laupäev, 23. august 2008

Kes sünnitaks Ojulinnule lapse?


Väljavõte Delfi meelelahutusportaalist Publik.

Ojulind on käinud välja suurepärase mõtte, mida võiks rakendada ka siin, Eestis. Nimelt on ka siinmail palju naisi (teie lahke autor kaasaarvatud), kelle arust sünnitamine ja eriti sellega kaasnev ebaesteetiline asend ning ähkimine on nõme. Ja lahendus oleks siis Ojulinnu arvates, nagu teatab Delfi meelelahutusportaal Publik, surrogaadindus ehk sünnitusema palkamine. Mis tähendab seda, et keegi teine on ebaesteetilises asendis ja ähib.

Iseenesest ei ole kanatädide pahameeletormi esilekutsuvas idees midagi enneolematut. USAs käib biznis juba täiega ja nüüd on ka uus trend, nagu kirjutab augustikuine Marie Claire: nimelt on varakad ja viljatud Ameerika naised hakanud palkama sünnitusemasid Indiast, kus on hulgaliselt halval järjel olevaid naisi. Ja nood seal on sellega kenasti nõus. Põhjus proosaline: nimelt väga paljud Ameerikast palgatud sünnitusemad on hakanud hiljem oma lapsi tagasi nõuda ning see on toonud kaasa tohutult palju kulukaid kohtuprotsesse, aga India on Ameerikast geograafiliselt väga kaugel. Ja sel India mutil pole nii palju pappigi, et oma sünnitatud vääksu Ameerikasse tagasi nõutama tulla.

Lihtne! Ka Ojulind võiks sõita Indiasse, sealsed naised on väga nõus lääne naistele lapsi sünnitama. Raha eest mõistagi, aga eks kõik siin elus maksa midagi. Armastus ehk välja arvata.

Ise arvan sedasi, et katsun oma lapse (või lapsed?) ikka ise ära sünnitada. Eeldusel, et ma neid ikkagi saan. Ja tahan, sest praegu ja ilmselt paar-kolm aastat veel tahan ma seksida, reisida ja lulli lüüa. Mõte lasta see vastik töö kellelgi teisel ära teha on ahvatlev, aga mingi kummalise sisetunde ajel leian, et lapse ema on ikkagi see, kes ta sünnitab. Ma arvan, et see side, mis tekib raseduse ja sünnituse ajal, on lihtsalt nii tugev.

Kes seda aga sellegipoolest teha tahab, sünnitusema palgata siis, sel võiks seda minu arust teha lasta. Ka Eestis. Miks mitte. Aga seda sünnitusema ei tohiks minu arust lapse elust ära lõigata. Lapsel võiks siis olla kaks ema. Miks mitte? Kui lesbipaar otsustab lapse saada, siis lapse on ka kaks ema. Ja mida rohkem vanemaid, seda uhkem, eks!

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Laudas mustavalge kirjuid mitmeid kes valmis ajama ojulinnu asja,ka koerad liputavad saba rõõmsalt mil saavad kvaliteetsemat koera rõõmu-toovad ilmale terve karja ojulinnukesi-hauguvad kõik ühte moodi.Milleks sa pead kulutama aega kellegi või millegi sünnitamise muredele mõtlemisele? Parem pea lammast rõdu peal või köögis,teeb samamoodi määä nagu sa ise ja on igati vagur ja korralike kommetega.
Kas sa ojulind oled akvaariumi laps?
Jumal tänatud,et selliste tõusikute geenid eriti ei levi sellisel akvaariumi-inkubaatori-emalehma viljastamisega,levivad ju tugevamad geenid,seega emalaeva geenid.

Anonüümne ütles ...

Täitsa lahe oleks kui Ingrid Ojulindu aitaks ja talle lapse sünnitaks. Ojukas ja Ingrid on mingil (oeh, õigemini mitmel)moel sarnased ja Ingrid vist tahab veelkord sünnitada. Küsimus on ainult selles, et KES on kõige sobivam täkk? Doonor peab vastama nii Ojulinnu kui ka Ingridi nõudmistele.

unihiir ütles ...

Mina olen kategooriliselt surrogaatemade vastu, sest minu arvates taandab see naised sellisel juhul pelgalt sünnitusmasinateks/inkubaatoriteks.

Sellisel juhul tuleks seadustada ka tasuline organidoonorlus.

Igal juhul soovitan lugeda Margaret Atwoodi "Teenijanna lugu".