Irja Pärnu rannas.
Niisiis. Sedapsi. Seda et. Oleme nüüd otsaga taas Pärnus. Meie armsas Pärnus. Kuhu me sõitsime esimese hooga, kui olime neli aastat tagasi 21. mail Tartus Crepp'i kohviku ees tutvunud ja öö Tartus veetnud. Seetõttu jääb Tartu meile alatiseks armsaks.
Tartust sõitsime neli aastat tagasi pühapäeva õhtul Rakverre, Irja kodulinna. Kus siis veetsime samuti öö. Ning mina sõitsin hommikul Tallinna Äripäeva toimetusse koosolekule. Ja siis naasin tagasi Rakverre. See oli kahtlemata otsustav päev, eriti Irja jaoks, kes täpselt ei teadnud, kas ma tulen tema juurde või lähen tagasi oma eelmisesse koju Tallinnas Nõmmel. Aga mina olin oma otsuse juba teinud. Tulin rõõmuga Rakverre, ning sealt olid meil kõik teed valla. Me sõitsime edasi Pärnusse, romantilisse linnakesse mere ääres, kus veetsime öö meie armsas Victoria hotellis.
Nelja aastaga on paljugi muutunud. Pärnus on palju rohkem lahedaid söögikohti, võrreldes Villemi Pubi ja Steffani, või Citi'ga neli aastat tagasi. Ja linn on palju rahulikum. Pole enam massilisi turistide horde, mis varem juba maikuu lõpus linna ummistasid. Seetõttu on linn jälle külalistele armsalt avatud, ja väga romantiline oma vaikuses. Soovitan proovida.
Oleme ööd taas meie armsas Victoria hotellis, otse kesklinnas, kust praegu ka neid ridu kriban, kui Irja magab veel välja reisiväsimust, aeg ajalt keerab end minu poole ja ütleb: "Sa oled minu armsakene." Jah, seda võin küll öelda, et Irja on mulle täna täpselt sama kallis kui neli aastat tagasi. Täpselt sama Irja. Sama ilus, tark ja hea. Mistõttu ma ei väsi kordamast, et sobivus on suhte puhul väga oluline. Kahjuks ja õnneks. Kahjuks nende jaoks, kes pole sobivat kaaslast veel leidnud. Ja suureks õnneks neile, kel on see õnn olnud. Ja mina pean küll õnne tänama, kes mind Irjaga kokku viis. Sest ma tunnen, et ainult koos Irjaga saan ma olla see, kes ma tegelikult olen, mina ise. Ja ma saan teha iga päev seda, mis mulle meeldib kõige enam siin ilmas: kirjutada. Kirjutada, kirjutada ja kirjutada. Ohjeldamatult kirjutada. Sellest, mida ma näen ja kuulen. Kõik kirja panna. Sest ma usun, et see aitab maailma paremaks muuta. Selliseks, kus mulle meeldib elada ja kus on kõigil parem, eriti lastel. Sest see vähendab silmakirjalikkust, valelikkust ja teesklust, mis on kokkuvõttes suure õnnetuse allikas olnud juba aastatuhandeid. Ma loodan, et ma saan anda oma väikse panuse silmakirjalikkuse ja valede müüri lammutamisse.
Tegelikkuses oleme plaaninud oma toonast reisi korrata juba alates 2006. aastast. Aga mitte kuidagi see meil ei õnnestunud. Esimesel kevadel pärast kohtumist tegelesime ettevalmistustega NAKi suvepäevadeks ja pulmadeks. Teisel kevadel pühendusime Tartu majale. Ning eelmine kevad seadsime end sisse Rakverre. Ja see kõik võttis ilmatuma aja ning kogu jõu. Kuigi olime plaaninud igal aastal korrata meie väikest reisikest. Mis siis algas Pärnust, sealt edasi Lihulasse, siis Muhusse, Saaremaale, Hiiumaale, ja sealt läbi Tallinna otsaga tagasi Tartusse.
