Kuidas Eesti majanduslikku olukorda päästa?

Kerkis esile selline küsimus, eelmise sissekande juures, et kuidas päästa Eesti majanduslikku olukorda. Et see on praegu justkui kõige tähtsam, põhiküsimus. Ja sellega maadlevad tähtsad poliitikud, riigijuhid, majandusmehed, aga mingit lahendust ei leia. Või vähemalt näib nii. Näib, et juhe on kokku jooksnud. Tammutakse ühe koha peal. Nagu nõuka aja lõpus tammuti ühe koha peal.

Üritagem siis vaadata, mis lood selle majandusega on. Kõigepealt vaadakem, kas see üldse on niisama lihtsalt võimalik, see "päästmine". Sest, Eesti on väga avatud majandusega keskkond. Seda eriti Euroopa Liidus. Olen ka varem toonud võrdluse, et Eesti on ELi mõistes nagu Elva linn Eesti mõistes (või siis Õnne 13 seriaalist tuttav Morna, sest seriaali vaimne ema Astrid Reinla olevat just Elvat linnakese eeskujuks võtnud). Üks selline keskmisest kehvemal järjel kohake, millel on, nagu ka kõigil teistel, suur tahtmine saada rohkem arenenuks, rikkamaks. Ja nii nagu Elval Eestis, pole ka Eestil Euroopas selleks eriti palju hoobasid. Varem, kui Eesti veel ELi ei kuulunud, olid nendeks hoobadeks vabakaubanduslepingud nende riikidega, kellega EL oli sisse seadnud karmimad meetmed, eriti puudutab see põllumajanduspiirkondi nagu Ukraina. Aga ka kaugemaid riike nagu Hiina või USA. Nüüd enam sellist võimalust pole, saada Euroopa Singapuriks, nagu kunagi oli ilus helesinine unistus.

Vaadakem siis, millised on Elva või siis elvalaste võimalused saada sama rikkaks kui, ütleme on tartlased või pärnakad. Kellele siis elvalased praegu alt üles vaatavad. Et Elva poleks selline depressiivne väikelinn, kus midagi teha pole ja kust paljud, eriti noored, ihkavad esimesel võimalusel jalga lasta. Mida selleks Elvas teha? Olukorras, kus Elva juhid ise väidavad, et "kõik on kõige paremas korras", "me pole mingi depressiivne väikelinn ja kõik need, kes nii väidavad, need valetavad", "igal pool on raske" ja muud sellist. Nagu ikka räägitakse, olukorras, kus tegelikult midagi tarka öelda pole, aga päris vait on ka nagu nadi olla.

Aga ma ütlen siin, Elva rahva rahustuseks või kurvastuseks: kahjuks teil eriti midagi teha pole. Nii ongi! Te jäätegi selliseks suht vaeseks kohaks. Igaveseks. Aastasadadeks. Teil pole mingit võimalust saada jõukaks, rääkigu need poliitikud mida tahes. Ja lubagu mida tahes. Üle oma varju ei ole võimalik hüpata. Kui te just naftat ei leia, Verevi järve alt. Või midagi seesugust.

Aga mina küsiks hoopis niimoodi: kust te üldse võtate, et Elva peab olema rikas. Et just jõukus on see, mis muudab või muudaks Elva taas atraktiivseks. Sest, niipalju kui ma olen maailmas ringi rännanud ja eri maid näinud, siis on igal pool jõukaid, keda on vähemus, ja vaeseid, keda on enamus. Jõukus on suur haruldus. Ja ma ausalt öeldes ei saa aru, miks selline asi, mis on haruldus, on seatud ideaaliks. Või vähemalt tundub nii, et inimesed on jõukuse omale ideaaliks seadnud. Mille poole pürgida. Kuigi, nagu ma oma rännakutel olen täheldanud, on paljud inimesed väga rahul oma väikestes kohtades, oma kodukoha, oma küla või linnakese patrioodid. Kes on rahul sellega, mis on. Kui nii võib öelda. Mida peetakse üldiselt selliseks rumalavõitu seisukohaks, aga samas on ka nö rikastel piirkondadel, nagu Londonil või New Yorgil, või Los Angelesel omad vead. Omad puudused, millest üks on kahtlemata kuritegevus. New Yorgis elab küll palju maailma rikkaimaid inimesi, ent seal ei julge eriti kõrvaltänaval kõndida. Mida aga ei saa öelda Elva kohta. Seal võid rahulikult terve linna läbi jalutada, ilma et keegi sult vahepeal noa ähvardusel raha küsib. Kas see pole suur luksus? Mida ei oska ehk esmapilgul tähele panna. Ent mida ei osta ka suure summa raha eest.

