Noja, kas nii suudlevad lapseootel kaasad?

Elmar Liitmaa ja Liis Lass, väljavõte Õhtulehe veebist.

Pigem on nad lihtsalt sõbrad.

Ja more or less, Liis Lass ilmselt ei oota last

No kas see on lapseootel naine? Väljavõte Õhtulehe veebist.

Siin noorpaar koos

Luisa Värk ja Taavi Rõivas, esiplaanil, väljavõte Õhtulehe veebist.

Siin õnnelik noorpaar koos, Liis Lassi sünnipäeval. Kas panete tähele kehakeelt. Mida räägib Taavi nägu? See noormees on küll õnnelik. Ja valvab, ning hoiab hoolsalt oma lapseootel kaasat.

Kas Luisa Värk ei oota tõesti last?!

Luisa Värk, väljavõte Õhtulehe veebist.

Noo, kas Luisa Värk ei oota tõesti last, nagu ta mõni aeg tagasi väitis. Mnjaa, raske uskuda.

Selle pildi ja Luisa välimuse järgi otsustades tuleb poeg. Palju õnne igatahes!

Paksud, jätke ära piimatooted, ja te näete imet!

Üks paks, kujutis ETV ekraanilt.

Vaatasime täna Irjaga ETV pealt dok-saadet "Raske elu" ja märkasime paksude inimeste juures ühist omadust: nad tarbisid kõik ohtralt piimatooteid: pakipiim, jogurtid, või, jäätis.

Jätke ära kõik piimatooted ja te märkate imet!

Ma ise tarbisin ka üksvahe palju piimatooteid, ei tea isegi, miks, arvasin, et see on kasulik, ja läksin üle keha paiste nagu see naine esimesel pildil. Ja hakkasin kaalus juurde võtma. Tõeliselt jube, eks.

Ja on vale soovitada naistele raseduse ajal ja pärast sünnitust juua piima. See jutt on pullisitt! Inimene ei pea jooma lehmapiima. Või kuidas siis lehmale piim tuleb, ta ju ei joo kitse- või inimese piima. Ainult vett.

Samuti võiks ära jätta gluteeni sisaldavad teraviljatooted nagu poes müüdavad rukkileib, nisusai. Soovitan süüa riisi või tatart. Või siis hirssi. Või kartulit. Ja neist valmistatud tooteid, näiteks on müüa Lätis valmistatud riisigaletid.

Ja see on ka vale, et rasva ei tohi süüa. Võib küll.

Paljuski on ülekaalulisuse põhjus, mu oma kogemuse põhjal see, et organism ei talu piima- ja teraviljatoteid (enamasti esineb selline talumatus käsikäes), mistõttu soolestik kaotab oma võime vajalikke aineid omastada, või ütleme nii, et hävib. Mistõttu organism ei omasta enam vajalikke aineid ja tekib pidev näljatunne. Ja niikaua kui tarbitakse neid talumatuid asju, saadab sind pidev näljatunne. Sa ahmid toitu, lähed paiste ja paksuks, nagu õhupall, aga oled ikka näljas. Selline paradoks, aga nii see paraku on. Võimalik, et paksus, mao suurenemine on ka organismi katse kohaneda, et tekitada hävinud soolestiku asemele uut. Ja nii see magu muudkui kasvab.

Liikumisega pole siin mingit pistmist. Inimene ei pea hullupööra rabelema, et olla normaalkaalus ja terve. Küsimus on selles, mida suhu pistad. Ja kaloreid pole vaja samuti jälgida, kuna organism vajab ka energiat, eriti siinses põhjamaises kliimas.

Veel mõned kaadrid sellest ETV saatest:

Üks huvitav artikkel radikaalsest aususest

Väljavõte ajakirja Esquire veebist.

Üks põnev artikkel radikaalsest aususest isiklikes suhetes, mida on Eestis millegipärast kutsud hüper-realismiks. Paistab, et me pole Irjaga maailmas ainsad, kes niimoodi mõtlevad. Soovitan lugeda!

Ja siin ka kommentaar meie lugejalt, kes selle artikli kohta lingi saatis:
siin üks päris huvitav lugu mehest, kes seadnud eesmärgiks olla radikaalselt aus. Ma arvan, et see võib olla päris lõbus, ent õpetlik lugemine. Arvestades, et silmakirjalikkuse ja valskusega on just kõige rohkem inimsuhetes haiget tehtud, tundub, et me tõesti peaksime aususes kompromissitud olema. Isegi kui suhted purunevad, töölised vallandatakse, egod puruneksid ja valitsused variseksid kokku. Aga pettus on siiski nagu vesiliiv: pehme ja mugav, aga ta neelab meid. Ausus on kivikõva: väga ebamugav, aga siiski soliidne pinnas meile seismiseks.

Aga faktid räägivad Reformi kahjuks, toetajad ära kukkunud!

Taustaks niipalju, et Reform on kukkunud ikka tõsisesse koomasse. Märt Vooglaid on samuti viimastel andmetel Reformile annetamise pikalt saatnud. Aga temalt tuli varem päris palju raha. Kolme kuu peale on see 7 milli, arvestades, et tegu valitsusparteiga, ja veel arvestades krooni väärtuse kaotamist, ikka naeruväärt summa. Kusjuures NB! ärimeeste toetusena vaid 0,5 milli, ülejäänu riigiraha ja liikmemaksud.

Jääme ootama, mis tulevik toob.

Ja Hundioru Inno&Irja bloogi Reformi-nimeline aasta ikka veel kestab!

Reform ülioptimistlik!

Nagu kaks tegelast

Nagu kaks tegelast: vasakul Jim Fenner, tegelane sarjast "Pahad tüdrukud", paremal Andres Metsaveer, tegelane Riigikogu kantseleist. Väljavõtted sarja Bad Girls ja Postimehe veebist.

Simm-gate enam Reformi ei aidanud

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Kui möödunud aastal pärast pronkskuju-mäsu kerkis Reformi populaarsus isegi 50%ni ja veel tänavuse aasta algul oli see ligi 30%, siis praeguseks on see kukkunud 17%ni. Ja ilmselt tuleb veel kolinal alla, kui, nagu liiguvad jutud, ettevõtjad uue erakonna teevad.