Victoria hotellis saime võtta ühe pisikese toa mansardkorrusel, kõige odavama. See oli meie eelistus ka neli aastat tagasi, ent tookord olid paljud toad kinni. Nüüd pakuti lahkesti kõiki tube. Ning õhtul tegime väikse tiiru linna peal. Jalutasime mööda Supeluse tänavat ranna poole. Kohati oli tunne, nagu oleks linnast sõda üle käinud. Polnud seda suurt turistide massi, mis muidu Pärnut viimastel aastatel iseloomustas. Oli märgata vaid kohalike noormeeste ja neidude salkasid, kes omavahel rõõmsalt juttu vadistasid. Restoranid ja hotellid paistsid tühjad. Väikse Klausi juures oli täitsa vaikne. Itaalia restorani Si-Si värav ja uksed olid kutsuvalt pärani, aga külalisi ei paistnud olevat. Küll aga oli neljast-viiest inimesest koosnev saba hamburgeri-kioski juures. Karusselli pood, mille juures oli alati palju sagimist, oli kinni ja akna all suur silt: MÜÜA ÄRIPIND.
Samas on selles vaikuses oma võlu. Ma kujutan ette, et paljud saavad jälle tagasi vana hea Pärnu, mis viimastel aastatel oli muutunud läbisõiduhooviks. Ka nüüd oli märgata turiste, aga ilmselt neid teadlikke turiste, kes on jäänud Pärnu juurde kindlaks. Ja kes tulevad kohale ka siis, kui paljud teised ei tule.
Pärnu rand on külaliste vastuvõtuks valmis ja kenasti ootel. Rannas märkasin isegi ühte varajast ujujat. Muidu oli seal palju jooksjaid ja jalutajaid, poisid mängisid jalgpalli. Üldse paistab, et viimasel ajal on moodi läinud tervislikud eluviisid. Enam ei seista niisama ühe koha peal, õllepudel käes ja suits suunurgas. Vaid joostakse, jalutatakse või mängitakse mõnd pallimängu. Seda on südantsoojendav vaadata. Küllap on inimesed väsinud sellest hea eluga kaasas käivast ohjeldamatust pidutsemisest. Ja ega tervis ka sellele pikka aega vastu ei pea.
Üks salk pidutsejaid oli vaid Rüütli tänaval. Kes ammutasid märjukest kõrvalasuvast viinapoest. Mõni aeg hiljem selgus ka pidutsemise põhjus: noormees, kes meile järele jooksis, lükkas alandlikult ette oma mütsi ja palus sinna annetada raha oma sõbrale, kes oli just töö kaotanud. Noormehel oli käes isegi plakat, kus siis peal sõbra pilt ja tema tema tööaastad. Sinna palus ta autogrammi.
Tundub olevat tavaline, et pärast töökaotust joob inimene end kõigepealt korralikult täis. Mis paistab olevat praeguse aja märk. Paljude inimeste jaoks on töö kaotus suur tragöödia, eriti neile, kes on end kõiksugu laenude ja liisingutega koormanud. Ent samas, ma tunnistan teile, et selles võib olla ka midagi head. Selles töökaotuses. Näiteks mina jätsin neli aastat tagasi kõik sinnapaika. Ma jätsin kõik maha. Ei võtnud endaga kaasa mitte ühtegi asja, peale igapäevaste riiete ja oma fotoaparaadi. Isegi oma vana töökoha jätsin maha. Selleks, et ma saaks uuesti otsast alata. Ja teate, see on suur asi. Olin paljas kui püksinööp. Aga õnnelikum kui kunagi varem. Pealekauba, mitte keegi ei saa sult ära võtta sind ennast. Ja armastust. Tundeid. Need elus kõige tähtsamaid asjad on alati sinuga. Ja kui nad on siirad, siis ei reeda nad sind kunagi.
Siin Pärnust ka mõned pildid. Põhjalikumat galeriid saad vaadata , kui klikkad siia: http://gallery.me.com/innott#100475.
Villu vitamiinid (värsked kuusevõrsed) Pärnus, taamal paistab vana mudaravila hoone.
Rüütli tänav.
Lydia Koidula isa, Postimehe asutaja J.V. Jannseni monument.
34 kommentaari:
"Mistõttu ma ei väsi kordamast, et sobivus on suhte puhul väga oluline. Kahjuks ja õnneks. Kahjuks nende jaoks, kes pole sobivat kaaslast veel leidnud. Ja suureks õnneks neile, kel on see õnn olnud."
Goddamn I+I, ärge enam kunagi armastusest kirjutage! ;) Sest muidu minusugustel inimestel, kes siiamaani üksi, jälle põhjust tunda kadedust ja kurbust, et ennast pole saatus sama palju õnnistanud kui teid.
