Pahandati, et miks ma ei kommenteeri juba Dozoori lagunemist. No ma siis kommenteerin. Eile ei saanud, sest mul oli kiireid asjatoimetusi. Vali ise variant: a) käisin suusatamas, b) tähistasin Vello Loidiga Liis Haaveli kinnikukkumist, c) Reva ja Linter komandeerisid mind Tallinnasse kihutuskoosolekule, kus me võtsime vastu otsuse kukutada Ansipi valitsus ning panna peaministriks Johan Bäckman...
Ok, kõik variandid on tõenäolised, eks, aga Dozoori lagunemise kohta ma ütleks, et selles ei ole mitte midagi traagilist. Sest vaadake kasvõi NAKi lagunemist. Olavi Ruitlane astus välja, mind visati välja. Kas me oleme seepärast nüüd jube õnnetud? Ma arvan, et naklased on väga õnnelikud, et meid seal enam pole, ei pea kogu aeg selgitama, et ega meie tegelikult ei mõtle nagu need tähismaad ja meile paluks ikka toetusi eraldada ja esinema kutsuda, ning meie oleme väga rõõmsad, et ei pea enam NAKile uksehoidjat ja söögitädi mängima. Aapo ei helista mulle enam kell kaks öösel ega nõua jõurates, et ma talle KOHE ukse lahti teeks ja Contra ei taha enam meie pool ööbida, kui Rakverre esinema tuleb. Mis on kergendus, sest külaliste vastuvõtmine on alati pingutus. Ma parema meelega loen raamatut või vedelen mullivannis. Või käin suusatamas.
Kui organisatsiooni liikmete vahel ei ole enam üksmeelt, koostegemise rõõmu, kui teineteise ideed enam ei nakata-vaimusta-inspireeri, siis on mõttekas laiali minna. Ja teha koos nendega, kelle ideed nakatavad, vaimustavad ja inspireerivad. Mind löödi NAKist välja, kuna ma istusin Johan Bäckmani ja teiste okupatsioonieitajatega ühe laua taga. Ma olin alguses vihane, et kuidas nii saab, ikka ühine ajalugu ja bä-blä-blä-blä, aga mida aeg edasi, seda rohkem mulle see NAKist eraldatus istus. Mitte keegi ei dikteerinud mulle enam, mida ja kuidas ma tohin kirjutada nagu Aapo Ilves varem. Keegi ei öelnud enam, et tee hoopis nii või naa. Ja see oli meeletult vabastav. Leidsin ka uued sõbrad ning mõttekaaslased, kellega on tekkinud see mõnus hasart ja koostegemise rõõm, mis oli enne NAKiga, selle alguaaastatel, kui seda vedasid veel Sven Kivisildnik ja Kauksi Ülle. Hakkasin üha tihedamalt suhtlema Johan Bäckmani ja dozornikutega. Nad on kõik meeletult toredad inimesed. Sergei Tõdjakov, kes nüüd lahkus, ja Larissa Neštšadimova ka. Rohkem suhtlesin siiski Maksim Reva, Dmitri Linteri ja Pjotr Puškarnõiga - võiks öelda, et neist said minu uued sõbrad.
Kui nüüd nendega Espoos preester Juha Molari toetuseks piketeerimas käisime, siis ütlesin naljaviluks, et astun ka Dozoori. Petja, Dima ja Maks lubasid mulle ka kohe soovituse kirjutada - astumiseks on nimelt vaja kaht soovitust. Ja ma ei ole seda mõtet maha matnud. Ilmselt astungi. Sest mulle need inimesed meeldivad. Ma ütlen nagu Chalice: nad on minu inimesed. Ja seda mitte sellepärast, et nad on venelased ja mina olen viiskend protsenti ingerlane, kes pidada olla kõige hullem rahvas maa peal üldse, vaid sellepärast, et nad on minu Eestimaa inimesed, kellega mul on tore koos olla. Kes mind inspireerivad ja kellega mul on põnev rääkida. Niisamuti Johan, kes on üks vahvamaid inimesi, keda ma olen kunagi kohanud.
Jah, nad on minu inimesed ja mina jään nendega. Johani, Maksi ja Dimaga siis.
21 kommentaari:
Rõõmustav, et murelik ei ole meid maha jätnud. Ma juba muretsesin.
Astusid kaposse, saad välja jalad ees. Dozoori lõhkiajamise eest pagun ikka tuli lisaks?
max
Kellelgi on kogu aeg häda: dozoor tekkis, oli häda, dozoor läks lõhki, jälle häda. Järsku oled unustanud sital käia?
Ma mõtlen, et asi pole ehk dozooris, bussipiletites vms.
Venelased läksid dozoorist minema, seega jäid ainult juudid, mongolid ja rahvusetud. Innol kah enam rahvust pole?