Mis ühtlasi näitab, et PR-meeskondade poolt suureks paisutatud Gruusia-gate ja Simm-gate eriti Reformi ei aidanud. Gruusia mäsust võitis hoopis IRL ja Simmi asjast mitte keegi. Rahvas ei ostnud millegipärast ära rõõmusõnumit, et pätt on käes. Ega ka polnud erilises vaimustuses Gruusia sõjast. Mis näitab, et üha raskem on juhtida tähelepanu ära tegelikelt probleemidelt.

Ja ühtlasi võib lugeda ka Hundioru Inno & Irja blogi käesoleva, Reformierakonna-nimelise aasta küllalt kordaläinuks. Ja seda poleks aasta algul (mil võtsime Reformi tegemised luubi alla) uskunudki, et võibolla seda erakonda aasta lõpuks enam ei olegi olemas.

Õhtuleht komistas luuraja otsa!

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Rõõm lugeda, et Õhtuleht on komistanud ühe agendi otsa, kellel nimeks Ville Sonn. Kes siis justkui 10 aasta eest olevat Eesti, või ütleme siis, et NATO heaks Venemaal spioneerinud.

Ma kirjeldan veidi sündmusi ka 15 aasta eest. Õppisin siis Tartus ülikoolis ja kuivõrd oli muutuste aeg ja stipp võeti ära, siis tuli kooli kõrvalt tööle minna. Ja leidsin töökoha ajalehes "Liivimaa Kroonika" (mille toimetus asus Postimehe maja kaminasaalis), kus mu üheks esimeseks "ohvriks" oli seesama Ville Sonn. Kes siis rääkis ja näitas dokumente selle kohta, et ta on olnud KGB agent. Vestlesin temaga mitu tundi ja lõpuks jooksis mul juhe täitsa kokku. Ajas väga segast juttu. Mees väitis, et spioneerib nüüd Venemaa vastu, või midagi sellist. Lisaks rääkis, et teda pidevalt jälitatakse.

Ja niimoodi käis see Sonn ühest toimetusest teise (Tartus ilmus toona mingi kümmekond ajalehte) ja rääkis oma lugu. Kuni teda enam toimetuste ustest sisse ei lastud.

Selliseid naljakaid tegelasi oli Tartus teisigi. Näiteks prohvet Priskilla (nüüdseks juba surnud Priskilla Mändmets), kes käis samamoodi mööda toimetusi ja rääkis, kuidas jumal saadab talle ilmutusi. Keda ka enam lõpuks sisse ei lastud. Ja siis üks väikest kasvu tädike, kellel oli alati mingi turukott käes ja ülikooli peahoone ette jõudes kisas kõva häälega "Kikerikii!" See oli päris naljakas, eriti loengu ajal, kui õppejõud rääkis auditoriumis parasjagu tähtsat juttu ja aknad olid lahti. Seda tädi hakati kutsuma Kikerikii-tädiks. Kikerikii-tädi (kes oli kunagi vist isegi ülikoolis õppinud ja olnud isegi õppejõud) ajalehetoimetusi õnneks ei kummitanud. Ja samasse ooperisse kuulus ka üks vanem härrasmees nimega Muna, kes käis kõigil avalikel üritustel, ajas tähtsat juttu ja pistis saiakesi vaikselt nii põske kui taskusse. Ta käis vahel ka linnavalitsuse pressikonverentsidel ja oli juhuseid, kus see Muna oli ainus tulija, vahtis seal linnapeaga tõtt, või umbes nii.

Loomulikult oli Tartus veel teisigi huvitavaid tegelasi, näiteks üks mees, kes ei julgenud oma majast välja tulla, kuna teda pidi vastasmajast kiiritatama. Niimoodi siis istus kodus ja kutsus ajakirjanikke enda juurde. Aga need eespool nimetatud olid kõige markantsemad.

Vene keskklass ei lähe välja

Selline uudis (portaalist ng.ru):


Et:

Если год назад демонстрировали готовность выйти на улицы 20% опрошенных россиян, то сейчас – 25–27%. Замечу: эта готовность гипотетическая. На самом деле все опросы показывают, что больше 3–5% никогда на улицу не выходят. Это словесная готовность. И она распределяется крайне неравномерно: высока среди старших и малообеспеченных групп населения, которые не представляют серьезной угрозы стабилизации. И опять-таки это в российской глубинке. В мегаполисах готовы выйти на улицы не 20, а 3–5%.

Kuda on lood Eestiga? Pärit samast kultuuriruumist.

Toptop lõpetas?

Äsja oli seal vaid selline tekst:

Väljavõte Toptop blogist.

Mitmeid kohvisid juba joodud, aga ei miskit.

TopTop-il vabakuseline kaasautor?

Just nii, vabakuSeline (väljavõte TopTop blogist):


Niisiis, kuseb vabalt. Aga kellele ja kuidas? Huvitav, kas pole?!

Entsüklopeediate aeg on läbi!

Väljavõte TEA kirjastuse kodukalt.

Täna helistas keegi TEA kirjastuse esindaja ja pakkus entsüklopeediat. Teate küll, seda, mida reklaamitakse söögi alla ja peale Eesti kommertskanalites, läbi Hannes Võrno ja Aarne Üksküla näo. Kus siis on terve rodu raamatuid ja ka internetiversioon. Mis pidi siis kogu aeg täienema.

No ma ei tea. Kas seda tõesti keegi tahab?! Mina kasutan Wikipediat ja see on väga vinge asi, täieneb lausa iga päevaga, on kiire ja kasutajasõbralik. Kogu maailma info ühes kohas koos. Tavalist entsüklopeediat pole juba aastaid kasutanud, ega isegi lahti teinud.

Lisaks on uuemate tarkvarade puhul, näiteks Macil täitsa korralik entsüklopeedia juba tasuta kaasas. Seda pole vaja osta.

Ja need, kel internetti pole, kas need siis tõesti tahavad kalli raha eest veel mingit raamatuseeriat omale koju soetada? Kahtlen selles.

Entsüklopeediate, vähemasti nende paberil omade aeg on ilmselt igaveseks läbi. Ja ka internetiversiooni pole mõtet kellelgi põlve otsas kodus teha, ja seda veel raha eest pakkuda, kui on olemas selline tasuta tööriist nagu Wikipedia, ja seda paljudes keeltes, kaasa arvatud eesti keeles.

Miks Igor nõnda ähmis?

Väljavõte Äripäeva veebist.