Kuigi tõsiselt rääkides, ma mõistan, et kahjuks on see kõige rohkem just sobimatus abielus vaevlejatele. Mõned mu tuttavad on siiani veendunud, et üksi on sitt elada. Väga raske on endale kindlaks jääda, kui kõik muudkui pasundavad üksiolemise trööstitust perspektiivist.
Siiski, ma ütleksin, et olen üldiselt õnnelik. Aga mitte rahul. Elu sellisena nagu ta on, on kindlasti päris nauditav ja kui võtta igast olukorrast maksimum, siis võib niimoodi kas või elu lõpuni täitsa mõnusalt elada. Aga hing ikka ihkab ka millegi enama järele. En particuleur, väidan et vallaliseks olemine on pea jagu parem sobimatust suhtest, aga mitte ligilähedalgi tõeliselt sobivale suhtele. Arvata võib, et Inno polnud Ingridiga ei õnnelik ega ka rahul. Ja Irjaga sai ta nii õnne kui ka rahulolu korraga.
Muidu ma loodan, et täitsa tore tripp oli. Ja saite oma aastapäeva kaunilt tähistatud. Tartu vist jäi seekord vahele, ma saan aru? Aga pole hullu, ma ise käisingi tegelt samal ajal Riias niikuinii.
Jumala ja köigi heade inimeste önnistus olgu Teiega Irja ja Inno.
Pärnu mullegi armas ja väga mõnus oli teie Pärnu-kirja lugeda:) olen ka tähele pannud, et rahvas teeb palju sporti: jookseb, kepikõnnib, rattaga jne. tõesti südantsoojendav vaatepilt.
to Erkki:
Jah, kui õieti mäletan, siis Inno kirjutas, et tegelikult sai ta juba üsna alguses aru, et ta Ingridiga eriti ei sobi, aga "kuna üksi oli igav ja kedagi paremat ka silmapiiril ei paistnud, otsustas ta siiski proovida". Niimoodi mõtlevad tõenäoliselt paljud ja pärast kahetsevad.
veel Erkkile:
"Goddamn I+I, ärge enam kunagi armastusest kirjutage! ;) Sest muidu minusugustel inimestel, kes siiamaani üksi, jälle põhjust tunda kadedust ja kurbust, et ennast pole saatus sama palju õnnistanud kui teid."
Olen ise samas olukorras ja seega tõesti vahel kipuvad endas ka sellised tunded tekkima, aga nii kummaline kui see pole - mitte kunagi pole tundnud kurbust või kadedust Inno ja Irja suhtes :) Kui nemad kaks oma armastusest kirjutavad, tekitab see millegipärast alati vaid rõõmu ja sooje tundeid...
Lp. I&I
Kõigepealt tahan öelda, et olen teie blogi järjekindel lugeja, mulle meeldib, kuidas teie blogis tiritakse päevavalgele nn. kõrgkihi ja poliitikute räpased telgitagused. Ajakirjandus pole ju Eestis vaba ning sellist infot nagu teie blogis mujalt ei leia. Aga mille üle olen ma ikka mõtteid mõlgutanud, on see, et te olete inimesed, kes on vastastikku välja toonud teineteise negatiivsed iseloomuomadused. Just nagu Bonnie ja Clyde, kellest said üheskoos kurjategijad, selline sünergia värk (mis on muidugi väga romantiline jne., aga hästi see ei lõppenud). Sest enne, kui te kohtusite, oli Irja omandanud hea hariduse, töötas prokurörina, kogunud tuntust luuletajana, oli teel ühiskonna tippu, suguvõsa rahavood toeks. Ja Inno oli edukas auhindu võitnud ajakirjanik, liikus ühiskonna koorekihis, tuntud abikaasa tema käevangus, maja Nõmmel, kaks last - elu nagu lill, millest paljud unistavad, kuid kunagi ei saavuta. Aga nüüd?! Elate provintsilinnas, rahad läbi, dissidentideks ja seksmaniakkideks tembeldatud, ultravasakpoolsete hääletorud (Reva & co). Kas endal kahju ei ole või? Kas armastus võidab kõik? Minu meelest on teiega juhtunu hoopis kurb. Oleks teil olnud õnne mitte kohtuda, oleks teie elu parem olnud, olge sellega nõus või mitte.
