Selle asemel, et osaleda järjekordse okupatsiooniarmee koosseisus, peaks Eesti sõjaväelased kätt harjutama hoopis "baasi" ehk al-Qaeda ridades. See organisatsioon on näidanud, et suudab väikeste mobiilsete löögiüksustega panna vastu endast tuhandeid või isegi miljoneid kordi võimsamale vastasele ja seda vägagi edukalt. Al-Qaeda teemalist kiunumist ja kisa on maailma võimsamate riikide meedia täis.
Eesti ei saa eales jääda lootma sellele, et NATO tuleb appi. Millal on amid varem venelaste vastu sõtta läinud? Ameeriklased on ajaloos sõjakolletest pigem jalga lasknud, sitt püksis. Venelastest on ajaloos jagu saanud ainult afgaanid ja mongolid. Viimased on praeguseks oma mõju kaotanud, nii et jäänud on ainult afgaanid, kelle vastu ei saanud isegi mitte ameeriklased.
Eestlastel, kes on niigi ajaloos korduvalt okupatsiooni tagajärjel kannatanud, peaks olema häbi osaleda okupatsiooniarmee koosseisus. Samuti on näotu selliseid rüüsteretki missioonideks nimetada: siis peaks ka 1940. ja 1944. aasta Punaarmee sissetungi ning 1941. aasta Saksa armee sissetungi Eestisse nimetama missiooniks.
Eesti sõjaväes kindraliks tõusnud endine nõuka-aegne tankipolgu ülem Ants Laaneots peab ennast kõvaks meheks, aga afgaanidest jagu ei saanud, ei NSV Liidu ega USA armee teenistuses.
3 kommentaari:
Nii palju võiks ikka teada, et Laaneots pole Afganistanis sõdinudki...
Lisaks mongolitele ja afgaanidele lõid ka eestlased ise punavenelastel särgi püksi. Arvestades seda, et islami imperialism võib olla hullemgi vene imperialismist, ei oleks Aafrikas moslemitest peanüsijatega võitlemine üldse halb mõte.
Tõesti, eestlased oskasid enda kasuks ära kasutada vene valgeid ja võitsid, vähemalt vabaduse. Teise ilmasõja lõppedes oskasid soomlased ära kasutada sakslasi ja samuti võitsid omale vabaduse.
Postita kommentaar