reede, 13. mai 2016

Tähelepanu! Kaasaja sõjas on peamine sihtmärk tsiviilelanikkond ja lapsed

Väljavõte UNICEFi veebist.

Moodsates sõdades minnakse hävitama vastase sõjaväelasi, aga tegelikkuses hukkub põhiliselt tsiviilelanikkond. Pole raske aimata, miks Eesti riigikaitse arengukavas pole juttu tsiviilelanikkonnast ega tsiviilkaitsest- sest see on valus teema: tsiviilelanikkond ja eriti lapsed on kaasaja sõdades kujunenud peamiseks sihtmärgiks, sest neid on võimatu kaitsta.

Nagu märgib lastekaitseorganisatsioon UNICEF, oli veel sada aastat tagasi sõjategevuses tsiviilelanikkonna ohvrite arv 5%, ent see on kasvanud 90%-ni ohvrite üldarvust kaasajal. Tänapäeva sõjalised konfliktid on suunatud rohkem tsiviilelanikkonna ja laste kui sõdurite hävitamisele, leiab ÜRO. Eestlastele hästi tuttavas Tšetšeenia sõjas olid 40% hukkunutest alla 5-aastased lapsed. Jugoslaavia sõdades sai haavata iga neljas laps. Gruusia ja Ukraina konfliktid on olnud eriti ohvriterohked just tsiviilelanikkonnale.

Tänapäeva sõjapidamise taktika näeb ette vastase demoraliseerimist just läbi tsiviilelanikkonna süsteemse hävitamise. Kaasaegne sõjataktika näeb ette tsiviilelanikkonna vägistamist, toiduvarude hävitamist, kaevude mürgitamist ja etnilist puhastust. Nagu ütles üks Rwanda kommentaator: „Selleks, et tappa suured rotid, tuleb kõigepealt tappa väiksed rotid.”

Lisaks laste füüsilisele hävitamisele tähendab sõda nende tõrjumist traditsioonilisest eluviisist. Kogu nende ümbrus, mis koosneb kodust, koolist ja raviasutustest rebitakse tükkideks.

Isegi humanitaarabi, mida varem peeti pühaks ja puutumatuks, on tänapäeval rünnaku objekt.

Lapsi kasutatakse kaasaja sõdades üha rohkem ära sõjategevuses. Kaasaja relvad on piisavalt kerged ja lihtsad, et õpetada lapsi neid kasutama.

Kohviku kommentaar: ehk siis, kui sõjaline konflikt kandub Eesti territooriumile, ei ole eesti rahvast võimalik enam kaitsta. Samuti on arusaadav Venemaa tegevus: kui Venemaa tunneb end piisavalt ohustatuna, antakse ennetav löök, millega hoitakse ära sõjategevuse kandumine Venemaa territooriumile - nii ja ainult nii on võimalik kaitsta Vene tsiviilelanikkonda. Baltimaadest saab puhvertsoon Venemaa ja Lääne vahel. Sõjategevus toimub Baltimaades, et hoida ära tsiviilohvreid nii Venemaal kui Läänes. Baltimaadest saab praeguste arengute jätkudes vähemalt mõneks ajaks samasugune polügoon või pommiauk nagu on Ida-Ukraina, sest NATO suudab parimal juhul kaitsta Eesti territooriumi, aga mitte eesti rahvast. Samas pole pärast rahva hävitamist enam mingit mõtet territooriumi tagasi vallutamiseks. Sellest rääkis ajutrusti Rand uuring Balti kaitsevõime kohta ja selline olukord vaatab täna vastu Ida-Ukrainast: kui see tagasi vallutada, mis sellest siis üldse järgi jääks. Eesti rahva seisukohalt pole aga sel enam tähtsust, sest Eesti puhul on kõige suurem väärtus just rahvas, mitte territoorium.

Kommentaare ei ole: