Veidi Raimo Ülavere kohta

Väljavõte Delfi veebist.

Mitmed lugejad on küsinud, mida ma arvan Raimo Ülavere lahkumise kohta Postimehe peatoimetaja asetäitja kohalt.

Ma polnud eriti üllatunud. Siiski tuli see veidi ootamatut pärast Ülavere eilset suht tugevat kolumnit, kus ta veab kihla valitsusliidu lagunemise peale.

Ma olen Ülaverega Äripäevas ligi 10 aastat koos töötanud ja võin öelda, et tunnen teda läbi ja lõhki. Ta on ajakirjanikuna väga tugev. Ja see on ka põhjus, miks ta Postimehes nö hakkama ei saanud. Selgitan, miks. Postimees koosneb tegelastest, kes lakuvad üksteise võidu Kadastiku perset. Käib sisemine võistlus, kes paremini lakub, ilma naljata. Postimees on nagu haarem, mida juhib Kadastik (sama fenomen eksisteerib ka Ekspress Grupi ja Luige puhul, aga väiksemal määral ja erinevalt Kadastikust on Luik vähemalt tark mees ja andekas ajakirjanik). Kadastik on Postimehes A ja O, tegelik peatoimetaja, uudistejuht ja arvamustoimetaja ühes isikus. Teised kõik on tankistid. Ja kõik, kes vähegi Kadastikku võivad ohustada, need tõrjub ta kõrvale. See on põhjus, miks Postimehes on olnud üksteise järel suht kahvatud peatoimetajad. Ses mõttes on ajakirjanikuna tugev Muuli Postimehe arvamustoimetuse juhina oskuslikult hakkama saanud, ilmselt oskab juba Kadastiku pilli järgi tantsida.

Äripäev on organisatsiooni kultuurilt teistest Eesti ajakirjandusfirmadest pikalt ees. Sellest ei saa ehk väljastpoolt aru, kuna kõik oskavad ilusa fassaadi rajada. Aga seestpoolt on Äripäev igati korralik kaasaegne teadmistepõhine ettevõte, mille võib panna ühte ritta ükskõik millise Lääne juhtiva ettevõttega. Seevastu Ekspress Grupp ja Postimees ning näiteks Ajakirjade Kirjastus on oma olemuselt nõuka-aegsed autobaasid, kus on üks suur ülemus, kas siis formaalne või mitteformaalne, ja siis kari jumbusid. Nagu kroonu. Kus toimuvad rivistused, antakse käsklusi. Töötavad suure juhi agendid ja nuhid. Partorgid. Kus suurele juhile vastu vaielda ei tohi. Kus näiteks autojuht võib olla suure juhi järel tähtsuselt teine ülemus. Kus treitakse hommikust õhtuni mingeid jubinaid ja loovust ning silmade sära pole märgata. Masin töötab, sest suure juhi käes on võim ja hoovad, ka üldise keskkonna üle. Absoluutne monopol turul.

(Omavahel öeldes pole seda silmade sära ka Äripäevas, kuna ta on jälle liiga kaugele eest ära arenenud, liiga efektiivseks muutunud. Aga erinevalt Ekspressist või Postimehest võib Äripäevast julgelt ja valutult edasi minna misiganes Lääne ettevõttesse.)

Äripäeva töötajate traagika on see, et sellest lehest edasi pole ajakirjanikel enam kuhugi minna. Sest palgad ja arengutase on mujal palju madalamad. Mind kutsuti näiteks Ekspressi mitmel korral, aga ma ei tahtnud sinna minna. Hakata peale sealt, kus ma Äripäevas juba 5 aastat tagasi olin. See pole üldse huvitav.

Ainuke võimalus on midagi ise teha.

Ma arvan, et organisatsioonikultuuri suur erinevus oli peamine põhjus, miks Ülavere lahkus Postimehest. Eks ta ise tea muidugi paremini, aga veavalt ta viitsib sellest rääkida. Sest pole kombeks oma eelmisele tööandjale näpuga näidata. Mis on minu arust viga, sest info varjamine pärsib arengut. Postimees vajub üha sügavamale sohu. Ja tõeline laks tuleb siis, kui Kadastik lahkub, siis valitseb mõnda aega tõeline peataolek, nagu NSV Liidus pärast Stalini või Brežnevi surma, või pärast selle liidu lagunemist.

Kui riikide osas võrdlus tuua, siis Äripäev on nagu Rootsi, Postimees on nagu Valgevene, Ekspress Grupp nagu Venemaa ja Ajakirjade Kirjastus, ütleme, nagu Ukraina.

Mis puutub viidatud Ülavere kolumnisse, siis vaevalt, et ta nii tühise asja pärast nüüd ametit maha pani. See otsus oli ilmselt varem valmis juba ja kolumn on nagu asi, mille tahtnuks veel enne lahkumist ära teha. Nagu viimane ponnistus.

Mis mulle Ülavere puhul ei meeldinud, et ta oli liiga autoritaarne. Minu jaoks. Ta pole eriti loominguline inimene, ja ta natuke põeb seda. Aga Postimehe jaoks oleks ta olnud muidugi tõeline pärl, Postimehe taustal oleks ta olnud heldus ise, sest tasemelt, kus Postimees praegu on, kõlbaks selle lehe peatoimetajaks igaüks, kes vähegi Äripäeva õhku on nuusutanud.