Irja, kes loeb teisi blogisid, andis mulle lugeda marimelli blogi. Kust tuleb välja, et ühel selle blogi autoritest, Meelisel on hirmus depressioon. Kus tal on juba surmamõtted, käib arsti juures, on haiguslehel ja ei oska puntrast välja tulla.
Tegelikult ma tean retsepti, ja ainsat retsepti, kuidas sellest olukorrast välja tulla, aga sellest hiljem. Enda kohta pean ütlema, et ma põdesin samuti raskekujulist depressiooni, mis aastast aastasse üha süvenes. Mul oli ka selline tunne, et oleks parem, kui mind poleks üldse olemas. Arsti juurde ma loomulikult ei läinud, nagu eesti mehed ikka, ravisin oma haigust alkoholiga. Sõpradega koos juues. Alkohol pidavat olema rohi, mis aitab kõigi haiguste vastu. Mõnda aega see isegi aitas. Siis natuke aitasid kõiksugu vitamiinid ja muud segud. Aitas ka reisidel käimine, et keskkonnast veidi välja pääseda.
Aga loomulikult, nagu iga haigusega, ega arsti juures käimine ja rohtude võtmine ei aita likvideerida haiguse põhjuseid. Arstid on tänapäeval üha enam ravimi-bisnise müügiesindajad, mutrid suures masinavärgis, kelle ainus roll on kirjutada välja tablette ja põhjendada siis nende tablettide võtmise vajadust. Umbes nagu tänapäeva autoremontijad, kes tegelikult midagi ei remondi, vaid vahetavad ainult osi. Meditsiinis käib sama asi, kuni selleni välja, et igal nn haigusel on geneetilised põhjused - et haiguse põhjus on pärilik ja inimene ise ei saagi midagi muuta. Ainud võimalus on tablette võtta. Kuigi tegelikkuses, nagu teada, on igal hädal, igal haigusel põhjus, mida on enamasti raske tuvastada. Lihtsam on end surnuks juua või elu lõpuni uimastavaid tablette neelata.
Ma nüüd ütlen depressiooni põhjuse: tadaaaa! - see on sobimatu lähisuhe. Just. Lähisuhe. Minul põhjustas depressiooni teadmine, et ma pean oma elukaaslasega elu lõpuni koos elama. See ajas mind hulluks, kui otsekoheselt väljenduda. Ma tundsin, et olen üha jõuetum. Naine rääkis, kuidas tema ettekujutuses me vanade tudikestena koos käest kinni hoides tänaval kõnnime. Mul jättis süda seda juttu kuulates alati löögi vahele - arstid diagnoosivad sellise kõrvalekalde kui rütmihäire.
Suhte puhul on muidugi see asi, et seda on mingi probleemi põhjusena väga raske tunnistada. Ma isegi aimasin, või teadsin, et asi on lähisuhtes, aga ma ei suutnud seda tunnistada ei endale ega veel vähem teistele. Ma ei suutnud tunnistada oma viga, et hakkasin koos elama vale inimesega ja pressisin edasi, hambad ristis. Algul olin kindel, et suudan seda suhet muuta. Siis aga vaikselt kannatasin, nagu omane Eestis meestele, aga ka naistele. Sajad ja tuhanded inimesed on nõus vaikides kannatama, alkoholi tarvitama, neelama kalleid tablette, mis sõltuvust tekitavad ja inimese ahervareks muudavad, aga et oma elus midagi muuta, vat seda ei. Seda mitte mingil juhul! Pigem surrakse kui midagi oma elus muudetakse. Ja see ei käi ainult toitumise kohta. Ma arvan, et paljud sisimas teavad depressiooni vastu ainuvõimalikku ravi. Mis on suhte lõpetamine. Aga jällegi, kui probleemi põhjust ei tunnistata, siis ei saa ka midagi ravida.
Miks see deprekas on just nüüd esile kerkinud? See on hea küsimus! Ma kusagilt lugesin, et suhteprobleeme põhjustab asjaolu, et inimesed, see on siis abielupaarid veedavad varasemast tunduvalt rohkem aega koos. Varem olid kaasad päevad läbi põllul või ajasid oma asju ning kokku puutusid ainult magama minnes. Nüüd aga ollakse kodus pidevalt ninapidi koos, või autos. Eriti hulluks läheb asi, kui sünnib väike laps, ja see ajab sobimatuse korral juhtme kokku.
