Ansipil on õigus

Väljavõte Delfi veebist.

Tõepoolest, Ansipil on õigus (tõsi, tema ilmselt peab silmas, sarnaselt Gräziniga, Annuse-Reiljani keissi, millest võib välja lugeda, et Eesti ühe rikkama mehe, Toomas Annuse rahakotirauad on lõpuks avanenud, nii et oma noosi saab lisaks Reiljanile ka mõni teine poliitik mõnest teisest erakonnast, aga see on juba omaette teema). Kui meenutada Galojani keissi, siis mõisteti nooruke tüdruk meedias juba süüdi, löödi risti enne, kui uurimine üldse kuhugi jõudis. Ja mis veelgi kurvem, meedia ise kah midagi välja ei uurinud. Ehk teisisõnu, pläägutati niisama. See pole aga meedia kolletumine, juhin tähelepanu, vaid selge ajakirjanduslik pask. Kolletumine tähendab sõna otses mõttes korruptantide paljastamist, "sita sees sonkimist", mis establishmendile ei meeldi, ent millega alustas möödunud sajandi algul New Yorgis Joseph Pulitzer, kelle nimeline auhind on väga hinnatud tänapäevani. Kollane sai sellise meedia sõimusõnaks seoses sellega, et Pulitzeri ajalehes hakkas ilmuma koomiks Yellow Kid. Kollane meedia on virk ja tugev meedia, mittekollane on laisk ja pugejalik meedia. Ja ma ei imesta, miks suur osa meediajuhte seda kollast kirub. Sest nad on laisad nagu porikärbsed. Ausõna, ma ei valeta. Olen sellistega koos asju ajanud. Ja siis kui keegi midagi ära teeb, siis ei jõua seda kirumist ära kuulata. Aga kirutakse, et varjata oma saamatust ja võimetust midagi ära teha. Üks selline porikärbes oli minu eksabikaasa Ingrid Tähismaa, kes, pange tähele, on alustanud nüüd justkui rünnakut selle kollase meedia pihta, kus ta varem ise töötas. Aga nagu vanasõna ütleb, ära sülita vanasse kaevu, enne kui uus valmis. Ma ei tahaks olla praegu Ingridi nahas.

Ja nüüd siis Ekspressi keiss, millest kirjutas juba lähemalt Irja. Viimasel ajal on Ekspress muutunud järjest igavamaks. Tõesti, paras on Kaalep tagasi tuua. Muidu läheb asi täiesti perse. Oli Kaalep mis ta oli, aga igatahes etem kui see eputrilla Hõbemägi (see on see mees, kes armastab käia kinnimakstud reisidel), kes juba Päevalehe perse keeras, ja nüüd teeb sama Ekspressiga. Ja ausalt, arvan mis ma Kadastikust arvan, aga ta on suutnud luua palju südikama meediagrupi kui Luik. Kadastikul läks ainult see asi täbarasti, et Heldur Tõnisson jättis ta rahast ilma. Seepärast on Kadastik Luige peale kade ja vihane. Aga, Mart, ära põe, ausõna! Sa ei tarbi kokaiini, oled terve ja sportlik. Küll sinu tähetund ükskord tuleb, kui suudad sama kompleksivabalt elus edasi minna nagu sa oled olnud suhtes Saagimiga. Ja mina igatahes fännan Postimehe veebi, öeldagu mis tahes, ta on peajagu Delfist ja teistest Ekspress Grupi veebidest üle, ja tõesti, Aivar Reinap on tublit tööd teinud. Tahaks teda kohe tunnustada. Ma juba varem kirjutasin, et panin umbes pool aastat tagasi Postimehe koduka oma veebilehitseja avaleheks (varem oli seal Delfi), ja ei ole pidanud kahetsema.

Ja nüüd veel üks näide halvast ajakirjandusest, tänane Eesti Ekspress:

Kus siis on inimene tembeldatud vargaplikaks, kui ei uurijad, ega ajakirjandus pole veel ise midagi nii välja uurinud, et see kohtus vett peaks. Seevastu, panete tähele, kui delikaatselt suhtub Ekspress Aivar "mu koer murdis endal ise jalaluud katki" Otsaltisse, seda vähemalt esikaanel. Kuigi mees on juba mitmete valedega vahele jäänud.

Mis sellest järeldada? Ega muud, kui et Luik on saanud endale osa sellest rahast, mille Reformierakond sai altkäemaksuna Eesti Raudtee taasriigistamise eest. Ja Ekspress Grupi aktsionärid võivad sellest papist küll suu puhtaks pühkida. Tean Luike, ta on nii ihne mees, et ei täi teisele kohvi ka välja teha, muust rääkimata. Ja nüüd ma kujutan ette, kuidas ta ostab rõõmsalt 60 krooniga tagasi neid aktsiaid, mida ta Ekspressi tellijatele 90 krooniga müüs. Selline mees!