NAK-ist. Jah, sind visati välja ja õieti tehti, sest Eestis valitseva sionistliku monetaar-partokraatliku süsteemi kritiseerimine ei peaks eeldama Putjoonokilt suhu võtmist. Mida siin jälle nii keerulist oli et komsomolkusjuuraka ajud kärssama ajas?
Oleme ausad Irja, eks poisid vist tunduvad ka suhteliselt kabedad :D
Kas äkki see pole klemmimise peamine põhjus?
Pushkarnõi lõi ju samuti lahku.
tubli irja astu jah dozoori,maksimkad ja muud kutid tunduvad kabedamad kui see tont sul kodus,aga mul on innost ka hea meel et ta haistmismeel on tunduvalt paranenud,teeb teine ju vahet eri koerte kuse haisudel,vat see on mees, TUBLI!
Järelikult on Innost saand koer. Auauh! Viiderseen!
Kas sul peale revade ja linterite veel sõpru on?
Haavel, Loit ja Gross on ju. Türja vähemalt ise arvab, et need ta sõbrad on.
Mina ei muretsegi, Veiko. Juudaseks võib nimetada inimest, kes reedab oma sõbra-mõttekaaslase. Loe piiblit, saad targemaks.
Anonüümne kommentaator tahab teada, kas irjal on sõpru peale revade ja linterite. mnjaa. peaks vist anonüümsele kommentaatorile midagist vastama. ah, ei viitsi.
oih, vabandust, anonüümne kommentaator tahtis teada, kas türjal on sõpru. türja ka ei viitsi hetkel vastata, tähekesest, tyhismaast, irjuntsist ja yrjöst rääkimata.
Tegelt piisab täiesti ühest sõbrast elus, minu kogemuse põhjal. Üks kindel sõber, kes sind ei reeda, ja sa oled õnnega koos.
Nii nagu ei saa mitut jumalat teenida, on ka mitut sõpra raske jagada.
Neil, kes väidavad, et on palju sõpru, pole enamasti ühtegi õiget sõpra. Nad on tegelikult sisimas väga üksikud inimesed. Jällegi, mu enda kogemuse põhjal.
oled kindel?
kas ikka pole siin hapude viinamarjadega tegu? et kunagi sinul ja irjal olid vähemalt väga head sõbrad (kui mitte südamesõbrad), siis peale blogivärgi algust nemad hülgasid teid... siis NAK...ja ega Reva ja Linter ka ju teid mingiteks sõpradeks ei pea, olgem ausad?
tore kui te üksteisele toeks olete.
Ajuhälvikud olete ja selleks jäätegi.
Väärakad. Loomulikult ei taha keegi sellistega tegemist teha.
Minge ravile. Aga ega teiesugustele vist enam ei mõju...
Irja pani kirja.
Inno pani kirjakut.
hale kiun artikkel...
määä- määä...
jätke jama, te oskate ju paremini.
Mina see, kes sõprade kohta küsis. Vabandan, kui toon tundus irooniline. Üldiselt ma üritan anda nii vähe hinnanguid kui võimalik, aga see kirjutis pani lihtsalt kulmu kergitama. Mis suur koorem see sõprade ööbitamine siis on? Ma ei saa aru. Mu meelest on see rõõm, õnn ja au, kui sõbrad tahavad külla tulla. Tore ju. Ma muidugi teab mis vastuvõtte koos peente pipstükkidega ei korralda, aga pakun, mida on, puhtad linad saab ka voodisse ja kutse järgminegi kord tulla. Võibolla sinu nägemuses kõlbab külalisi ainult lookas lauaga vastu võtta, aga ma ei tea, mul pole ka keegi kurtnud, kui pakun igapäevaseid asju, mida ise söön.
Aapo Ilvese kohta ei ütle midagi, ta ei tundu väga sümpaatne, aga Contra on mu meelest küll selline muhe ja sõbralik kuju... kelle puhul ma ei saa aru, mis hullu selles on, kui ta teie kodulinna sattudes teie pool ööbis. Mul oleks imelik, kui tuleks teisest linnast minu sõber või hea tuttav ja... mis teeks siis? Hotelli läheks või? Ikka tulgu minu poole. Sõbra ööbitamist uksehoidjaks ja söögitädiks olemiseks nimetada on küll valus laks. Sõbrad ikka ööbivad ju vahel teineteise juures.
Mullivann on tore, aga ma tahan vahel inimesi ka näha... Aga muidugi, inimesed on erinevad. Ma lihtsalt imestasin, kuna mul on väga raske mõista, kui sa tembeldaks pealetükkivaks seda, kui sõber läbi astub. Või oli see ikka konkreetselt Contra suhtes? Või tunneksid ennast samamoodi uksehoidja ja söögitädina, kui nt Maksim ja Johan tahaks sulle külla tulla ja öösekski jääda?
Postita kommentaar