarahvast, läheb tähtsaks. Praegu paistab küll, et Urmas Kruusele meeldib rohkem Kroonikas poseerida kui linnaasju ajada. Küll sa oled edev mees, Urmas.

Hullem lugu on see, et selline mees esindab ju ka erakonda. Urmas Kruuse on Tartu linnapeaks seadnud Reformierakond. Seletasin ka härra meerile, et Karin Raidil jt teistel linnasaunatädidel on sellest, kes järgmistel kohalikel valmistel võimule saab, üsna ükskõik. Nagu mina asja näen, peaks need, kes võimule jääda soovivad, praegu kõvasti pingutama, mitte kõhtu kratsima ja kurje kirju laiali saatma. Või kui kiri on juba saadetud, siis tuleks ilusti vabandada ja asju selgitada.

Näiteks teab Urmas Kruuse, et ma elan Tartus Võru tänavas. Ta oleks võinud mulle helistada ja paluda mul tulla linnavalitsusse, Karin Raidi oleks võinud ka kutsuda sinna, ja siis ma oleks saanud neile rääkida, kuidas asjad tegelikult on. Et ma pole oma majas midagi maha lõhkunud ega paigaldanud. Kes oleks suvel viitsinudki? Pikutasime Innoga mõnusasti Massiarus ega mõelnudki ehitusele!

Selleks on aga Urmas Kruuse ilmselt liiga tähtis mees, et mind, alandlikku linnakodanikku ja muidunässi meeri vastuvõtule paluda. Eks tal ole muidki tegemisi, näiteks mootorrattaga sõita, kitarret tinistada ja Kroonikale poseerida.

Mina aga ei ole nõus, et selline tegelane on linnapea. Tegelane, kes ametnike ülbamisele kaasa noogutab ja koogutab. Linnapea peab olema kurjade vastu kuri ja heade vastu hea ning headust tuleb eeldada. Nii on, Urmas Kruuse.

Ja kohalike omavalitsuste kohta ütlen veel seda, et ma ei ole nõus toetama erakonda, mis sellise selgrootuse heaks kiidab. Nii on!

Kommentaare ei ole: