Inimene kui masin

Inimest võib kategoriseerida erinevalt, et ta on, ütleme, loom, või siis lind, või kala, olenevalt tema arenguastmest, mõni inimene võib olla lausa siga, ent vaadelgem inimest kui masinat. Mis siis on üles ehitatud mingite teatud tehnoloogiliste iseärasuste alusel, mis kui liik on üles ehitatud laias laastus ühesuguselt ja mille toimimine on parasjagu nii efektiivne, kui hea on tema hooldus. Ehk vaadelgem inimest kui ... ütleme, autot.

Kõik teame, et auto võib väga erinevalt vastu pidada. Kui auto puhul kasutada head kütust ning teda regulaarselt hooldada, võib auto eluiga olla väga pikk, koguni 100 aastat või isegi kauem. Samas teame olukordi, kus auto ei pea vastu aastatki, näiteks siis, kui temast saab mõne õnnetuse tagajärjel plekihunnik. Nii et teda pole enam võimalik taastada.

Inimese kui masina puhul, nagu olen täheldanud, on hooldus väga oluline. Ent olulisem veel on kütus, mida inimene toimimiseks kasutab. Kui tarbida kõrge vitamiini- ja mineraalisisaldusega toitu, siis tuksub mootor ühtlaselt ning võtab pöördeid kui Ferrari. Kui pidada inimest intelligentseks, mõtlevaks masinaks, looduslikuks kompuutriks, siis vajab ka see kompuuter kütust. Ning, mis seal salata, sõltub ka kompuutri võimekus sellest, milline see kütus on. Kui ikka ajada sisse madala toiteväärtusega tangaineid, näiteks, või muud säärast ballasti, näiteks saepuru, kulub enamik energiat sellest toiduhunnikust vajalike ainete kättesaamiseks, ning masina efektiivsus on väga madal. Selline masin suudab töötada vaid madalatel pööretel ja ilma erilise jõudluseta.  Masin võib lausa laguneda koost! Samas kui toita sedasama masinat värske aedvilja ning ilma säilitusaineteta kala või lihaga, võib see masin teha imesid. Kes ei usu, võb omal nahal proovida. Võimekus sõltub väga laias ulatuses sellest, mida kasutada selle masina kütuseks. Seejuures pole kogused üldse olulised. Väike kogus head kütust võib anda palju rohkem energiat kui suur kogus kehva kütust. Lisaks võib kehv kütus masina üldse rikkuda, nii et see lakkab töötamast. Ja remont võib olla väga kulukas, kui üldse võimalik, ning masin võib minna utiili, varuosadeks.

Mis on aga inimese kui masina puhul tähelepanuväärne, ja isegi hämmastav, et kui kütus omab väga olulist tähtsust, siis pööratakse sellele ääretult vähe tähelepanu. Õigem oleks öelda, et masinatele antakse massiliselt rämpskütust. Õigemini, masinad ise toidavad end rämpskütusega. Mistõttu pole ime, et masinad on üha rohkem korrast ära. See on kindlasti hea remonditöökodadele, nad ei kõssagi rämpskütuse teemal, ning remondimehi ja -naisi tuleb üha enam juurde, ning üha enam masinaid veedab suure osa ajast töökodades, ent kas see peab siis nii olema - et masina mõte on veeta aega töökodades.

Võib muidugi öelda, et masinaid on niigi palju, ning pole hullu, kui suur osa neist lakkab töötamast, seda siis näiteks kehva kütuse tõttu, või siis sellest, et nad ei saa piisavalt head hooldust. Ning kui masinate arv jääb väiksemaks, siis on ka nende efektiivsus parem. Mis oleks ehk ka lahendus. Et kui seni on peetud masinate paljusust vooruseks, masinale on reproduktsioon justkui sisse programmeeritud, siis mingist hetkest saavad masinad sellest veast aru ning massiline taastootmine lakkab. Kuni ajani, mil masinate arv ja hooldus on tasakaalus.