Ma ei tea, millal teie jõuluhooajaga alustate, aga minul algab see igal aastal 1. novembril. Hiljemalt. Kuna me veetsime eelmise aasta jõuluhooaja Portugalis, kus tuli pärislume asemel leppida kunstlumega (no ok, Serra de Estrelas tuli lumi maha, aga meie olime Lissabonis, kus kõige madalam temperatuur oli - öösel! - pluss viis) ja süüa verivorstide asemel turska (öäkk, kui selle peale praegu mõtlen - kümme kuud turska on liig mis liig!), siis sel aastal ootan jõule eriti näljaselt. Ja alustasin jõuluhooaega juba täna.
Kõigepealt vinnasin kõrgelt kapi otsast maha oma kaks jõuluehteid ja muud jõulutavaari täis kuhjatud kasti, revideerisin nende sisu (koos Roosiga, tema oli ka kohe ninapidi juures), sorteerisin ja sättisin. Päkapikud riiulisse, karrad uste ja peeglite peale, kuuseehted ja muud värgid kuhu aga võimalik. Läksin täitsa hoogu kohe ja paigutasin ära praktiliselt kogu karpide sisu. Lapsed olid ka mõnusad kambajõmmid. Roosi tassis päkapikke ühest kohast teise ja andis mulle asju kätte. Üksvahe ronis isegi Juulikese voodisse, et sinna tõstetud karbist jõulunänni kätte saada:
Juulike nätsutas kardasid ja järas vana jõulukalendrit, mille seest olid šokolaadid ära söödud. Väga lõbus oli ja Innol oli koju jõudes rõõmus üllatus. „Teil on siin kohe jõulumaailm kohe,” ütles ta rõõmsalt naeratades. Noogutasin rahulolevalt.
Mind see halloween absoluutselt ei huvita, aga jõulud - iga kell! Pärast läksin veel poodi ja ostsin verivorsti. Ja sülti. Ja pohlamoosi. Ja lastele maiustusi, mida päkapikk juba homme hommikul sussi sisse toob (aga ärge Roosile öelge!). Kui koju tulin, pani Inno kohe vorstid pannile (selgus, et tal oli ka metsik verivorstiisu olnud). Lätsutasime neid pärast kahe suupoolega.
Andsin endale lubaduse, et nüüd söön terve novembri- ja detsembrikuu iga päev verivorsti. No lihtsalt nii isu on nende järele. Kaheksajalg? Ptüi. Vähemalt kümme kuud kindlasti mitte!
Siin aga vaade meie aknast täna - viimased lehed juba lumisel puul. Nii ilus!
P.S. Vasta ka küsitlusele, millal alustad jõuluhooaega sina :).
4 kommentaari:
Rahulik, tore kirjutis. Vaade aknast on nagu Soomes kohe.
Jyväskylä või Tampere kerrostalon ikkunasta. Ma tegin seal tööotsi, aga elasin kehvemas kohas.
- -
Inno, teie eksabikaasa oleks võinud ikka selle väikese kirurgilise operatsiooni, millest ikka ja taas siin blogis kirjutate, teie kallal ära toimetada. Oleksite taltsam ega vahutaks siin sõjajutte üles.
Umbes samasugune vaade avaneb ka minu onu Helsingi kodu aknast :).
Aga taltsas mees? Fuihh, mulle ei meeldiks. Mehed peavad ikka sõjaolukorraks valmis olema. Minu vanaisa näiteks viis oma pere aegsasti revolutsiooni eest Lõuna-Venemaale pakku :).
Minu jaoks algavad jõulud alati siis, kui väljas hakkab pimedaks ja külmaks minema, aga sel aastal on mul õnnestunud Austraaliasse põgenedes talve vältida nii et tuleb mingi muu jõulutunnet soodustav faktor enda jaoks välja mõelda, kui õige aeg käes on. Ilus lugemine muidu!
Aitäh :). Meie Portugalis kuulasime jõulutunde tekitamiseks jõululaule, täitsa jõulutunne tekkis selleks ajaks :).
Postita kommentaar