Aga elame ju ainult korraks ja endale, elu on liiga lühike, et vaevalda suhtes, mis endale rahuldust ei paku aga teistele tundub ok, et Inno oleks mingi hullu mutiga pidanud surmani vaevlema? et Irja oleks pidanud olema koos mõne peast sooja luuletajaga nagu kodanik Wimberg seda oli? Pealegi- raha tuleb ja läheb, raha ongi elamiseks ja kulutamiseks. Eestis polegi vahet kus elada, sest eesti on nii pisike, et autoga saab igale poole paari tunniga ja ma ei saa aru, miks Rakvere on halb koht elamiseks? Super ju! Eriti veel siis, kui on oma maja ja aed. ajakirjanikud saavad tänu netile kursis olla kogu maailmas toimuvaga. Edu Innole ja Irjale!
"Olen ise samas olukorras ja seega tõesti vahel kipuvad endas ka sellised tunded tekkima, aga nii kummaline kui see pole - mitte kunagi pole tundnud kurbust või kadedust Inno ja Irja suhtes :) Kui nemad kaks oma armastusest kirjutavad, tekitab see millegipärast alati vaid rõõmu ja sooje tundeid..."
Olen ka tihti tundnud rõõmu ja sooje tundeid. Aga kadedus on kahjuks inimlik mure, mis tekib sellest kui sa tunned, et sul jääb puudu millestki ihaldusväärsest, mis teisel juba olemas. Ma soovin, et suudaksin õelda, et olen piisavalt küps, et ma ei tunne kadedust, kuna teisel on, mida mul ei ole. Ent kahjuks olen minagi inimene.
Teine probleem on selles: kui realistlik see ootus üldse on, et ka teised inimesed leiaksid endale I+Iga samaväärse suhte? Või ongi sobimatu suhte ainus alternatiiv enamike jaoks eluaegne vanapoisslus/tüdruklus, throw in hookers, kui piisavalt raha on. Soovida soovi, mis ei pruugi täituda, on ikka natuke põrgulik küll.
15:21, ma lisaks 18:20le ka seda, et maine ja sotsiaalne staatus ei ole kõik. Eriti kui sa otsustad ühel hetkel hakata just nii radikaalselt ausaks nagu I+I on, siis otse loomulikult sa kohtad selle pihta vastuseisu. Mis kohati üsna vägivaldne. Ma soovin, et ma teaks, kuidas balansseerida radikalismi ja tõsiseltvõetavust teiste silmis. Senikaua aga ma aktsepteerin, et inimesel on enamasti raske valik kas teistele meeldimise või tavadele sülitamise vahel.
Tore kui Pärnu on jälle muutumas armsaks rannalinnaks. Viimased aastad oli see täielik noorukite läbuparadiis, kust hoidsin kaugemale. Tuleb jälle Pärnu minna.
Kuidas kommenteerite veiko märka lugu eesti ekspressis? Tundus pisut ajukas see tekst?
Sellist ilusat,siirast suhet nagu Innol ja Irjal ei olegi eestis vist mitte kellegil.Raha,varandus ja positsioon vöib olla aga sellist tugevat side,mis on Eesti kuulsamail armastajapaaril Innol ja irjal ei saa osta.Perekond Tähismaa on önnelik abielupaar.
Mil Irja Innot piilus--
nüüd voolab sitt kui Niilus...
Kod.Moskiito
see paar on parim kooslus, sest nad on sõbrad lisaks kõigele!
Side kontroll...päeval ei saanud sisestada kommentaari...
Õnneks nüüd saab...
"Pärnus on palju rohkem lahedaid söögikohti..."
Söögikohtade koha pealt oli täna Dublinis väga sensatsiooniline sündmus...Nimelt kolm noort Iirlast seisid Graftoni tänava McDonaldsi eest ja protesteerisid McDonaldsi vastu...neid politsei ei tülitanud...Muideks tegemist oli loomakaitsjatega..
Noortel olid käes plakatid ja jagasid lehekesi milledel järgnev tekst:
WHAT`S WRONG WITH MC DONALDS?
McDonald´s spend over $2 billion every year worldwide on advertising and promotions,trying to cultivate an image of being a 'caring'and 'green'company that is also a fun place to eat.Children are lured in-
dragging
their parents behind them
-withthe promise of toys and other gimmicks.But behind the smiling face of Ronald McDonald lies the reality:McDonald's only interest is money,making profits from whoever and whatever they can,just like all multinationals.The company's sales are now $40 billion a year.The continual worldwide expansion of fast food chains means more unformity,less choice and the undermining of local communities.