Paistab, et Äripäeva juht Igor Rõtov on väga ähmis. Ütleb, et istub õhtuti tunde arvuti taga ja vaatab murelikult, mida teevad aktsiahinnad USAs. Ja kui ta ütleb, et pole midagi sellist näinud oma 15-aastase majandusajakirjaniku karjääri jooksul, siis mina võiks öelda, et pole näinud nii ähmis Igorit, kuigi töötasin aastaid Äripäevas.

Võib arvata, et Igor on suure hulga oma säästudest (aga neid koguneb tema mitmesaja tuhande kroonisest kuupalgast päris palju) investeerinud USA aktsiaturule ja viimaste uudiste valguses võib arvata, et ta on pea kõigest ilma jäänud.

Igorist on ühelt poolt kahju, aga siit ka väike nõuanne ettevõtete juhtidele: ärge kullake oma tippjuhte üle, nad ei oska selle rahahunnikuga suurt midagi peale hakata ja kulutavad selle tühja-tähja peale. Parem investeerige rohkem tippspetsialistidesse, sest pikas perspektiivis on just spetsialistid need, kes teid kriisiolukorras välja aitavad. Tippjuhid seevastu lähevad kergesti paanikasse, kuna nad muretsevad oma rahahunnikute saatuse pärast.

Ja Äripäev võiks kirjutada sellest, et ettevõtjad loovad uut erakonda, millest jutud juba laialt liikvel. Tagumikud toolidelt lahti, ma ütlen, ettevõtjate leht, ja hakakem ükskord juba tööle!

Reform koomas, ärimehed loovad uut erakonda

Väljavõte Delfi veebist.

Paistab, et Reforemierakond näitab asju paremana kui nad tegelikult on. Ja kui tõele ausalt näkku vaadata, et pruugi seda erakonda enam olla kauaks.

Nagu teatavad meile kirjasaatjad, kes laiali üle maa (aga miks nad ei peaks teatama, on ju Hundioru Inno&Irja blogi käesolev aasta pühendatud Reformierakonnale!), on Reform sisuliselt koomas ja ärimehed, kes varem seda erakonda toetasid, loovad uut erakonda. Mis põhineb endisel Koonderakonnal eesotsas Tiit Vähiga. Ja millega on liitumas need endised Koonderakonna liikmed, kes vahepeal liitusid Reformierakonnaga. Lisaks teisi tuntud ärimehi nagu Jüri Mõis ja Indrek Neivelt. Kuuldavasti Sõõrumaad kampa ei võeta, nii et ta saab oma arvukaid naissuhteid edasi arendada.

Ja uue erakonna asutamiskuupäevaks on planeeritud 17. november.

Millegipärast lehtedes kuskil seda infot veel pole.

Reform laguneb ilmselt laiali, sest kes ikka tahab endale oma maine täiesti täis teinud isehakanud füürerit Andrus Ansipit või siis ripakile jäävat tandemit Pentus-Rosimannus, kes meenutavad kangesti peategelasi tuntud lastesaatest "Tipp ja Täpp".

Savisaar suhtuvat uue erakonna loomisse esialgu ettevaatlikult. Erakonna nime pole veel teada. Arvata võib, et uue erakonna juhiks saab Vähi, tal on pikk kogemus, aga võimalik, et ka mõni noorem mees, kel vähem luukeresid kapis. Miks mitte lapsesuu Mõis ise, ta on asutanud ja juhtinud Baltikumi kõige võimsamat firmat. Ja nüüd juba pikalt nö lapsega kodus istunud. Arvata võib, et ta pakatab energiast.

Nii et, huvitavaks läheb. Vaikselt on hakanud sellekohast inffi ka meediasse tilkuma (väljavõte ERR uudiste veebist):


Tänases Maalehes annab Vähi ka päris kepsaka intervjuu:

Meie Inksu maru tubli!

Meie Inksu on viimastel päevadel olnud maru tubli. Mõelge ise! Kõigepealt üks laulusaade, siis blogi ja portaal, siis teine laulusaade, ja siis veel intervjuud Justis ja Kroonikas. Ning meediakoolitused. Maru vahva, eks?! Küsite, et kuidas ta seda kõike jõuab. Kohe selgitan.

Nagu ma juba kirjutasin, on Inksul abiks Anta ja Urki, ning viimastel päevadel ka Raul. Kes siis aitavad Inksul palju asju ära teha. Näiteks selle portaali osas on Urki ja Anta olnud mihklid välja mõtlema uusi ideid. Ja leidma selliseid lahendusi, mida pole veel keegi kunagi leidnud. Mis teeb Inksu blogist ja portaalist kokkuvõttes kõige vingema blogi ja portaali Eestis, ja ilmselt varsti ka kogu maailmas.

Näiteks Urki istus terve tänase öö arvuti taga ja vaatas juutjuubist videoid, kust siis märkis huvitavamad üles, et neid blogisse vaatamiseks üles panna. Nüüd on tal silmad suurest vaatamisest punased nagu jänesel. Soovitasime tal veidi puhata. Aga Urki keeldus, ütles, et üks sats on veel vaatamata ja enne tal und ei tule, kui on needki läbi vaadanud. Andsime talle siis silmatilka.

Siis muidugi oleme olnud toeks meie siin oma taustajõududega Hundiorul. Nirti näiteks aitas täna jälle juuksepikendusi pähe panna, Morks värvis Inksul sõrmeküüsi ja Margit varbaküüsi. Samal ajal hakkas Nirti juba soengut sättima, meie Irjaga tegime süüa, mina tegin pannkooke, mis Inksule väga meeldivad ja Irja keetis kohvi.

Selliselt siis.

Ja ega me ära ei väsi. Inksu peab selle laulusaate võitma, maksku mis maksab. Selleks on meil kõik eeltööd tehtud. Ja ausalt, kui vaja, siis paneme Inksu sisse kõikidesse ajakirjadesse. Anta ja Urki juba kuulavad ses osas suures liinas maad, et kas ja kuidas. Ja palju see maksma läheb. Sest neil pole Inksu eest millestki kahju. Ja Raul, tema püüab seal televisioonis vaadata, et Inksu parem välja paistaks ja et pahatahtlikud hääletajad teda välja ei hääletaks. Ta võttis isegi vahepeal juhtme seinast välja, televisiooni telefonil. Sest, jah, see võistlus on äge ja Inksu läheb maksimumi peale välja. Siin ei saa kaotada.

