Kirjanikud Vahur Afanasjev ja Irja Vaher eile õhtul Brüsseli vanalinnas, mis kujutab endast mõndkümmet meetrit vana linnamüüri (seegi suht hästi peidetud).
Saabusime eile. Kõigepealt ligi kolm tundi sõitu mõrvarlikul Tartu-Tallinn maanteel (minu meelest on see meie riigi kõige põletavam probleem – kuidas teha võimalikult kiiresti see faking tee neljarealiseks). Inno oli hädas, sest auto esiklaas oli öö jooksul ära külmunud ja ta ei näinud mitte midagi, pealegi hakkas pimenema, aga lõppude lõpuks, pärast suuri kannatusi, jõudsime Tallinna lennujaama ikkagi.
Jube järts kotikontrollis. Pidin saapad jalast ära võtma. Ja ma olin unustanud oma seljakotti (sinna Egiptuse-reisist jäänud) shampoonipudeli ja palsami, mille pidin ametnikule ära andma, sest ma ei viitsinud neid enam pagasisse viia. Läbisime passikontrolli ja ostsime tax free-poest kaks kommipakki (Haribo party mix ja shokolaadirosinad) ja kosmeetikapoest Elizabeth Ardeni kätekreemi (sest see on mu arust parim kätekreem üldse).
Lennuk. Estonian Air´i äriklass ei õigusta end (jama tool, jama söök, jama teenindus), nii et reisisime erandkorras turistis. Inno oli Tartu-Tallinna maanteel sõitmisest surmväsinud, nii et tema peaasjalikult magas. Mina lugesin ingliskeelset Glamour´i ja ostsin flight shop´ist igavuse peletamiseks Elizabeth Ardeni meigikomplekti (ma kohe ei saa ostmata jätta, see on nii lux õhus osta). Sõime kanasalatit (mis oli täitsa ok) ja jõime kohvi (mis oli jäle, lahja, lurr, brrrrrrrrr).
Brüsseli lennujaamas oli meil vastas Vahur Afanasjev, keda me kohe üles ei leidnud, kuigi Vahur vandus, et passis otse sissekäigu juures. No aga ümberringi sagis väga palju inimesi ka. Otsustasime, et viime kõigepealt asjad hotelli. Bukkisime Hilton City, kuna Conde Nast´i hotelle, ime küll, Brüsselis pole. Ju on ametnikud, keda luksus eriti ei huvita ja kel kõik kinni makstud, linna hotellinduse ära rikkunud. Kuidagi väga corporate on see hotellindus siin. Midagi ei saa muidugi ette heita. See Hilton, milles oleme, on täitsa ok. Kõik on olemas, aga seda seletamatut “miskit”, mis siia tagasi kisuks, ei ole. Kolm asja, mida me Innoga hotelli puhul esmatähtsaks peame, room with a view, mõnus voodi ja hea hommikusöök, on olemas, aga näiteks eelmisest külastajast oli kraanikausi äärele jäänud hambapastaplekk ja see pole üldse tore.
Kui olime asjad hotelli ära pannud, tegi Vahur ettepaneku, et lähme linna peale patseerima, millega olime rõõmsasti nõus. On ju Brüssel jõuludeks ära ehitud ja seda ilu peab nägema! Jalutasime niisiis vanalinnas, ostsime jõuluturult glögi ja vaatasime peaväljaku valgusemängu. Kuusepuu oli nii ära ehitud, et tegelikku kuuske kogu selle ehtevirvarri alt ei paistnudki. Ja kogu aeg mängiti ooperimuusikat, mis hakkas pika aja peale närvidele käima. Liikusime edasi ja hüppasime sisse ühte hiinakasse, kus oli väga hea söök ja viisakas teenindus. Vahur ütles, et Belgia söögikohad ongi üldjoones head. Aga mis naljakas, nimelt ei suutnud me ka pika otsimise peale tuvastada ühtegi töötavat pangaautomaati ja pidime maksma krediitkaardiga. Inno ütles, et Eesti on ses suhtes ikka kõvasti rohkem arenenud. Vahur ütles, et Belgias on jälle paremad teed.