Teine asi on kindlasti looduslik keskkond. Õhk ja vesi. Elva on väike ja vaene linnake paljuski seetõttu, et seal pole suuremat tööstust. Ja seetõttu on õhk ja vesi väga puhas. Saab ilma marlimaskita tänaval jalutada ja kaevuvett juua. Ning ei pea muretsema suure müra pärast. Mistõttu on võimalik elada tervislikumat, tervemat, täisväärtuslikumat, pikemat elu. Kas see pole suur eelis?! Mina, kes ma olen maailmas veidi ringi rännanud, ütlen, et puhas õhk ja vesi on saamas üha suuremaks harulduseks. Ning vaikus. Vaikus on veel eriti suur haruldus. Müra võib olla esialgu küll huvitav, igasugu sigin-sagin, aga muutub pikapeale väga väsitavaks ja kurnavaks. Nii et lõpuks ollakse valmis vaikuse eest välja käima terveid varandusi. Või siis haiguste raviks, kui need haigused on tingitud mürast või saastatusest.

Nii et kas Elvas vajabki kõik niiväga päästmist? Sest, nagu ma ütlesin, käivad rikkusega kaasas teatud probleemid. Ja see rikkus on alati suur haruldus. Kõik ei saa kunagi rikkaks, rahaliselt, mitte kuskil.

Näiteks võiks Elvast hoobilt teha ühe rikkama koha Eestis, kui sinna rajada suur lõbumaja, bordell (see oleks seaduse järg ka praegu võimalik, kui kõik prostutuudid töötaks seal kui FIEd, kes siis teenuste jaoks pinda rendivad). See tooks sisse kõvasti raha, paljudel elvalastel oleks hoobilt tööd. Elva vahet vooriks palju rahvast. Aga kas see oleks Elvale tingimata hea? Lisaks rahale tuleb linnakesse igasugu muud tegevust, eriti aga kuritegevust. Ja haiguseid. Müra ja kära. Paljud inimesed ilmselt lahkuksid. Ja lõpuks ei tahaks seal enam keegi püsivalt elada. Linnas võtab võimust hoopis muu seltskond, vanast Elvast ei jääks midagi alles.

Nonii. Nüüd siis see töö probleem. Elvas pole tööd, eriti nüüd, kus firmad tõmbavad oma esindusi ja kontoreid kokku väiksematest kohtadest. Ning tööd pole ka Tartus või Tallinnas, kus paljud elvalased tööl käisid, näiteks mehed ehitamas. Kuidas maksab elvalane oma laene ja liisinguid, mille eest ostab süüa, kui tööd ei ole. Tõesti, raske olukord. Ja mingit kiiret lahendust pole. Ent ka siin annab midagi ära teha. Näiteks võib Elva linn tellida oma teenused kohapealsetelt inimestelt, isegi kui need on ehk veidi kallimad. Näiteks remondi- ja ehitustööd kohalikelt meestelt. Linn saab selle raha maksude näol tagasi. Samuti saab Elva linn soodustada kohapealset väike-ettevõtlust, tootmist, eriti ses osas, mis puudutab igapäevast elu-olu, nagu siis toiduainete ja rõivaste tootmine, kõikvõimalikud teenused. Teha soodustusi kohaliku kaubanduse arenguks, et inimesed käiks poes kohapeal. Siis võib mõelda muidugi igasuguseid trikke välja, et raha linna juurde meelitada, stiilis, et "Tere tulemast Elvasse" ja panna välja vastavad sildid Tallinnas ja Tartus, aga ega sellele lootma jääda ei saa. Sest eks mujalgi loevad inimesed oma raha ja väljas palju ei käi. Pigem võiks reklaamida Elvat just sellise rahuliku kohana, kus on mõnus vaikust ja rahu nautida, stressi maandada. Kus on poes saada kohalike meistrite toodangut, mitte Hiina asju, mida on kõik kohad täis ja mis on igal pool ühesugune, ja mis on ka inimestel valdavalt olemas. Tavaliselt sellised kohad reklaami ei vajagi, inimesed leiavad need ise üles.