Ja muidugi vaimne tugi. Vahel Inksu tuleb õhtuti siia, on maru väsinud, kaebab, et kaelasooned valutavad ja ütleb, et enam ei jaksa. Meie siis, et kuidas ei jaksa?! Morks on vägev masseerija, tema käe all pehmenevad kõik sooned. Margit on samal ajal teinud kuuma jalavanni. Ja Anta ning Urki vahel ka sauna, kus Inksu korralikult läbi viheldakse ja nö elule turgutatakse. Sest see pole naljaasi, kui iga päev tihedat askeldamist täis. Pealegi veel vastutusrikast. Taustajõud peavad siin tugevad olema, ilma ei saa.

Nirti on õhtuti oma vanaema retsepti järgi keetnud mingit imejooki, mis pidi andma energiat ja peletama eemale nii haigused kui pahad vaimud. See on küllalt kibeda maitsega, aga oleme seda enne magamaminekut ikka Inksule sisse suranud. Ja on tõesti imejook. Inksu ütleb, et ärkab igal hommikul nagu uus inimene. Kes valmis võitlema ja särama. Ja olema muidu mõnus.

Nõnna siis, niipalju selleks korraks. Eks kui on uudiseid, annan kohe teada.

Kapitalismi surm

Väljavõte CNNi veebist.

Viimased paarsada aastat on inimtsivilisatsiooni maakeral valitsenud kapitalism (see on maakeeli, lühidalt ja utreeritult selline ühiskonnakorraldus, mis põhineb varandusele, kus inimene hoiab kinni oma varanatukesest, kasvatab seda nagu potilille ja tunneb end sedasi õnnelikuna). See algas Adam Smithi tähtteosega "The Wealth of Nations", jätkus David Ricardo teooriaga võrdlevast eelisest ning päädis lõpuks J.M. Keynesi ja M. Friedmani teooriatega. Mis ühel või teisel viisil aitasid ja püüdsid defineerida kapitalismi. Paljud tuntud filosoofid püüdsid defineerida kapitalismi, nagu Max Weber või Karl Marx. Ühed kuulutasid hukku, teised õitsengut.

Aga nüüd on see aeg läbi. Uskumatu, eks?! Nii ruttu?!

Kui me Irjaga paar aastat tagasi jalutasime Tartus, korjasime sügisesi lehti, ja arutasime nö maailma asjade üle, siis mõtlesime ka selle üle, mis saab siis, kui inimesed hakkavad järgima meie teooriat sobivusest. Ning on õnnelikud sellisena nagu nad on maailma loodud. Siis kaob neil vajadus kinni hoida oma varandusest, mis tähendaks loomulikult kaost, eriti finantsturgudel. Ja meie unistus oli, et meie sõnum jõuaks vähemalt Condoleezza Rice'ini, USA välisministrini.

Kohati tundub, et see sõnum on hakanud juurduma. IRLi, Eesti valimisliidu sõnum enne viimaseid valimisi oli "Õnn ei ole rahas!". Nad küll ei täpsustanud, kus see õnn siis on, aga asi seegi. Ja IRLi populaarsus on üha tõusnud, varjutades kohati juba Reformi- ja Keskerakonda. Condy Rice otsustas mitte kandideerida USA presidendivalimistel, kuigi teda taheti vabariiklaste asepresidendiks, et tasakaalustada edukat mustanahalist Barack Obamat. Veelgi enam, ta ei võta valimiste teemal üldse sõna, millest võib järeldada vaid üht: ta toetab Obamat, kes on otsustanud lõpetada sõja. Mis on olnud meie sõnum Irjaga juba aastaid: kõik sõjad tuleb lõpetada, nii kodusõjad kui sõjad riikide vahel. Ja kui koos elavad sobivad inimesed, kes on rahul nii enda kui teistega, siis polegi põhjust tülitsemiseks ja kogu maailm võiks elada rahus. Sest, olgem ausad, mingi 10 000 aasta perspektiivis on me kõik inimesed maamunal omavahel sugulased. Milleks siis omavahel tüli norida?! Ja kui inimene on oma isiklikus elus rahul ja õnnelik, siis on ta seda ka väljaspool. Tal pole põhjust pahatahtlikult, asja-eest-teist-taga teisele sitta keerata.

Ma ei tea, kas meie sõnum on rahvusvaheliselt mingit kõlapinda saavutanud, aga viimase aja sündmused näitavad, et inimesed on loobumas üleliigsest varast. Mis väljendub hindade languses igal tasandil. Ja mis inimesel vaja ongi, et olla õnnelik: et valitseks rahu, et oleks piisavalt tervislikku toitu ja et oleks peavari pea kohal. Mõnus keskkond elamiseks.

Mulle tundub, et praeguse aja sündmused maailmas on kapitalismi viimne ohe. Viimased aastad on see süsteem üritanud end natist tirida, luues illusiooni küllusest, tekitades veelgi suuremaid probleeme. Enam ei räägi keegi kapitalismi "nähtamatust käest", mis pidi kõike ise väga targalt reguleerima. Asi on jõudnud niikaugele, et NATO liikme Islandi valitsus palub 5,5 miljardi dollari ulatuses abi oma vaenlaselt Venemaalt.

Inimene tahab olla õnnelik. Kapitalism (varandus ja asjad) pole inimesele oodatud õnne pakkunud. Ja inimene kaugeneb kapitalismist, otsides midagi uut. Miks ei võiks see "uus" olla sobiv ja õnnelik suhe, et inimesed ei peaks luusima öisel ajal mööda New Yorgi Central Park'i, taskud narkotsi täis, köis ümber kaela ja genitaalide ümber seotud ning " a sex toy in his boot", näiteks, nagu endine CNNi staarajakirjanik Richard Quest, kelle politsei kevadel johmas peaga kinni pidas, umbes nagu Võsapetsi, ja kes sai ilmselt vahepeal pooleaastase eetrikeelu ja on nüüd naasnud vaikselt "aviation correspondent"-ina.

Mõelgem selle peale.

Anta ja Urki jälle aktsioonis

"Su beib-su beib-see saab mulle," jorutas Urki, kui meile Hundiorule külla tuli.
"Sinine vilkur, sinine vilkur, kaitseb meid," jätkas Anta, kui sammus Urki jälgedes.

