teisipäev, 5. juuli 2011

Karm seksism Eesti meeste suhtes

Palju on räägitud Eestis seksismist ehk soolisest diskrimineerimisest naiste suhtes, seda peamiselt seoses selliste ajalooliste iganditega nagu madalam sissetulek (olid ajad, mil naistel puudus õigus sissetulekut teenida, va hetäärid, millest ka veel üks ajalooline igand, ühiskonna põlastav suhtumine naise otsuse suhtes teatud teenuste eest raha küsida), kodu-orjus ning kodune vägivald. Ent tegemist on selgelt ajalooliste iganditega, kuna miski ei takista tänapäeval naistel meestega võrdset või isegi kõrgemat sissetulekut teenida, ja nii see juba ongi juhtumas seoses naiste parema hariduse ja sobitumisega kaasaja postmodernistlikku, valdavalt teenuste-põhisesse ühiskonda. Niisamuti nagu ei takista miski naisel kodutöid mehega jagada või need lausa mehe õlule panna ja koduse vägivalla puhul mees lihtsalt kodust välja lüüa. Vastav seadusandlus on ette valmistatud ja vastu võetud. Kohtud, kus juba töötavad valdavalt naised, on väga naise-sõbralikud, karistades mehi iga väiksemagi üleastumise eest, nii et naistel tarvitseb vähimagi ohutunde puhul õiguskaitseorganite poole pöörduda, kui mehed võetakse sõna otseses mõttes rajalt maha. Kohtuveskid jahvatavad ajaloolisi igandeid karmilt, aga, nagu öeldakse, õiglaselt.

Nii nagu hiljuti juhtus isegi maailma ühe tähtsaima ametniku ja võtmeisiku, rahvusvaheise valuutafondi IMFi juhi Strauss-Kahniga, kes pidi ahistamissüüdistuse tõttu oma ametikohast loobuma. Veel sadakond aastat tagasi oleks Strauss-Kahni tegevust vaadatud kui julget mehelikku žesti, paarkümmend aastat tagasi kui väikest mehelikku ulakust, täna aga ei tohi mees, eriti veel ülemus isegi naisterahva peput puutuda või naise väärikust riivavaid märkusi teha. James Bond on surnud. Paneb mõtlema, kui arvestada, et eelnevad tuhanded aastad on mehed ihaldusväärseid naisi takistamatult rabanud. Mehe õigus naisele laps teha istub mehelikus genoomis sama sügavalt sees kui naise õigus oma lapse eest hoolitseda. Millegipärast aga naise õiguse eest ühiskond, vähemalt nn arenenud ühiskond seisab, meheliku õiguse eest aga mitte. Tagajärg on arenenud ühiskonna põhihäda - lapsi sünnib üha vähem, kuna naised otsustavad mitte sünnitada. See on viinud arenenud riigid sinna kus nad praegu on, ehk ajaloo ühte suuremasse kriisi, mille olemus on valdavalt selles, et süsteemis pole enam piisavalt "sisendit" ehk inimesi, kes tööd teevad ja vanemaid inimesi ülal peavad. Millest omakorda tuleneb vajadus tõsta pensioni-iga, samuti aga huvi langus kinnisvarasse ja lõppkokkuvõttes üldse kogu majandusse investeerimis suhtes. Kui tead, et pead töötama elu lõpuni, siis hakkad end hoidma ja iga oma sammu veel hoolikamalt kaaluma. Noored ei julge suhteid luua ega abielluda, pere loomisest rääkimata. Terendab praeguse majanduslik-poliitilise süsteemi kollaps, mis on eriti ilmekalt esile kerkinud Kreekas.