Ma olen täiesti kindel, et naiste sünnitusjärgne depressioon tuleb samuti mitte lapsest või sünnitusest, vaid sellest, et naine on seoses lapsega aheldatud koju, enamasti kitsasse korterisse, kus ta peab koos olema mehega, kes talle tegelikult ei meeldi. See ajab juhtme kokku. Mul küll ajaks, kui ma oleks naine. Vanasti, jällegi, mingit koos olemist ei olnud. Naine või naised tegelesid lastega ja mehed olid päevad läbi kas jahil, kalal või põllul. Nüüd on nad kõik kodus, istuvad teleka või arvuti ees ja jooksutavad teineteisel juhet kokku. See ongi depressioon, kallid sõbrad!
Nüüd olen juba pea 12 aastat uue elukaaslasega koos elanud ja nii imelik kui see ka pole: ma ei mäletagi enam, misasi on depressioon.
21 kommentaari:
Doktor Innol on üks probleem. Kuidas selgitada sünnitusjärgset depressiooni naistel, kel pole suhet, üksikemadel?
Päris üksi metsas kuuse all need üksikemad ju pole. Depressiivne lähisuhe võib välja kujuneda ka ema või isa või sõbrannaga koos elades.
Kui Sul, Innol, oli deprekas põhjustatud halvast lähisuhtest, siis see siiski ei tähenda, et teistel ka nii on.
Kas see oli ikka depressioon? Haigus, mille põhjus ajukeemia häirest? Seda saab ravida ikka rohtudega + muu juurde, nt teraapia. Depressioon kui haigus ei lähe niisama ära, ka mitte keskkonna vahetusest (ega halva suhte asendamisel hea lähisuhtega).
Kõik muu on lihtsalt ajutine kurvameelsus, eluga rahulolematus. Sinul oli lähisuhe, Meelisel suure tõenäosusega raha probleemid (ootustele mitte vastav töökoht ja sobiva kodu ostmise raskused).
Sünnitusjärgne depr on hormoonidega seotud.
Depressiooni võib kindlasti võimendada kehv lähisuhe, aga see ei ole põhjus selleks haiguseks enamasti ikkagi.
No ja kas mõni on siis saanud nende tablettide abil terveks ka või?
Rahaprobleemid pole depressiooni põhjus, sest need on ajutised. Depressioon tekib pikaajalisest sundseisust, milleks on ainult lähisuhe. Või noh, see ka, kui oled eluks ajaks vangi mõistetud, aga neid on vähe.
Sa Inno oled ikka nii loll, et valus hakkab. Või et sina oled see tark, kes teab, mis on depressioon ja millest see tekib?! Soovitan soojalt pakkuda ennast Kanal 11 saatesse Jututuba, sobiksid sinna nende "diagnoosijate" sekka kui eriti valus rusikas silmaauku. Muide, midagi pole teha, täitsa lahe on jälgida siin sinu tasapisist, aga see-eest järjepidevat vaimset allakäiku.
Triin, mulle on siiamaani jäänud selline mulje, et rahaprobleemid ja muud olmeprobleemid tekitavad stressi, stress on aga midagi muud kui depressioon - inimene muutub närviliseks ja hakkab otsima lahendusi. Depressioon samas vajutab sind maadligi ja sa oled kui halvatud, võimetu midagi tegema. Tavaliselt tekib depressioon olukorras, millest sa ei näe väljapääsu. Nüüd võiks siis küsida, et milline on see olukord, millest Meelis väljapääsu ei näe. Kui asi on töös, siis töökohta saab vahetada.
Palun ära avalda selliseid postitusi- see on toeliselt solvav depressiooniga vaevleva inimese lähedastele (partnerile, vanematele voi kellega iganes see lähisuhe siis on). Enne kui hakkad arsti mängima ja pohjustega lajatama- motle natukene. Päris tosiselt- koike muud voib siin blogis ju olla, aga kui sellega hakatakse solvama haige inimese lähedasi, siis...sa ju ei taha, et su tytre syndroomis käidaks ja syydistataks sind- praegu lahmid sa täpselt sama moodi.
Keegi ei ole kellegi teise depressioonis süüdi, küll aga võib vahel põhjuseks olla sobimatu lähisuhe, millele Inno ka viitas.
