Aga just see Eesti elu juures hea ongi. Et ON nii palju asju ära teha. Nii palju asju, mida SAAB ära teha. Soomes ja teistes Põhjamaades on kõik asjad juba ära tehtud ja kui ringi vaatad, siis ei jää üle muud kui haigutada. Minu kõige suurem hirm Soome kolimise osas ongi see, et mul hakkab seal põrgulikult igav. Nagu mul Portugalis hakkas põrgulikult palav ;).
Kui Eestis, selles täiesti perses riigis saavad asjad ainult paremaks minna, sest enam sitemaks nad minna ei saa (ma arvan?), siis Soomes on kõik juba nii hästi, ülihästigi, et paremaks minemise maad enam ei ole. Selg on vastu seina, kui piltlikult väljenduda. Uskumatu, aga heaolu võib olla lämmatav.
Soome nurkasurutus väljendub nende vähenevates toetustes ja kõikehõlmavas koomaletõmbamises, niiütelda lõikamises. See toob aga kaasa üleüldise regresseerumise ning ühes sellega lootusetuse. Keegi millestki muust ei räägi kui ainult sellest, kui palju ta sissetulekutes kaotab, ja jutt kaotusest on äärmiselt masendav.
Eesti, nii kummaline kui see ka poleks, samas progresseerub - toetusi tõstetakse (lastetoetus, kolme lapsega pere peretoetus jne), sotsiaalset ebaõiglust vähendatakse (vaimupuudega inimesed tuuakse inimeste keskele elama), lollid seadused tehakse ümber (pensioni suurus ei hakka sõltuma enam palgast, vaid töötatud aastatest). Isegi president on värskendavalt aus ning julgeb oma arvamust välja öelda. Okei, neid sandikopikaid, mida Eesti riik lastega peredele siiamaani maksis, oleks imelik mitte tõsta (oht jääda teiste riikide silmis täielikuks naerualuseks), puuetega inimeste teiste inimeste keskele toomine on nende inimõigus ja pensionisüsteemi reformimisega likvideeritakse äärmine sotsiaalne ebaõiglus, aga ikkagi tekib nendest muudatustest hea, soe tunne. Auschwitzi ellujäänud vangid olid ka rõõmsad, kui laagri väravatest välja jalutasid. Eestis on ka praegu selline tunne, et laagri väravad hakkavad raginal avanema. Pisitasa, aga ikkagi.
Eesti, nii kummaline kui see ka poleks, samas progresseerub - toetusi tõstetakse (lastetoetus, kolme lapsega pere peretoetus jne), sotsiaalset ebaõiglust vähendatakse (vaimupuudega inimesed tuuakse inimeste keskele elama), lollid seadused tehakse ümber (pensioni suurus ei hakka sõltuma enam palgast, vaid töötatud aastatest). Isegi president on värskendavalt aus ning julgeb oma arvamust välja öelda. Okei, neid sandikopikaid, mida Eesti riik lastega peredele siiamaani maksis, oleks imelik mitte tõsta (oht jääda teiste riikide silmis täielikuks naerualuseks), puuetega inimeste teiste inimeste keskele toomine on nende inimõigus ja pensionisüsteemi reformimisega likvideeritakse äärmine sotsiaalne ebaõiglus, aga ikkagi tekib nendest muudatustest hea, soe tunne. Auschwitzi ellujäänud vangid olid ka rõõmsad, kui laagri väravatest välja jalutasid. Eestis on ka praegu selline tunne, et laagri väravad hakkavad raginal avanema. Pisitasa, aga ikkagi.
See on see, mis on Eestis minu silmis kõige parem. On palju asju, mis vihale ajavad, aga samas on ka võimalik nende asjade muutmisele kaasa aidata. Kasvõi neist lõputult rääkides, vingudes ja virisedes. Lihtsam oleks muidugi suu kinni panna ja heaoluühiskonda kebida, seal endale kuidagi toetused peale smugeldada ning siis laisa kassi kombel ahju peal pikutada ja nurru lüüa. Aga kas ma lööks nurru, selles on küsimus. Ma kardan, et ma ei suudaks nurru lüüa, sest ma ei suuda kunagi nurru lüüa, kui mul on igav. Igavus on minu silmis kõige hullem asi kogu maailmas. Ma olen nõus ennast isegi natuke piinata laskma, et mul igav poleks ;).
