Reformierakonna aeg on läbi kahjuks

Reformierakonda püütakse küll elustada nii- ja naapidi ning Andrus Ansipi asemele upitada küll ühte, küll teist, aga reaalsus on see, et selle erakonna aeg on läbi.

Selline mõte tuli, kui kuulasin täna ETVst intervjuud Kaja Kallasega. Ma saan aru, et ETV peab oma leivaisa kuidagi aitama ja Kaja on igati tore inimene, aga, noh, harjavarrest ikka pauku ei tule küll.

Mis oli Reformierakonna kandev idee selle loomisest peale? Õige- reformid. Nõukogude ühiskonnast tulnud Eesti vajas Läänega kiireks ühildumiseks kiireid reforme. Olgu need siis majanduslikud reformid, nagu näiteks tulumaksureform, mis tõi Eestile kuulsust toonud ühtlase tulumaksu ning ettevõtete reinvesteeritud tulumaksuvabastuse, või siis üleriigiline haldusreform, mis päädis Euroopa Liiduga liitumisega, või kaitsereform, mis päädis NATOga liitumisega. Nüüd on kõik asjad tehtud ja Reformierakonna järele puudub vajadus, kui üdini aus olla.

Kahjuks pole Reformierakond suutnud ennast reformida, mis oleks aidanud peale kasvada põlvkonnal, kes oleks suutnud Eestit viia reformidest edasi järgmisse etappi. Mis see uus etapp on- see vajab tõsist mõttetööd ning loomingulisust ning loomulikult inimesi, kes suudavad mõelda raamidest väljas. Reformierakonnas sellised inimesed kas puuduvad, või on nad välja visatud nagu Silver Meikar või lihtsalt vaigistatud. Selle asemel, et ennast reformida, on läinud erakond teist teed- hakanud teisi kopeerima. Nõnda muutus Reformierakond ühel hetkel suuremaks isamaalaseks kui Isamaaliit ning teisel hetkel suuremaks pensionäride sõbraks kui Savisaar. Aga see on kõigest teiste kopeerimine, erakonnal on puudunud oma idee. Kopeerimise peal kaugele ei purjeta. Edasi võeti ideid nö lennult- majandusbuumi aja ratsa rikkaks saamine- aga see maeti kohe pärast maailma finantsturul toimunud suurt korrektsiooni maha. Edasi püüti valijate südameid võita surematu idee- armastusega, aga see kulus ruttu ära. Viimastel valimistel loosungiks olnud uhke olemise kampaania nägid valijad läbi kui tühja koti, mis püsti ei seisa. Tõsiasi on, et erakonnal pole mitte ühtegi kandvat ideed ja pole inimesi, kes suudaks neid ideid välja mõelda. Erakonna kultuuriminister, kes võinuks mõtlevad inimesed enda heaks tööle panna, oskas nad oma kultuuritusega viimase vindini välja vihastada.

Reformierakonna puhul on räägitud parempoolse maailmavaate või kapitalismi kriisist. Tegelikkuses puudub siin parempoolsuse või kapitalismiga igasugune seos, sest Reformierakond ei kanna juba ammu mingeid parempoolseid ega kapitalistlikke vaateid. Kommunistlike riikide Soome ja Rootsiga piirnevas Eestis on üldse kapitalismist totter rääkida, seda ei saabu Eestisse kunagi. Kapitalismist saab rääkida Venemaal, kus on kõigile ühtlane 13% tulumaks ning tänaval näeb kõrvuti kerjuste massiga maailma kõige kallimate autodega sõitvaid tegelasi. Võrreldes Venemaaga on Eesti maksukoormus väga kõrge, samaväärne kommunistlike maadega nagu Taani või Rootsi ning sellist ulatuslikku ümberjagamist ei saa mingil juhul nimetada kapitalismiks. Euroopa Liit oma solidaarsusideega ei kanna samuti mingeid kapitalistlikke, vaid sotsialistlikke väärtusi. Kapitalism valitses Euroopas paarsada aastat tagasi ja kriis saabus pärast esimest ilmasõda sadakond aastat tagasi. Pärast seda Euroopas enam kapitalismist rääkida ei saa.

Parempoolsest maalmavaatest ei saa samuti rääkida Reformierakonna puhul, kelle idee on pensionite tõstmine ning pensionimaksete tegemine töötukassa, kütuseaktsisiisi, hariduse ja laste arvelt. See pole mingi parempoolsus, andke andeks. Parempoolses ühiskonnas kindlustab igaüks oma eluajal omale pensioni, mitte ei ela teiste kulul nagu see on Eestis jätkuvalt kombeks. Parempoolses ühiskonnas kindlustab igaüks oma tervise ise või elab tervislikult, mitte ei joo ja laaberda, mille kõik teised hiljem kinni maksavad. See, mis Eestis toimub on puhas kommunistlik igand. Eestit valitseb pensionäride ja joodikute diktatuur ja asjad lähevad iga päevaga hullemaks- hinnad tõusevad, aga palgad mitte, mistõttu pole ime, et noored ei taha sünnitada ning Eestist põgenevad. Eesti vajaks hädasti üht majanduslikult parempoolsete vaadetega erakonda, kes räägiks ausalt nagu asjad on ning aitaks mõttetule reformierakondlikule lennukilt raha loopimisele lõpu teha.