PROMOTING UNHEALTHY FOOD
McDonald's promote their food as
'nutritious' but the reality is that it is processed junk
food-high in fat,sugar and salt,and low in fibre and vitamins.A diet of this type is linked with a greater risk of heart disease,cancer,dieabetes and other diseases.Their food also
contains many chemical additives,some of which may cause ill-health,and hyperactivity in children.Modern intensive farming and production methods are geared to maximising profits.As a result,the widespread use of unnatural practices and chemicals has also affected
people's health(e.g. BSE and food poisoning).
EXPLOITING WORKERS
Workers in the fast food industry are paid low wages.McDonald's do not pay overtime rates even when employees work very long hours.
Pressure to keep profits high and wage costs low results in understanding,so staff have to work harder and faster.as a consequence,accidents(particularly burns)are common.The majority of employees are people who have few job options and so have no alternative to being bossed around and exploited-
and they're compelled to'smile'too!
Not surprisingly staff turnover at Mcdonald's is high,making it virtually impossible to unionise and fight for a better deal.This suits McDonald's who have always been opposed to workers' rights and Unions.The same is true for workers toiling in sweatshops in China
to produce McDonalds 'happy meal'toys.
Jätkub...
ROBBING THE POORS
The demands made by multinationals for cheap food supplies result in the exploitation of agricultural workers throughout the world.
Vast areas of land in poor countries are used for cash crops or for cattle ranching,or to grow grain to feed animals to be eaten in the West.This is at the expense of local food needs.McDonald´s
continually promote meat products,encouraging people to eat meat more often,which wastes more and more food resources.7 million tons of grain fed to livestock produces only 1 million tons of meat and by-products.On a
plant-based diet and with land shared fairly,almost every region could be self-sufficient in food.
DAMAGING THE ENVIRONMENT
Forests throughout the
world-vital for all life-are being destroyed at an appalling rate by multinational companies.McDonald´s
have at last been forced to admit to using beef reared on ex-rainforest land,preventing its regeneration.Also,the use of farmland by multinationals and their suppliers forces local people to move on to other areas and cut down further trees.
McDonald´s are the world´s largest user of beef.Methane emitted by cattle reared for the beef industry is a major contributor to the ´global warming´crisis.The heavy use of chemicals in modern agriculture destroys wildlife,plants and the soil.Every year McDonald´s use over a million tons of unnecessary plastic and paper packaging,the production of which requires
environmentally-damaging chemicals and degradation of forests.Most of the packaging ends up littering our streets or polluting the land buried in landfill sites.
CRUELTY TO ANIMALS
The menus of the burger chains are based on the torture and murder of millions of animals.Most are intensively farmed,with no access to fresh air and sunshine,and no freedom of movement.Their short lives are cruel and their deaths are barbaric-´humane slaughter´is a myth.We have the choice to eat meat or not,but the billions of animals slaughtered for food each year have no choice at all.
WHAT YOU CAN DO
Food is central to our everyday lives,yet we have virtually no control over its production and distribution.The way we eat,and even the way we think about food is being manipulated by these powerful institutions and their sophisticated marketing campaigns.But despite strenuous marketing efforts,Mcdonald´s is widerly despised,and its ´reputation´-along with that of the food industry in general-continues to sink ever further.
Every year on 16th October is annual World Day of Action against McDonald´s and all they stand for-with pickets and demonstrations all over the world.Together we can
fight back against the institutions which currently control our lives and our planet,and we can create a better society without exploitation or oppression.Workers can and do organise together to right for their rights and dignity.People are increasingly aware of the need to think seriously about the food we and our children eat.Environmental and animal rights protests and campaigns are growing everywhere.People in poor countries are organising themselves to stand up to multinationals and banks which dominate the world´s economy.
Why not join in the struggle for a better world? Talk to friends and family,neighbours and workmates about these issues.Please copy and circulate this leaflet as widely as you can.
For more information,visit:
www.mcspotlight.org
Please copy and distribute.If unable to cpy,contact:
Anti-McDonald´s Campaign,c/o 245 Gladstone St,Nottingham NG7 6HX
Your local contact(if applicable)is:
National Animal Rights Association
PO Box 11019
Dublin2.
naracampaigns@gmail.com
www.myspace.com/naracampaigns
Palun intervjuud nonde noortega kes avaldasid meelt karusnahasttoodete vastu Tallinnas kelledele KAPO kargas turja...