Sellises olukorras, kus naised on, piltlikult öeldes ühelt poolt saanud kõik, mis tahtnud, ehk õiguse olla mees, mis tähendab eelkõige õigust mitte kunagi elus sünnitada, on teisel pool ometi üks valdkond, ja seda eriti Eestis, kus toimub karm sooline diskrimineerimine, kus meestel pole vastavaid õigusi. See valdkond on riigikaitse. Võib vabalt väita, et ükski meestele süüks pandud ajalooline "hälve" pole nii hull kui meestele peale pandud sundus teatud perioodi jooksul täita vastuvaidlemata endast kordades vähemate vaimsete võimetega isikute ükskõik kui idiootseid korraldusi. Üldinimlikus plaanis on see võrreldav kunagise naistele pandud sundusega oma mehi teenindada: naine teenis meest, mees kodumaad. Täna enam naine meest teenima ei pea, mees aga kodumaad jätkuvalt küll. Valdavas osas arenenud riikides on meeste sõjaväe-sundus kui ajalooline relikt ära kaotatud. Eestis millegipärast püsib säärane igand jätkuvalt au sees, seda fetišeeritakse kõige kõrgemal tasemel ning tuuakse näiteks nõukogude, vabandust Soome eeskuju.

Olgu, oletame, et Eesti asub jätkuvalt geopoliitiliselt kriitilise koha peal (mis küll kuskilt välja ei paista, ning ELi ja NATO kontekstis peaks olema vähemalt lähematel aastakümnetel välistatud), mistõttu on sõjaväekohustus ja sellega kaasnev massiarmee põhjendatud. Tekib aga küsimus, miks peavad selles projektis osalema ainult mehed. Umbes nii, et naised saavad vabalt oma haridusteed ja karjääri kujundada ning Euroopa struktuurides kõik paremad kohad ära krabada, mehed aga teenigu samal ajal oma riiki. Kui see pole seksuaalne ahistamine, siis mis see on?! Üldise võrdõiguslikkuse taustal ei lähe selline asi kohe mitte. Eriti arvestades asjaolu, et paljud naised kasutavad üha julgemalt oma õigust mitte sünnitada, omandavad selle asemel hea hariduse, et tulevikus väga head palka saada. Siis peaks ka mehel olema õigus sõjaväest loobuda, räägitakse ju, et meestel on kehv haridus, mistõttu on paljud mehed jäänud töötuks. Mehed peaks õppima, maailma ülikoolides loengutes käima, selle asemel, et keel vestil kuskil metsas aega surnuks lüüa. Või kui meestel on kohustus sõjaväes käia, siis tagagu riik neile hea haridus ja töökoht. Kui riik sellega hakkama ei saa, siis olgu sõjaväekohustus ka naistel.

Võib väita, et just sõjavägi on see, mis lööb mehe nö rivist välja, tal tekivad muud huvid, jätab õpingud pooleli, siis tulevad alkohol ja allakäik. Kokkuvõttes on fakt, et Eesti meeste eluiga on üks Euroopa lühemaid, samas naised elavad oma Euroopa suguõdedega sama kaua. Või miks peavad Iraagis, Afganistanis ja muudes NATO sõjakolletes kahuriliha osa etendama ainult mehed, kui naised peaks olema meestega võrdsed?! Miks ei võiks Eesti hoopis eeskuju võtta Iisraelist, mille piiridel käib vahetpidamata sõjategevus ning mis kahtlemata on kriitiline piirkond ning kus sõjaväekohustuse koormat kannavad ka naised. Ning nad tulevad sellega suurepäraselt toime! Kes ei usu, võib ise kohapeale minna ja selles veenduda: Iisraeli naised on valdavalt korralikult treenitud keha, hea rühi ja sirge seljaga, nii et silm lausa puhkab. Mitte nagu Eestis, kus valdaval osal naistest on õlad längus ning üldine toonus selline, et jääb mulje, nagu kukuks nad kohe kokku. Enamus noori naisi pole füüsilist tööd teinud, rääkimata regulaarsest kehalisest treeningust. Mis naised või emad neist nõndamoodi üldse saavad?! Nad pole võimelised emaks saamagi! Nii nagu räägitakse, et sõjavägi teeb poisist mehe, nõnda võib väita, et sõjavägi teeb tüdrukust naise. Kui juba kohustusi ja vastutust jagada, siis tuleb seda teha võrdselt.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

te olete idioodid.

Anonüümne ütles ...

Ma saan aru, et Urro saadab nüüd Türjat sõjaväkke!? On teine närvidele hakand siis lõpuks.