Prostitutsiooni juured

Kui vaadata maailmas ringi, siis kust tulevad põhiliselt prostituudid? Jah, Ida-Euroopast, endisest Nõukogude Liidust. Näiteks Küprosel ühes stripibaaris "tantsijatena" töötanud tüdrukud olid pärit Moldivast ja Ukrainast. Ei ühtegi kohalikku. Eestis ja Lätis töötavad tüdrukud on pärit Pihkvast, Peterburist, isegi Moskvast. Paljud on Ida-Virumaalt. Aga neid, endistest sotsmaadest pärit tüdrukuid elab ja töötab juba üle kogu maailma. Ja erinevalt Läänes töötavatest lõbutüdrukutest on tõepoolest paljud Ida-Euroopa lõbunaised väga õnnetud, sest nad teevad tööd, mida nad tegelikult teha ei taha, milleks nad end sunnivad. Või sunnib keegi teine. Ja see pole ainult prostituutide probleem, suur osa Ida-Euroopa naisi teeb tööd, mida nad teha ei taha. Näiteks paljud Ukraina endised ülikooliprofessorid töötavad Portugalis koristajatena, ja nad on naised. Kes on väga õnnetud, ja teevad seda, mida nad üldse teha ei taha.

Kas pole huvitav, eksole?! Et lõbutüdrukud tulevad sealt, kus väideti lõbumajandus olevat likvideeritud, igaveseks ajaks igavesti. Nagu ka meeste homoseksuaalsus. Alkoholism. Ja muud säärased "imerialistliku kapitalismi dekadentlikud pahed". NLiit elas koos oma satelliitidega õitsvas arenenud sotsialismis, kust paradiisliku komminismini väideti olevat vaid kukesamm.

Ja on otse loomulik, et need pahed nagu prostitutsioon ja alkoholism, või suitsetamine, et nende põhjused pole viimases kümnes ega ka kahekümnes aastas. Vaid palju sügavamal ühiskonnas. Seetõttu ongi huvitav, et tegelased, kes on prostitutsiooni vastu sõna võtnud, prouad Siiri Oviir, Marianne Mikko, Tiina Jõgeda, et nad midagi ei teinud nn nõuka ajal, kust on pärit prostitutsiooni juured. Nad on kõik nõuka ajal üles kasvanud ja toona karjääri teinud naised. Miks nad siis midagi ette ei võtnud? Sest vaatamata ilusale fassaadile, lokkas prostitutsioon juba NLiidus. Viru hotelli juures patrullinud miilitsad Urmas Sõõrumaa ja Jaan Toots tundsid Viru linde nägupidi, ja ilmselt harjusid sedalaadi teenust tarbima, kui jälgida nende hilisemat elustiili ja valikuid. Ja Viru linnud olid tuntud üle kogu Euroopa. Näiteks Irja endise portugallasest elukaaslase onu olevat oma kommunistlikud unistused maha matnud, kui talle üks näitsik pakkus 1970ndatel Viru hotellis seksi teksapüksipaari eest.

Ok, ma saan aru, siis ei tohtinud sellest rääkida. Ja keegi ei julenud. Ametlikult ja avalikult probleemi polnud, see oli "likvideeritud". Nüüd, kus kõigist asjadest saab ja tohib juba rääkida, julgevad sõna võtta ka prouad Oviir, Mikko ja Jõgeda. Nüüd on ka nemad julged. Aga kas see pole silmakirjalik? Kuni Oviir, Mikko ja Jõgeda ei lähe ja ei võta prostituute käe kõrvale ja neid reaalselt ei aita. Mitte ainult sõnades. Kuni ei küsita, mida prostituudid tegelikult vajavad. Mida saaks teha, et nende elu kergemaks teha. Sest, nagu öeldud, prostitutsiooni taimelava oli NLiit ja selle totalitaarne silmakirjalik süsteem. Mina väidan, et Oviiri, Mikko ja Jõgeda kaagutused prostitutsiooni teemal ei erine sellest "võitlusest", mida peeti NLiidus ja mis lõpuks mitte kuhugi ei viinud. Mis vastupidi, tootis prostituute kogu maailmale. Tegi oma naised teistele naeruks.

Oviir, Mikko ja Jõgeda on naised hea sooja koha peal. Sealt on hea kaarega kõigele ülejäänule pähe sülitada. Aga iga prostituudi taga on erinev inimsaatus, lapsepõlv, kooli-iga, isegi abielu. Iga sellise naise taga on inimene, naine oma soovide ja tahtmistega. Oma valikutega. Ja ma olen nõus nende kaasaja feministidega, kes toetavad ja austavad prostituutide teadlikku valikut. Kui see pole vaid viis, kuidas järjekordset narkoannust saada, nagu oli lugu Tiina Jõgeda kirjeldatud naisega. Narkomaanil pole teadlikke valikuid, tema valikud määrab sõltuvus.