Põnevat lugemist Bremeni Adamalt: Naissaarel elasid amatsoonid

Neile, kes tahavad tõetruud pilti Rootsi, Taani, Norra, Islandi, Saksimaa, Inglismaa ja nendega piirnevate alade, sealhulgas Eesti varasema ajaloo kohta, soovitan Bremeni Adama kirjutatud “Hamburgi-Bremeni piiskoppide ajalugu” (Columbia University Press, 2002). Näiteks kirjutab Adam, kuidas Soome lahes asub “naiste maa”, kus elavad amatsoonid (sellele on viide ka Wikipedias, aga seal on arvatud, et naiste maa asub Soome rannikul). Kõige tõenäolisemalt on tegemist Naissaarega. Mida võidi kirjeldada juba vanades odüsseiades, sest mööda Soome lahte ning edasi mööda jõgesid kulges vana kaubatee Rootsi (Gotlandi) ja Kreeka vahel.

Bremeni Adama ülestähendusi peetakse ainsaks põhjalikumaks varasemaks ajalooallikaks (8-11. sajand) Põhja-Euroopa alade kohta. Ja kindlasti aitab luua paremat pilti Eesti kohta kui seda oli Läti Hendriku Kroonika. Adam tundub olevat tark ja haritud mees, palju näinud, peab end ise kreeklaseks. Ja julgeb ka kirikumehi kritiseerida.

Näiteks on kirjeldatud põhjalikult paganlikke traditsioone Taanis, Rootsis, Norras, kuidas sõjakad saksid tulid mandrile Inglismaalt, ja asustasid praeguse Hollandi ja Lääne-Saksa alad ja kuidas praeguse Põhja-Saksa alasid, Poolat, kuni Kiievini välja asustasid varemalt slaavlased, näiteks on Lübeck vana slaavi linn. Saksidest lõunapoolseid alasid valitsesid frangid, prantslaste eelkäijad. Bremeni Adama seletuste kohaselt olid saksid sisserännanud. Ja taanlased valitsesid Põhja-Euroopat: Inglismaa, Rootsi, Norra, isegi Saksimaa ja slaavlaste alad, ning ka idapoolsed alad, kaasa arvatud Eesti maksid Taani kuningatele almust. Kuidas kõige tähtsam taanlaste linn oli Holm (praegune Visby Gotlandil). Kuidas tähtsaim paganlik tempel asus Uppsalas ja kuidas Kesk-Rootsisse Sigtunasse, tähtsaima linna Björkö (Birca, ilmselt praegune Stockholm) lähedale püstitati ristiusu kirik. Sigtunast sai ristiusu itta levitamise keskus. Mistõttu paganad Sigtunat korduvalt kimbutasid. Vähemalt polnud Sigtuna mingi Rootsi pealinn, nagu on kirjeldatud. See ala kuulus taanlastele, rootslaste alad olid põhja pool. Norralaste tähtsaim linn oli Trondhjem.
Ja mis huvitavat kirjutab Adam Eesti kohta?! Esiteks Soome lahe kohta, et selle põhjarannikut kontrollivad rootslased, ja lõunarannikut slaavlased. Ja et rootslased valitsevad ulatusliku territooriumi üle, mis ulatub “naiste maani”. Ja nende taga elavad wizzi’d (wes’id Nestori järgi, idasoomlaste hõim, keda kutsuti ka albaniteks, ilmselt vadjalased), mirri’d (merja’d Nestori järgi, merens’id Jordanese järgi, idasoomlaste hõim, kes elasid Rostovi lähedal, ilmselt marid), lami’d (eesti rahvas, kes elasid Lääne-Soomes, Soome lahe põhjaosas ja Botnia lahe idaosas, ilmselt siis soomlased), scuti’d (idasoome rahvas Eestis, czjud’id Nestori järgi, ilmselt siis eestlased) ning turci’d (soomlased kutsuvad turcu, soome rahvas, kes elas Abo ligidal, Soome lahest põhja pool).

Adam kirjeldab, kuidas barbarid muudavad Rootsi (Gotlandi Holmi sadama) ja Kreeka vahelise kaubatee väga riskantseks. Soome lahe saared olid Rootsi kontrolli all, näiteks Courland (ilmselt Kuramaa). Adam kirjeldab sealseid inimesi kui eriti verejanulisi, kes on pühendunud oma iidolite kummardamisele, ja keda kõik kardavad. Neil on palju kulda, ja hobused parimad, kõik majad on täis paganlikke ennustajaid, nõidu ja muid tegelasi. Neid on maininud isegi hispaanlased ja kreeklased. Adam kirjutab, et üks kaupmees on Taani kuninga palvel sinna asunud ehitama kirikut (ilmselt siis Riia alla, kuhu tekkis kaupmeeste asula enne ristisõdu).