Sinna hiinakasse tuli ka üks Vahuri sõber, kes rääkis natuke eestlaste elust Brüsselis. Näiteks sellest, et europoliitik Siiri Oviir ei julge restoranis teiste eestlaste nähes toidu kõrvale veini võtta, vaid joob ainult vett. Kardab, et pildistatakse, arvas Vahuri sõber. Ja siis rääkis ta veel sellest, et meie, Eesti homode seas on Brüssel väga popp koht, kuna siin on palju homoklubisid. Ja et tegelikult on kõik siia tulnud väga üksildased ja oma eludega puntras ja siin on väga kerge jooma hakata. Muudkui võtad ühe klaasikese ja siis teise ja… Kui Innoga taksoga hotelli poole sõitsime, siis vaatasime üksteisele otsa ja Inno ütles, et küll on ikka hea, et me koos oleme. Ja mina ütlesin, et isamaa ja emakeelt ei asenda ikka mitte miski. On hea olla välismaal. Aga parem ikka kodus. On hea vahel kodust ära käia, selleks, et näha, kuidas mujal, aga siis on jälle hea koju tagasi tulla ja saada aru, et meil on küll sitt, aga mujal on veel sitem, või midagi sellesarnast.
Uni oli öösel hea, kahest padjast (üks suur ja teine väike) üks kõlbas, ja hommikusöögi üle ei saanud ka nuriseda. Pakuti värskelt pressitud mahlu ja muud head-paremat. Vahur just sms-is, lähme linna peale jalutama ja kohvi jooma. Näis, kas trehvame ka Siiri Oviiri ja mõnd Eesti homo…
10 kommentaari:
Ma olen 17 aastat Eestist ära olnd ja USAsse oma kodu loond. Ja nõustun väitega, et käid korra kuskil ära, vaatad sitt ja tuled hea mõnuga tagasi. See käib ka eesti kohta.
Tahan lihtsalt väita, et kodu tähendus on suhteline. Kumbalpool metsa on teiselpool metsa?
mida mida? olete jutu järgi tohutult avatult mõtlevad tegelased a kui lugesin seda värki tuli tõesti sitamaitse suhu. Põhiteemad, milline teenindus kuskil on samamoodi nagu mingitel 20 aastastel paksu persega lattet lakkuvatel majandust õppivatel mimmidele. Ei taha kellegagi möliseda, kuid see kõik kõlab kuidagi vaese prole/uusrikka jutuna!
mida te üldse teete Belgias? ja Innolt ootaks mingit ülevaadet eesti suuremate hotellide teenindusest, kui ta teab.
kuidas selle mainitud linnamüüri ka üles leiab?
Oleme Belgias seoses sellega, et oleme kylas kirjanikuhärra Vahur Afanasjevil. Ja nuhime eesti homode järgi.
Irja, ostisd meigikomplekti? endale?
mõnda aega tagasi väitsid et ei vaja meiki sest oled niigi kaunis ja üldse peaksid naised end vähem värvima. kas ja kui siis miks on su vaated nüüdseks muutunud?
või ostsid vaid igavuse peletamiseks ja uue asja omamise tunde pärast? sel juhul kuidas sobitub su teguviis teie blogis mõnda aega tagasi avaldatud üleskutsega vähem osta ja tarbida?
Üleskutse vähem osta ja tarbida ei tähenda, et seda üldse teha ei tohiks.
Ma Irja kaitseks ütlen, et ta pole viimase 2 aasta jooksul ühtegi lauvärvide komplekti ostnud, tal polegi ühtegi. Ta ostis rohkem huvi pärast, sellise mikroskoopilise asja, et näha, mis see üldse on selline.
Ja üleskutse vähem meikida ei tähenda, et seda üldse teha ei tohiks. Irja meigib ka end ikka natuke. Jutt oli sellest, et naine ikka äratuntav oleks pärast meikimist. Et ta tulnuka moodi välja ei näeks, nagu näiteks Daisy Järva.
linnamüüri jupp on kapellkerki ja zaveli poolt kesklinna poole jalutades; oli vist villersstraat või midagi siukest.
noh, tolle ukraina-vana poe piirkonnast alla minnes pöörata kõrvaltänavasse.
aitäh, vahur, lähen lähipäevil ja vaatan ka seda müüri
hiltonit kiidate küll tarvetult - on teine viimastel aasttael kolinal alla käinud. sheratonis ja le plazas veel kannatab ööbida, aga muud on tõesti europedede poolt ära rikutud.
Postita kommentaar