Julge tunnistada, kes sa oled!

Inimese probleemidele lahenduse leidmise eelduseks on julgus endale tunnistada probleemi olemasolu. Alles siis saab hakata probleemi lahendama.

Hea näide on ühe Kohviku püsikommentaatori juhtum. Kümmekond aastat tagasi suri tema abikaasa, kellega ta oli 30 aastat koos elanud. Pärast seda tabas inimest üksindus ja kurbus, ta hakkas lugema blogisid ja üks neist oli Kohvik. Olgu etteruttavalt öeldud, et see inimene on siiamaani üksik ja pole ponnistustele vaatamata endale uut kaaslast leidnud. Miks? Sest ta pole julgenud endale oma probleemi teadvustada.

Ta elab end blogides, sealhulgas Kohvikus välja jutuga, et ta elab siiamaani koos oma abikaasaga, veedab koos kaasaga iga vaba hetke, ja et ta on üliõnnelik. Küsimusele, miks ta siis üliõnnelikuna veedab hommikust õhtuni aega blogides tigedaid kommentaare kirjutades, vastab ta, et talle meeldib koos abikaasaga blogides toimuva üle naerda. Et siis inimene, kes käib blogidest oma õnnetule elule tröösti saamas ja abi ning seltsi otsimas, teeb neid blogisid maha, aru saamata, et ilma blogita oleks tema elu veel üksildasem ja kurvem.

Minu meelest võiks blogide lugejatel olla oma lugemismaterjali suhtes rohkem sallivust ja lugupidamist. Nad võiks mõelda, mis saab siis, kui neid blogisid enam pole, milline oleks nende elu siis. Kas enda ümbert oma abiliste minema peletamine aitab ikka lahendada üksinduse probleemi.

Blogijate ründamist on välja vabandatud asjaoluga, et näiteks poliitikuid rünnatakse samamoodi. Inimesed, kes blogi peavad, tehes seda oma vabast ajast ja tahtest, panevad sageli oma isiklikke sündmusi avalikustades end nõrgemasse positsiooni, ei suuda end kaitsta samamoodi kui poliitikud, keda kaitseb seadus. Kogu Eesti ühiskonna ja avalikkuse jaoks on suur õnn ja väärtus, et on olemas julgeid blogisid ja blogijaid, kelle tegemistele kaasa elada, ja seda võiks kaitsta ja väärtustada. Nii nagu iga asjaga elus, saame tema väärtusest kõige paremini aru siis, kui teda enam ei ole. Aga siis on tagantjärele tark olla liiga hilja. Eriti peaks seda teadma inimesed, kes on lähedase kaotanud.