"Noh, poisid, mis siis nüüd?" küsis Morks, kui neid üle põllu saabumas nägi.
"Me oleme nagu mehed muiste!" rõkkas Urki, rind kummis.
"Noh, olete siis mehed ka vä?" jätkas Morks.
"No aga pole vä?"
"Kust otsast?"
"Aga näe siit," ütles Urki ja lasi püksid maha.
Morks lõi käsi kokku.
"Issand!"
"Noh, lõi pahviks?"
"Issand, ma pole midagi sellist näinud?"
"Kas keerame kohe põhku?"
"Issand, Urmas, issand!"
"Mis siis nüüd lahti?"
"Issand, ma pole juba aasta otsa saanud."
"No teeme siis ära!"
"Sa mõtled, sa tahaks minuga?"
"Miks ka mitte?!"
"Oih, ma ei tea, ma ei tea."
"Mida sa ei tea?"
"Kas nüüd sinuga siin."
"Noja mis siis?"
"Kas sobib?"
"Miks ei?"
"No olgu."
"Läki siis."

Morks ja Urki kadusid küüni. Ja nahistasid seal hea mitu tundi. Kui tagasi tulid, oli Morksil selline õnnis nägu peas. Ja Urkil selline äratehtud nägu. Mõlemad õhkasid õnnest. Teised ei teinud nendega esiti algul juttu, aga kui Morks teevee tulele pani ja teistele pakkus värsket pärnaõieteed, siis soojenesid kõigi südamed. Siit võib veel ühte koma teist tulla!

Anta ja Urki räägivad uuest portaalist

Eile käisid Urki ja Anta suures liinas ja olid tagasi tulles kangesti heas tujus.
"Minu bemmil uued kummid, jee-jee, jee-jee-jee!" kilkas Urki ja vehkis kätega justnagu mõni räppar.
"Sidur, pidur, gaas-gaas!" jätkas Anta, hüppas õhku ning tegi samal ajal kätega ringe.

"Mis siis nüüd lahti, poikad?" küsis Margit, kui oli meeste tegemisi mõnda aega jälginud.
"Mis, ei näe vä?" küsis Urki, "see on viimase peal, jee-jee!"
"Kuule, see on mingi poisikeste värk," jätkas Margit.
"Jee-jee!" vehkis Urki edasi nagu poleks Margiti juttu kuulnudki.

Selle peale tulid ka teised hundiorulised välja vaatama. Nirtil jäi suu üllatusest lahti, Morks lõi käsi kokku. Meie Irjaga ei osanud öelda a-d ega o-d. Vaatasime niisama ja jälgisime, millega see lõppeb.

"Muideks, meil on nüüd oma portaal," ütles Urki, kui oli oma jee-jeetamise lõpetanud.
"Muideks, jah," lisas Anta.
"Ja see on viimase peal!" jätkas Urki.
"On jah!" korrutas Anta.

"Mis selle portaali nimi siis on?" küsis Nirti.
"See on top, top-top, noh, top!" ütles Urki ja tõstis nina püsti.
"See on nii vinge, nii top!" lisas Anta.
"See on top-top, top-top," räppis Urki edasi.
"Ja nii tipp kui ka top," jätkas Anta.
"Et keegi pole nii top."
"Ei ole jaa, jee-jee!"
"Ning siis on meil kõik tipp-topp."
"On jaa, jee-jee-jee."
"Minu bemmil uued kummid!"
"Jee-jee-jee!"
"Sidur, pidur, gaas-gaas!"
"Jeee!"

Urki ja Anta jätkasid räppimist ning kadusid lõbusalt lauldes, hüpeldes ja kätega vehkides metsatuka taha. Paistis, et nende päev oli korda läinud. Et nad olid millegi väga suurega hakkama saanud. Mida igaüks ei suuda, mida suudavad vähesed, näiteks sellised tegijad nagu Urki ja Anta.

Inno annab naistele suhtenõu

Tänases "Üks teist"-saates küsitakse nõu elukogenud meestelt. Millised on peenikesed naised voodis ja millised on paksud naised voodis?

Inno, elukogenud mees: ühesugused.

Irja: aga kas paksude juures pekid ei häiri?

Inno: mind ei häiri.

Irja: aga kas paksud ei higista rohkem?

Inno: mkm

Irja: aga kas peenikesed ei jaksa rohkem actionis olla?

Inno: mkm

Irja: aga sa ükskord ise rääkisid, et sul ühe paksu peale ei tõusnud

Inno: seda võib küll juhtuda

Irja: miks siis, mis häiris?

Inno: lihtsalt ei tõusnud.

Irja: aga kas mõne paksu peale on ka tõusnud?

Inno: on küll

Irja: millise paksu?

Inno: ei kommenteeri. Aga mul pole mõne peenikese peale ka tõusnud.

Meie Inksu oli tegija!

Meie Inksu, väljavõte TV3 ekraanilt.

Vaatasime siis täna ka meie Inksu laulu ära telekast.

Inno andis 5 punkti.
Irja andis 6 punkti.
Kokku: 11.

Pole hullu, et mõned noodid mööda läksid. Arenguruumi on. Ja mis peamine, et Inksu edasi jäi! Helistasime ka tema poolt mitmelt eri numbrilt. Sest kahju oleks, kui ta kohe välja langeb.

Tubli Inksu, jätka samas vaimus!

Siin veel mõned pildid Inksust koos tema supertubli kaaslase Pääruga:

Kanal 2 ruulib tõesti!

Väljavõte Elu24 veebist.

Elu24 kirjutab, et Kanal 2 on kõige popim telekanal. Jeeee! Kanal 2 on ka meie lemmikkanal! ETVs on ka huvitavaid saateid, aga TV3 sakib täiega.

Mida me siis vaatame? Aga näiteks "Reporterit" ja "Võsareporterit", no ja siis muidugi "Ärapanijat" ja "Tõehetke". Ja "Meeleheitel koduperenaisi". "Tantsud tähtedega" hakkame ka kindlasti vaatama.

ETVst vaatan laupäevahomikuti kindlasti "Hercule Poirot'd", sest mulle jubedasti meeldib see vuntsidega detektiiv. Kanal 11-st kuuuluvad meie lemmikute sekka "Pahad tüdrukud" ja Eve Kallaste juhitud "Üks teist".

TV3st ei ole pärast Ingridi "Suvitaja"-saate lõppu enam miskit vahtida.

Miks Ardi ja Ingrid oma ekskaasasid lõid?

Väljavõte Ardi Tedrekini veebist.

