esmaspäev, 3. detsember 2007

Teine päev Brüsselis ja ikka täie mõistuse juures


Irja Vaher ja Vahur Afanasjev vestlemas Brüsseli restoranis Le Paon Royal.

Üleeile siis, nagu öeldud, läksime linna peale kõndima. Ilm oli suht-koht hea, miski 5 kraadi. Soojem ikka kui Eestis. Sattusime kõige käidavamale kaubatänavale, kus sagisid hullunud rahvamassid, kõigil pilk närviliselt siia-sinna vilamas, õline jõululäige silmis. Kaupluste uksed muudkui kolksusid.

Pidime ka kaubamajja sisse astuma (poe nimi muide Galeria Inno, mis mulle väga meeldis ja Innole üldse mitte), sest me olime unustanud kaasa osta Belgia guide´i. Meile meeldib Eyewitness, sest seal on palju pilte. Aga Galeria Innos oli selline möll, et sealt oli raske midagi üles leida ja veel raskem oli sealt välja pääseda. Unustasime pealegi ära, kustkaudu välja saab ja ekslesime seal väljapääsu otsides nii oma tund aega. Ja Eyewitnessit ka ei leidnud, pakkuda oli ainult ingliskeelne Lonely Planet. Vahur pärast selgitas, et Brüsselis ongi peaasjalikult prantsuskeelsed raamatud ja ajakirjad, mingi rahvuslik uhkus või nii.

Lõpuks saime siiski poest välja ning suundusime peaväljaku poole, kus pidime kokku saama Vahuriga. Poolel teel kohtasime jõuluvana tõlla ja kaaskonnaga. Hullunud rahvamassid järgnesid jõuluvanale, nagu ta oleks Jeesus Kristus. Jõuluvanal oli totakas paavsti mütsi peas ja paavsti sau käes, mida ta siis lahkesti viibutas. Aeg-ajalt jõuluvana tõld peatus ja hullunud inimesed said võimaluse teda oma digifotokatega pildistada. Jõuluvana kaaskondlastel, kes meenutasid kuninga narre, olid näod tahmased ja nad pildusid rahva sekka barankasid. Suur häda oli sest hullunud rahvamassist läbi murda, et peaväljakule jõuda. Vahur ootas meid seal ja me läksime esmalt ühte täissuitsetatud kõrtsi (muide, Belgias ei lubata suitsetada restoranides, küll aga kohvikutes ja kõrtsides), kuhu meie sisse minna ei tahtnud, aga Vahur tahtis, sest ta oli seal koos sõbraga pudeli veini tellinud ja ei tahtnud lasta sel raisku minna. Me läksime seks ajaks, kui Vahur veini pidi jooma, ühte ligidalasuvasse söögikohta, mille nimi oli Le Paon Royal ja mida soovitaks soojalt. Sõime suussulavat sooja kitsejuustusalatit ja jõime punast veini. Teenindus jällegi väga viisakas. Koha põhikunded olid hallipäised vanatädid ja –onud, kes veetsid aega kohvitassi või veiniklaasi taga juttu puhudes. Eestis kohtab harva moekalt riides vanu inimesi mõnes õdusas, sumedas kohvikus kohvikest rüüpamas ja juttu puhumas, aga siin näib see olevat tavaline. Samuti jalutasid ses õdusas kohvikus rahumeeli ringi kõiksugu koerad ja keegi ei teinud teist nägugi. Peremehe kõrval istus õndsa näoga kuldne retriiver, kes paistis samuti olevat kohviku alalisi kundesid. Enne teda jalutas mööda restorani ringi igavleva näoga karmikarvaline taks.

Kui kohviku teeme, siis kindlasti sellise, kuhu tohivad tulla ka koerad. Sest paljudele on koer nagu pereliige ja miks ei peaks kohvikusse lubatama toredaid, hästi käituvaid koeri? Koeri ootaks me kohvikus jooginõu värske veega ja kausike Eukanuba-koeratoiduga.

Peagi liitus meiega ka Vahur ja me otsustasime, et jalutame veel natuke. Kella 9 paiku saime tagasi hotelli. Tahtsime enne seda veel mõnest poest läbi põigata, aga Belgias, kuramus, pannakse poed juba kell 18:30 kinni. Tellisime siis süüa oma hotellituppa. Inno sõi Caesari salatit krevettidega ja mina grillitud tursakala seesamiseemnetega, mis maitses väga hea. Käisin vannis ja vaatasime CNN-ist Cristiane Amanpour´i reportaazhi Venemaast, “tsaar Putinist”, nagu CNN nüüd Venemaa presidenti nimetab. Inno märkis, et näh, külm sõda ongi uuesti alanud. Ja peagi hakkavad taas tegutsema James Bond ja Rambo, keda olevat Inno sõnul vene sõjaväes väga kardetud.

Eile tulid Vahur ja Vahuri sõber meile autoga hotelli juurde järele ja me sõitsime Brüggesse, mis on selline väike armas linnake, kus mõnus niisama ringi jalutada. Vihma muidugi sadas ja ega me eriti palju jalutada saanud, aga tuju polnud meil sellegipoolest halb. Puukisime endal ühes Brügge keskväljaku kiirsöögikohas kõhu täis ja sõitsime tagasi Brüsselisse. Saime teada, et Juhan ja Daisy on meiega samas hotellis. Naljakas koht see Brüssel. Keda kõiki siin kohata võib!


Vaade Brügge raekoja platsile, keskel jõuluturg, selle taga uisuväljak.

4 kommentaari:

Hundioru Nirti ütles ...

Me Krantsiga just mõtlesime, et kui kunagi peaksime oma mingi pubi avama, siis kindlasti dogs-allowed pubi, sest tahaks ka koeraga jalutades aegajalt tassikest teed juua. ^^

Anonüümne ütles ...

Enne, kui jõuluvana kostüümi ja kaaskonda maha teete, võiks end ikka kohalike tavadega kurssi viia. ;) Seal ei ole jõuluvana, vaid Sint Niklaas, kes lastele kingitusi toob, ning üheks tema kaaskondlaseks on Zwarte Piet, sestap ka tahmaga määritud nägu.

Inno ütles ...

See on väga hea mõte. Belgias on koertel väga hea elu ja Eestis võiks samasuguse traditsiooni luua.

Anonüümne ütles ...

aga kassid????
mispoolest on kass halvem kui koer???