Adam peab Eestit samuti saareks, nii nagu ka Kuramaad. Eestlaste kohta kirjutab ta, et sealne rahvas on ükskõikne jumala ja kristluse suhtes. Nad kummardavad draakoneid ja linde ja ohverdavad neile elusaid mehi, keda nad ostavad kaupmeestelt. Neid ostetud mehi inspekteeritakse hoolsalt, et nad oleks ilma kehadefektita, kuna muidu, nagu nad ütlevad, lükkab draakon andami tagasi. See saar on väga lähedalt naiste maale.

Siis kirjeldab Adam sembi’sid ehk preislasi, kes olevat olnud kõige sõbralikumad ja humaansemad, aidanud hädasolijaid ja neid, kes merehätta sattusid. Kulda ja hõbedat on neil vähe. Küll on neil palju eri nahku, mida nad ei kasuta enda ehtimiseks, vaid vahetavad neid villatoodete vastu. Nende kohta võib öelda palju head, kui vaid nad ei suhtuks tõrksalt ristiusku. Ja nad jagavad kõike kristlastega, välja arvatud oma hauad ja allikad, mis, nagu nad väidavad, on kristlaste poolt reostatud. Nad söövad loomade liha ja joovad piima ning verd. Need mehed on sinist värvi (ilmselt tätoveeringutest), näod karmid ja pikkade juustega. Elavad ligipääsmatutes soodes ja ei vali enda hulgast juhti. Taustaks niipalju, et põhjapoolsete ristisõdade käigus notiti need preislased kõigepealt maha, nende alad olid Leedust lõuna pool, seal kus praegu asub Kaliningradi oblast.

Siis kirjeldab Adam veel barbaarsete saarte rahvaid. Näiteks elavad ühel saarel amatsoonid, mida kutsutakse naiste maaks (tõenäoliselt on tegemist Naissaarega). Näiteks kirjutab Adam, kuidas rootslaste kuningas Emund saatis oma poja Anundi Sküütiasse, et oma impeeriumi laiendada, ja kui Anund jõudis oma reisil naiste maale, mürgitasid asukad ära oma allikad, misläbi hävitati nii kuningas kui tema armee. Adami kirjeldusel arvavad mõned, et need naised viljastuvad voolava vee all. Mõned väidavad, et nad viljastavad end möödasõitvate kaupmeeste abil, või meestega, keda nad hoiavad vangistuses, või erisuguste koletiste abil, milliseid sealkandis on palju. See viimane seletus tundub usutavam. Ja siis need naised sünnitavad, ja kui järeltulija on poisslaps, saab temast Cynocephali, ja kui naissoost, siis sirgub kõige kaunim naine. Naised elavad omaette ja väldivad kokkupuudet meestega. Cynocephalid on mehed, kellel on pea rindade kohal. Neid on nähtud Venemaal kui vange ja nad väljendavad end haukudes.

Siis kirjeldab Adam alani’sid või albani’sid, kes ise end kutsuvad wizzi’deks (ilmselt vadjalased), kes sünnivad juba hallikate juustega. Ka kirjutaja Solinus mainib neid. Nad kaitsevad end koerte abil. Ja iga kord, kui alani’d peavad võitlema, saadavad nad enda eest välja koerad.

Siis mainib Adam kahvatuid, roheka nahavärviga pikaealisi inimesi, keda kutsutakse husi’deks. Ja lõpuks tulevad inimesed, keda kutsutakse anthropophagi’deks, kuna nad söövad inimese liha (ilmselt samojeedid siis).

Adam märgib, et taanlasi, rootslasi ja norralasi on kutsutud ka sküütideks. Ilmselt sealt pärineb ka Peipsi järve venekeelne nimetus, Chudskoje Ozero (Sküüdi meri) ja venelased kutsusid ka eestlasi chudi’deks, ehk sküütideks. Roomlased kutsusid sküüdi rahvaid hüperborealasteks. Ja Thule on Island, vähemalt Adama järgi.

Adama järgi on suusa-soomlased ehk stritefingi’d laplased, kes edestavad kiiruses metsloomi. Nende suurim linn on Hälsing land.