Vaatasin siis ka Ardi kodulehekülge Ardi salapõu ning nägin, et peaasjalikult räägib Ardi seal sellest, kuidas Jumal tahab, et tema naine Katrin ehk Kati tema juurde tagasi tuleks, et see on Jumala plaan ning et abielu on püha. Seal on isegi väike naljakas küsitlus, kus tuleb vastata kas ei või jaa. Näiteks küsimus, et kas abielu on püha. Vastasin ei, sest ma ei usu, et abielu, kus üks kasutab teise suhtes vägivalda, on püha. Järgnes rida täpsustavaid küsimusi, et kas ma ikka TÕESTI arvan nii, ja kui jäin endale kindlaks, siis ilmus foto puu otsa poodud kõhnast karumõmmist. Prrrr. Külmajudinad jooksid üle ihu.

Tänases Õhtulehes ütleb Ardi eksabikaasa Katrin, et enne sureb või nälgib, kui Ardi juurde tagasi läheb. Naise kinnitusel oli elu koos Ardiga põrgu. Mnjah, tuleb tunnistada, et kui keegi lööks mind seepärast, et ma segan teda arvutimängu juures, siis ma mitte ainult ei põgeneks ummisjalu, vaid läheks ka politseisse ja kirjutaks selle inimese kohta avalduse.

Vaatasin seda saadet täna teist korda ning Ardi jättis ka seekord meeldiva mulje, aga midagi temas oli, mis tekitas õõvastust. Vast see, et tema arust on kõik okei, ka löömine, kui ta ütleb pärast seda lihtsalt: Jumal, anna andeks! Nagu sim-sala-bim või lauake, kata end, ning soov, mis iganes ta siis on, täitub kui imeväel. Mis on ju suurepärane võimalus, kuidas endalt mistahes süüd maha pesta ning tagatipuks veel ise süütuks kannatajaks jääda, kui sulle, vaat kus lops, andeks ei antagi.

Inno on mulle rääkinud, kuidas Ingrid teda peksis ja pärast seda alati pisarsilmil andeks palus. Ja kuidas peksis nende ühiseid lapsi ja ostis pärast seda lastele alati hästi palju asju ehk siis palus asjadega andeks. Kroonika tollasel peatoimetajal oli isegi ilus vabandus: mul on lihtsalt selline temperament! Ja Inno muidugi andestas, kuni enam ei jaksanud. Ükspäev, kui Ingrid tal vanema poja Oscari kuuldes üliraske kehavigastuse tekitada ähvardas, põgenes Inno kodust. Karikas sai täis ning teda ei toonud tagasi isegi Ingridi härdad vabandused ja andekspalumised, et nüüdsest on ta hea naine.

Sama lugu on ilmselt ka Ardi naise Katriniga, kes küllap samuti tuhandeid vabandussõnu kuulnud. Ardi väidab oma koduleheküljel küll, et ka Katrini uus mees Aimar peksab ja vägistab Katrinit, aga eks Ingridki väitis minu kohta üht-teist. Kroonika ajakirjanikele rääkis ta näiteks, et ma seksin oma isaga, et meil on verepilastuslik suhe. Kuidas saab midagi nii haiget välja mõelda, aru ma ei saa. Aga näe, Ingrid sai. Ilmselt oli isu Innot tagasi saada nii suur.

Olen kuulnud, et Inno ja Ingridi keisi viimane areng on see, et Ingrid tahab Innolt vanemlikke õigusi ära võtta. Ja ma ei tea, kas nutta või naerda, tõesti. Seda tahab siis naine, kes vägivallatses aastaid oma mehe ja vanema poja kallal. Nõnda, et laps oli kägaras voodi peal ja palus, et ema, ära peksa mind, aga ema ikka peksis. Selline naine on Ingrid Tähismaa. Innole on mitu korda ette heidetud, et miks ta siis lapsi vägivaldse ema käest ära ei päästnud, aga siin tuleb arvestada sellega, et Inno on ohver ning ühel ohvril on väga raske teist ohvrit aidata. See tähendaks seda, et ta peaks kohtuma oma peksja ehk siis Ingrid Tähismaaga, mis oleks talle väga raske. Inno ja Ingridi lastele peaksid appi tulema kohus ja lastekaitse.

Inno ja Ingridi suhe oli klassikaline ohvri-piinaja suhe ning ma usun, et sama lugu oli ka Ardi ja ta eksnaise Katriniga. Sellised abielud venivad pikaks, sest piinaja ei taha ohvrist lahti lasta, aga ohver ei suuda lahkuda, sest tal on oma piinajast kahju, nii paradoksaalne kui see ka pole. Ohver süüdistab ennast ja otsib piinaja käitumisele õigustusi, näiteks Inno arvas, et peab olema veel parem mees, et Ingrid teda enam ei peksaks. Tavaliselt leiab ohver endas jõu lahkuda siis, kui ta leiab uue kaaslase, aga ka siis peab see uus kaaslane olema selline, et ohvri jaoks on armastus tema vastu suurem kui kaastunne piinaja suhtes. Inno on mulle pisarsilmil öelnud, et ta lahkus Ingridi juurest ka oma ema pärast, kes ei suutnud Inno isa juurest ära minna, kuigi isa teda jõhkralt peksis. Nende kooselu lõpetas Inno ema surm - vaimselt ja kehaliselt murtud naine ootas viimased aastad oma elust pikisilmi surma.

Inno ei rääkinud mulle seda kõike muidugi kohe, kui me Tartus kolm aastat tagasi kohtusime. Enne sõitsime lihtsalt mööda Eestimaad ringi, joobununa teineteisest ja teineteise leidmisest. Ma ei teadnudki algul, et Inno abikaasa on Ingrid Tähismaa, Kroonika peatoimetaja. Kõik selgus ajapikku, iga päev tõi midagi uut. Kõige rohkem šokeeris mind mulle seni väga hea mulje jätnud särava ja särtsaka naise vägivaldsus oma laste suhtes. Sellele on nüüd naljakas mõelda, aga Ingrid Tähismaa oli mulle kunagi isegi eeskujuks. Lugesin ta teravmeelseid juhtkirju, teadmata, et need oli tegelikult kirjutanud Inno.

Kas ka Katrin on leidnud endale uue õnne? Kes teab? Küll lubavad ta sõnad, et ta enne sureks kui Ardi juurde tagasi läheks (sama ütleb muide Inno Ingridi kohta), oletada, et ta on praegu paremas kohas kui enne. Edu talle! Ja Ardile ka, kõigest hoolimata. Mõistmises, et seal, kus on olnud vägivald, pole kunagi olnud armastust.