On otse loomulik, et Elvas kõigile soovijaile tööd ei jätku. Sestap peaks tegema linnavalitsus koostööd teiste suuremate linnadega, nii Eestis kui mujal, sõlmima kontakte, et leida inimestele rakendust. Et saada infot vabade töökohtade kohta mujal. Et inimesed, kes tahavad tööd teha, või on sunnitud seda tegema, saaksid seda teha. Samas saab aidata, nõustada neid inimesi, kes on kaotanud töö ja kes uut tööd pole leidnud. Selleks peaks avatama vastavad konsultatsioonipunktid, kus siis tegutsevad kogenud spetsialistid. Kellega koos on inimestel kergem leida lahendusi oma probleemidele. Võimalusi on mitmeid. Näiteks on väikses kohas lihtsam loobuda kulukast autost ja autoliisingust, ning liigelda rohkem bussidega, või käia sootuks jala või liigelda jalgrattaga. Rattaga liiklemine on kõigis Eesti väikelinnades väga mõnus. Samuti on võimalik loobuda oma laenuga ostetud korterist või majast, ning kolida kokku kas siis vanemate või sugulastega. Ühiselt on lihtsam ka toiduprobleemi lahendada. Tekiks sellised armsad kommuunid, kus on jaotatud ülesanded: kes käib tööl ja teenib raha, kes valmistab süüa, kes kantseldab lapsi, kes koristab, kes peseb pesu, kes remondib ja teeb muid praktilisi töid. Eesti majadel on enamasti korralikud aiad, nii et ka toiduaineid, puu- ja juurvilju on võimalik endal ise kasvatada. Ja sedasi ka talveks valmistuda. Ja ka metsad on täis marju ning seeni, sealt on võimalik korralikud talvevarud korjata. Ning kütteks puid teha. Ja ühiselt on võimalik ka oma vanemaid sugulasi toetada ning nende eest hoolitseda.

Raskete aegade puhul ei saa rääkida mingist päästmisest, rasked ajad tuleb üle elada. Tuleb ausalt tunnistada, milles on probleemid ning katsuda neist üle saada. Tavaliselt inimesed saavad aru, kui probleemidest ausalt rääkida, kui neid ei varjata, nagu seda poliitikud armastavad teha, näiteks näidata olukorda ilusamana kui ta tegelikult on.

Pikemas perspektiivis võiks muidugi mõelda sellele, et leida Elva inimestele hästitasuvaid töid. Selleks tuleks anda Elva lastele parim haridus, mida mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas on võimalik saada. Palgata Elva koolidesse parimad õpetajad. Ja kus siis Elva kooli lõpetanud lapsed läheks edasi õppima maailma parimatesse ülikoolidesse. Ning siis jätkaks tööd maailma juhtivates firmades, tehes tööd Elvast, interneti teel. Või asutades ise neid firmasid. Sest paljusid töid saab tänapäeval teha interneti teel, asukoht pole oluline. Nõnda vaikselt arenedes võiks Elvast saada ka üks rahaliselt jõukamaid linnakesi Eestis. Aga see võtab muidugi aega, aastakümneid.