Nii et - tuleb mõelda, tuleb kaaluda. Võru on ennast meie jaoks ammendanud, selles olen kindel. Selles olin kindel juba enne Portugali minekut. Aeg on edasi liikuda.
Kuhu, polegi hetkel oluline. See selgub teekonna käigus. Ja see ongi kõige vahvam. Mulle meeldib nii elada. Et pole kindlat plaani. On ainult vahvad teekaaslased ja neid on mul tervelt kolm. Tõmban kopsud värsket õhku täis ja vaatan, mida põnevat elu pakub. On see siis Eestis või Soomes või Portugalis.
13 kommentaari:
Kõigepealt võtke ette kolmas laps - sest "kolme lapsega pere peretoetused tõusevad", abiks ikka Ja siis on sul teele kaasa võtta juba neli vahvat! Mõni roosa kohver tuleb sel juhul ehk lisaks soetada, aga alati saab ju kuulutada välja korjanduse "Aita Tähismaadel kõigi nelja tuule poole minna". Maailm teie ees on lahti, viietärnihotellid igas vahepeatuses ootavad, sest kahe lennu vahel tahaks ju ometi paar päeva korralikult puhata. Jumal tänatud, et Soomega nii kehvasti on, muidu jääks palju vahvaid seiklusi ära. Lehva-lehva!
Kolgastes on küll meeldivalt vaikne ja rahulik, aga pikapeale hakkab igav kui ümberringi vohab ainult keskmise eesti maamehe intellekt.
Täpsustus 3+ j 7+ laste arvuga perede toetused suurenevad.
Jah, õigus :). See on märkimisväärne toetus ja ülimalt vajalik. Loodetavasti suurenevad ka toetused puuetega lastele. Hetkel on raske ja sügava puudega lapse toetus sama - 80 eurot, mis on minu meelest ebaõiglane. Sügava puudega lapse eest hoolitsemine on kurnavam ning nõuab vanema tähelepanu 24/7.
Üks asi, mille uus valitsus ära tegi, oli raske puudega last kasvatava vanema õppelaenu kustutamine. See oli ka õige samm.
Aga mida teha siis kui usk oma riiki on kadunud?
Raske küsimus. Ma arvan, et on hea mõneks ajaks ära minna ja vaadata kõike distantsilt. Ärakäimised on head. Saad aru, kas soovid päriseks ära minna või lihtsalt aeg-ajalt omast riigist puhata.
Tegelikult on kõik kõige paremas korras. Nii oli ette nähtud.
Kindlasti keegi kusagil ka teab, milleks.
Iga õige progressiivne eestlane vihkab Ratast ja neab tema valitsusele hävingut. Kuna selles valitsuses pole Püha EKREt.
Kiibits kiis, sul veel vastamata järgnevale päringule:
margus kiis ütles ...
Hmm, ise toetate EKREt mis on väga kõva Eesti rahva lõhestaja.
13. jaanuar 2017 00:01
olge ise ka tublid ütles ...
Taas sama küsimus, mis kunagi siia sai juba pandud, aga millele vastust ei saanud, nimelt, millist parteid toetad sina, margus kiis?
Aga küsimusi on teisigi, nimelt, millel põhineb väide, et EKRE on Eesti rahva lõhestaja!? Väga-väga ootan põhjendust, ette tänades.
https://www.blogger.com/comment.g?blogID=1770068182488734938&postID=6038109748781841015&bpli=1
Sellele juriidilisele abstraktsioonile, mida seni nimetatakse eesti vabariigiks, annan ma siiski heameelega nuiaga lagipähe.
Kui võrrelda riiki majaga, siis juba ev vundament on kiivas.
Jah, Irja, erivajadustega laste toetused on häbiväärsed, eriti veel hooldaja sandikopikas :(
EKRE on ainuüksi sellega Eesti rahva lõhestaja, et ässitab põliselanike viha kohalike venekeelsete vastu, keda on siin üle 25%.
Postita kommentaar