Inksu tutvustas meile Rauli

Eile oli siis see päev, kus Inksu saabus suurest liinast kodumaile, ja võttis ka Rauli kaasa. Anta ja Urki olid küll veidi nördinud, ja tundsid huvi, kas nemad on nüüd maha jäetud. Aga Inksu lubas, et nad saavad ilusti ka neljakesi hakkama. Et Raul on igati tore sell ja hakkab kõigile meeldima. Pealegi meeldib Raulil teha kingitusi, mispeale Nirtil ja Margitil kohe kõrvad liikusid. Neile meeldib väga kingitusi saada.

Kuivõrd Inks ja Raul saabusid õhtul hilja, peale laulusaadet, siis me pikalt jutustada ei jõudnud. Uni tuli peale. Niipalju küll, et Inksu pani omale jälle pikad juuksed. Ta ütles, et võttis need vahepeal ära, et oma juuksed saaksid puhata. Ja siis enne saadet lasi uuesti külge panna. Et nii olevat parem, kahjustab vähem oma juukseid. Sellega on muidugi omajagu tegemist, nende pikendustega, tuleb ikka juuksuris mitu tundi istuda. Aga efektne näeb välja küll, kohe nagu teine inimene, ei tunne äragi. Inksu ütles ka, et tänaval oli teda peetud koguni Britney Speersiks, ja tuldi autogramme küsima, nii hästi petab ära.

Mis siis veel uudiseid? Ah-jaa. Inksu räkis, et oli eile ka oma portaali valmis sättinud ja sinna mõned artiklid lugemiseks pannud. Ütlesime talle, et nägime! Väga vinge portaal paistab olevat, pildid ja videod ja puha! Kõik nagu peab olema. Igale maitsele. On ilusaid linnavaateid, autode pilte ja inimesi ka, kuulsaid, nagu Ojuland. Või Ojulind, nagu Inksu teda kutsub. Ojulinnul pidi ka nüüd uus peika olema, Inksu ütles ka, kes, aga mul ei jäänud nimi meelde. Mingi rikas kutt pidi olema. Kellel isa suri ära ja ta päris hulga miljoneid kroone. Ja nüüd kõik naised jooksevad tormi. Selline mees, aga muidu selline vaikne ja tore poiss pidi olema. Aga Inksu ütles, et talle eriti ei lähe peale. Pole nagu tema maitse. Talle meeldivad Raul, Anta ja Urki. Ja nagu öeldakse, maitse üle ei vaielda.

Siis sõime tatraputru, mida Morks vaaritas, Nirti tegi õhtuks pärnaõie teed. Pärast kraamisime Irjaga laua ilusti puhtaks. Inksu, Raul, Anta ja Urki ütlesid meile nägemist ja läksid oma koju. Meie keerasime samuti magama. Oli igati tore päev.

Oh, Ardi

Väljavõte Elu24 veebist.

Ma tundsin kunagi üht Ardi Tedrekini. Olin siis kooliplika ja käisin õhinal, keel suust väljas Ingvar Luhaääre luulekoolis, mis toimus iga kuu kolmandal kolmapäeval Rakveres, Linnakodaniku majamuuseumis. Ma olin seal üks nooremaid, kel kange himu päris luuletajaks saada. Peale minu oli seal veel hulk penskareid ja noori täiskasvanuid, nende seas ka Ardi. Ma ei mäleta, kui vana Ardi siis oli, aga tal olid ilusad süsimustad juuksed peas ja rõõsk jume. Ma olin tasse isegi pisut armunud siis vist, või ei tea, ma olin siis ses eas, kus sa armud iga päev uude inimesse. Aga iga kuu kolmandal kolmapäeval seadsin ma sammud õhinal Pikale tänavale.

Olin kindel, et Ardist saab kuulus luuletaja, sest minu meelest tas oli seda miskit ning ta oli juba ühe luulekogugi avaldanud. Tõsi, luuletused seal olid religioossed, aga ma olin siis noor tüdruk, 14-15, ja ma uskusin, et nii ilusast mehest lihtsalt peab kuulus luuletaja saama. Ma ei olnud siis muidugi veel kohanud Contrat, Olavi Ruitlast ja Jürgen Roostet, aga see selleks.

Tänases Tõehetkes näis Ardi vana ja väsinud. Ta rääkis, et on oma naist löönud, enesetapule mõelnud ja tont teab mis veel. Huh, päris õõvastav oli seda kuulda. Temast pidi ju saama kuulus luuletaja, või siis vähemasti mees, kelle naine on väga õnnelik, sest just sellist tulevikku ma talle ette kujutasin.

Igal juhul on kahju, et Ardi pidi lahkuma tühjade kätega. Sest kes teab, äkki oleks see 100 000 krooni aidanud tal alustada uut elu? Avaldada luulekogu ja saada heaks religioosseks luuletajaks? Ses Ardi luulekogus, mida ma mäletan, olid ilusad pildid sees, tal oli ka joonistusandi... Minu meelest võiks Tõehetke saate tegijad mõelda sellele, et inimene, kes saatesse tuleb ja neile kasu toob, võiks ju midagi ikka oma aususe eest saada, kasvõi mingi sümboolse summa siis või meene. Et poleks nii, et no tsau, valetaja. Niikuinii on mängijal järgmisel päeval sitt tunne, kui ta Õhtulehte ja kommentaare loeb, oleks siis vähemasti MIDAGI ilusat.

Ise soovin Ardile kõike head! Äraläinud abikaasat ei maksa taga nutta ja tagasi tahta, sest ega keegi ei lähe põhjuseta. Ju see minek oli siis õige. Mis ei tähenda, et Ardi ei võiks endale uut ja sobivat kaaslast leida. Keda ta ei tahaks lüüa. Vot.

Meie Inksu avas blogi!

Meie Inksu avas blogi!

Meie Inksu, kes on nüüd mitu päeva pealinnas olnud, saabus täna toreda uudisega, ta avas blogi, aadressil www.toptop.ee.

Vinge asi, paistab esmamulje põhjal, on nii lahedaid videosid kui pilte. Ja juttu ka. Ja Inksu motika seljas, no see on vägev! Tõeliselt topp värk. Värisege kõik, kogu maailma portaalid. Ja ärge öelge, et harjavarrest pauku ei tule!