Elagu konkurents!
vigade parandus:
"seisid Graftoni tänava McDonaldsi ees"
Elagu konkurents!
nonooo. te ikka ei jaga üldse matsu. ilmad on retsilt külmad olnudö. suve pole ollagi.mai hakkab läbi saama ja ikka külm. sellest ka vähene huvi linna vastu. sellest ka turistide vähesus. aga ega teie ajuke sinnamaale ulatu.
turism on pärnu ainus sissetuleku allikas. kui suvi tuksis ja inimesi pole, siis on pekkis. siis on teie sõbral viiskal hambad. samas markson saab kindlasti loomakliinikus palju tööd. võib olal tuleb neid mahajäätud koerakesi palju juurde. keda siis poputada. võib olla saab mõni peni vale doosi mingit rohtu. paneb ehk mõned soomeproua peened penid magama? on aegu ikka olnud.
oma lastele ei tee sa oma haigete kirjutistega kindlasti head. sa suusad mõelda einutl sellele, mis sinule ja sinu haigele kaasale hea on. aga mitte oma laste peale.
irja on piimaauto
15:21, aitäh hea kommentaari eest. Oehh. See tegi ikka nalja.
Aga vastuseks: ma ei ole end kunagi varem nii õnneliku ja elusana tundnud kui nüüd. Jah, ma olin enne üsna edukas süsteemi mutrike ja küllap oleks mulle pronksis pinsile mineku päeval ka väiksed lilled-tordid üle antud jne, aga see, mis ma praegu teen, jah... Ma teen just seda, mida olen kogu elu teha tahtnud. Aga mis ma ikka räägin. Sa oled teist tüüpi inimene, mitte pahas mõttes, aga
- teistsugune.
Seda meie raha-asja on vist natuke valesti mõistetud. Ma olin enne vaene, kui pidin virelema Tartu kesklinnas ahiküttega korteris. Nüüd, kus ma elan Rakveres, metsa ääres, õitsvate õunapuude all olen ma rikas.
Noh,kas tuleb intervjuu loomaõiguslastega?
Mis tähendab virelesid Tartu kesklinnas ahjuküttega korteris - ja vaene ka veel? Mina mäletan küll, kuidas te tagasihoidlikult näitasite pilte oma niiiii soojast (ah mis hea küttesüsteem keldris, kiitis Inno pildil)ja mullivannistatud (tõsi küll, barakk-tüüpi)imearmsast isamajakesest Tartus Võru uulitsas (no kesklinn see muidugi pole, aga see selleks, äkki mõni, kes Tartut ei tunne, loeb ja usub, et ongi kesklinn). Muide, kuda müümine edeneb, palju hinda alla olete lasknud?
16:08 lähtus aasta 2007 piltidest. Irja aga viitas kuni 2006. aasta lõpuni kestnud perioodile, mil see Tartu maja oli sitemas seisus ning Irja ei olnud veel pärandust saanud. Need mullivannipildid on pärit siirdeperioodist, mil rikkus juba käes, aga elukoht endiselt Tartu.
Me otsustasime Tartu maja endale jätta. Kuna otsest müügivajadust pole ja võileivahinnaga müüa ei soovi, siis las seisab. Kui Reform Tartus kinga saab, teen majja kohviku :)!
A mis siis saab, kui Keskerakondlased hakkavad vastu seisma sinu kohviku tegemise katsetele? ;)
Aga miks te siis müügikuulutust maha pole võtnud, kui otsustasite endale jätta? Hind on küll kõvasti kukkunud, aga no ka 2,5 milliga pole seda kõdumaja ilmselgelt kellelgi vaja, nii et hoidke aga hoidke edasi, kus te ikka pääsete.
Aga Irja, kullake! Miks Sa arvad, et Tartu linnavalitsusest mitte äkki keskerakondlased kohvikuplaanile miini alla ei pannud?
Vahepeal oligi maas. Maakler arvas, et võiks uuesti üles panna, et vaatame, mis pakutakse. Las ta siis olla. Ega minagi usu, et keegi ta ära ostab.
Aga mulle on maja armas. Kui siin Rakveres remondid ära tehtud saame, hakkame Tartu majaga edasi tegelema. Kiiret pole kuskile. Ja kirvest ka pea kohal ei ripu.
Trahviga ähvardas mind ju konkreetselt Urmas Kruuse ja tema on reformar.
Erkki, haa-haa :;
Aga kas üürile anda seda Tartu maja mingil moel ei tuleks teie jaoks kõne alla?
Eks sügisel paistab. Pärast valimisi vaatame.
Postita kommentaar