Ja tundub, et Inksu on seal suures liinas ka inglise keele selgeks saanud, kõik ingliskeelsed portaalid reas, mida ta loeb.

Laulud Tähtedega, meie hinded!

Sorri, sorri, meie Inksu laul jäi kahetsusväärsel kombel nägemata, sest käisime poes ja jõudsime alles nüüd koju. Homme parandame selle vea!

1. Valdo Randpere ja Eda-Ines Etti -
Irja: Valdo laulab väga hästi ja klapib superhästi Inesega, täielik wow-efekt! 6 punkti
Inno: no ta on ju ikka laulmisega leiba teenunud seal Rootsis, kus ta elas koos Leila Milleriga, kes oli ka laulja. Väga meeldis, 8 punkti!
Kokku: 14

2. Elis Aunaste ja Rolf Roosalu
Irja: lahe, funky discolugu, Elis võiks väga vabalt Eestit Eurovisioonil esindada, 7 punkti
Inno: Elis võiks ikka ajakirjanduse juurde jääda minu meelest, 5 punkti
Kokku: 12

3. Toomas Tõniste ja Kadi Toom
Irja: minu meelest võiks Tom purjetamisega edasi tegeleda, 4 punkti
Inno: aga minu meelest ta on selline väike armas Toomas, selline karumõmm, 6 punkti
Kokku: 10

4. Ester Tuiksoo ja Mait Maltis
Irja: appi! Ester Tuiksoo on tõeliselt seksikas!! Kui ta natuke kaalus alla võtaks, oleks Ester üks Eesti seksikamaid naisi, 8 punkti
Inno: Ester võiks täitsa laulukarjäärile mõelda, 7 punkti
Kokku: 15

5. Evelin Mikomägi ja Ithaka-Maria
Irja: super!!! Evelin võiks laulukarjäärile mõelda! 8 punkti
Inno: minu meelest on Evelin isegi parem kui see Ithaka-Maria, 7 punkti
Kokku: 15

6. Ines Karu ja Kristjan Kasearu
Irja: hääl natsa värises, aga muidu oli Ines tubli, 6 punkti
Inno: lugu oli ka suht raske, 7 punkti
Kokku: 13

7. Margus Tsahkna ja Birgit Õigemeel
Irja: ülimalt nauditav esitus, 10 punkti
Inno: Tsahkna on väga hea laulja, 10 punkti
Kokku: 20

8. Linnar Priimägi ja Marju Kuut
Irja: Linnar on intelligetne inimene; kuigi ta ei oska laulda, suudab ta seda võluvalt varjata, 6 punkti
Inno: nad ei laulnudki nagu, muidu täitsa ok, 6 punkti
Kokku: 12

Meie Inksu oli eile super!

Meie Inksu eile Kanal 2 saates "Tähed muusikas".

Meie Inksu oli eile super! Need, kes saadet vaatasid, need teavad. Ja pole õigus neil pahatahtlikel kommentaatoritel, kes tõttasid juba kiljuma, et Inksu laulis noodist mööda, või et 4aastane laps laulab ka paremini. Esiteks proovige ise nõnda suure auditooriumi ees laulda, kus sind kuulab pool Eestit! Ja teiseks ei laulnud meie Inksu mitte mööda, vaid tal läks hääl ära. Mis te norite?! Igaühel juhtub! Pealegi on ta pidanud tegema ka laulusaate proove, pole ime, et hääl ei pea vastu.

Ja Marilyn Monroe laul tuli tal veel eriti hästi välja. Meie Inksu laulis sada korda paremini kui Marilyn. Vot nii!

Siin veel vahvaid pilte Inksust eile:

Lehmalüps kui loomapiinamise musternäide

Üks lehm, väljavõte Postimehe veebist.

Piimatootmine on suur äri, seda eriti Euroopas, kus põllumajandusettevõtjad on nõus pigem piima, selle vasikate toidu teedele kallama kui et lasevad piima hinnal kukkuda või toetustel väheneda. Ja siis topitakse seda vasikate toitu ja sellest tehtud igasugu tooteid kõigile inimestele, alates imikutest kuni raukadeni välja. Kuigi on teada, et inimlaps vajab piima ehk paar esimest eluaastat, ja edasi enam mitte, ja vastupidi, mida vanemaks ta saab, seda enam tekitab piim ja selle tooteid eri vaevusi nagu põletikud, luude hõrenemine, ülekaalulisus, südamehaigused, vähk. Kuna organismil on probleeme piima omastamisega. Ja on muidugi iseasi, kas on üldse mõtet inimlast lehmapiimaga toita, kui inimlapse emal on endal rinnas piim olemas ja kui seda pole, saab laenata mõnelt teiselt emalt. Ja kindlasti on inimesele parem inimpiim, ning sellest valmistatud tooted. Ja ma kujutan ette, et leidub palju neid emasid, kes on nõus oma piima müüma. Näiteks.

Nonii. Ja selle suure ja väga kahtlase piima-äri vankri etteotsa on rakendatud lehmad. Või ütleme siis, et emased veised, keda siis lüpstakse usinalt ka siis, kui selle lehma sünnitatud vasikas enam piima ei vaja. Kas see pole looma piinamine?! Kujutage ette, et inimnaist hoitaks kinni ja lüpstaks, masinaga, ka siis, kui tema enda laps enam piima ei taha või ei vaja. Ma kujutan ette, et sealt tuleks seakisa, igasugu protestid, kahjunõuded ja muu säärane. Loom mingit kahjunõuet esitada ei saa, ja seetõttu piinatakse teda hoolega. Hoitakse paljudel juhtudel veel lühikese keti otsas, antakse jaopärast süüa ja juua ja mingeid aineid, hormoone, et piima rohkem tuleks. Sest on ju teada, et mida rohkem lüpsta, seda rohkem piima eraldub, kuni lõpuks on lehmade udarad maani ja nad jaksavad vaevu oma suurte udarate otsas liikuda. Lehmadest on saanud mingid perverdid, ja tsükli teises otsas istub päris pervert, kes ahmib piimatooteid, aru andmata, et see võib olla tema tervisele sootuks kahjulik.

Või ütlete, et piima on vaja, ja seetõttu on loomapiinamine õigustatud. Aga seletage mulle siis ära, miks on loodus niimoodi sättinud, et inimene on ainus imetaja, kes vajab ühe teise imetaja vastsündinud lapse toitu, ja vajab seda kogu aeg.