Minul on küll näiteid, kus depressioonis inimese lähisuhe ei jaksa seda olukorda taluda ja lahkub. Inno teooria kohaselt peaks sellest sammust inimene terveks saama, mittepoomisnöörijärgi haarama?
Teil, Inno ja Irja, tundub olevat ikka täiesti totaalne depressioon mõlemal. Need oiged ja hala siin blogis millestki muust küll ei räägi.
p.s. teie rahamured on kestnud juba 10 aastat, väga pikk ajutisus kuidagi?
No ma ei tea, sellist tunnet küll ei ole, et hommikul voodist püsti tõusta ei tahaks ja et mitte miski ei huvitaks. Vastupidi :).
Mängides ka doktorit nagu Inno, pakun mina jällegi välja teooria, et tänapäeva depressiooni põhjused on suures egos ja vales toitumises. Kui võtta Inno näide, siis tundub, et eksnaise ambitsioonid ja edu käisid Innole ego pihta- Inoo tahtis mängida ja puhata, aga naine tahtis saavutada. Irja puhul kohtas enda võimetele kohast naist ja pole vaja ussitada naise peale, vaid nüüd võib ussitada kogu ülejäänud maailma peale. Depressiooniga siin küll tegu pole.
Irja! Inno ütles ju konkreetselt, et põhjus on lähisuhe. Tema kirjutises ei ole kusagilt võimalik välja lugeda, et ainult "vahel" on see põhjuseks. Temast hakkab saama selline grumpy old man kes on alati kõigist targem. Arstidest, spetsialistidest, teadlastest jne - teemast olenemata.
Kohalik anonüümne teistele anonüümsetele siin teemas - on väga hea, et Inno selle olulise teema välja tõi ja sellest kirjutab. See on Inno oma kogemus ja kindlassti kellelegi abiks. Ega hamabd ristis kannatamine ja tablettide söömine ning viimaks silme eest mustana kaaslase pussitamine ei ole parem lahendus.
Muidugi on vildakas lähisuhe depressiooni allikas.
Aga mitte ainult - lisaks lähisuhtele on veel kõik need olukorrad, mis inimene jätab lahendamata. Olukorrad, kus kerget lahendust ei ole ja nii ta arvab, et probleemi eest ärajooksmine ja probleemi ignoreerimine aitab. Ei aita.
Liiga väike sissetulek võib olla depessiooni põhjuseks - kui seda suurendada eriti ei anna ja kolida ei ole ka võimalik. Need kümned ja sajad maainimesed näiteks, kes joovad või kaklevad, kellel ei ole isegi võimalik Meelise kombel arstidelt abi otsida. Vaadake, arstid on linnades, suuremates linnades, sõit linnadesse maksab. On pikaajalised töötud, inimesed, kes elavad toimetulekutoetustest. Ühel hetkel inimene annab alla... Abi oleks ka sellest, kui inimene oma olukorda hindaks ja muudaks suhtumist sellesse. Aga alati ei tule inimene ise selle peale, on hea, kui ta kasvõi siit blogist otsa peale saab.
Kindlasti võivad depressiooni põjustada ka suhted lähisugulastega - ema,isa, lapsed, vanavanemad, õed-vennad. Kas teie ei tea kedagi, kelle elu on nende vanemad/vanem põrguks muutnud? Või vastupidi - ei tea vanemaid, kelle elu on laps põrguks teinud? Abikaasa või elukaaslase eest annab siiski ära joosta, raskustega küll, aga annab. Palju raskem on ära joosta vanema eest või lapse eest...:(
See, kes siin Innot-Irjat depressioonis sarjas - sorri, miks sa solvad??? Pole siin blogis oiged ja hala - või kui, siis ainult veidi seoses puudetoetuse suurustega.:)
Siin on elu, ja elus on ka oiged ja hala, normaalne.
Et miks on blogipidajatel rahamured? Aga sa arva kolm korda, milline toimetus Innot tööle võtab? Eestis on üksjagu mõtlevaid inimesi, kellel enam ei ole lihtne tööd saada. Liiga väike ühiskond. Praegune meenutab nõukaaega, kuid siis oli hullem. Praegu saad lahkuda, saad kuidagi veel ise toimetada. Ma tean, millest räägin, põhimõtetega inimestel ei lähe lepase reega.
Muide, ma jagan Inno seisukohta 100% selle depressiooni osas, mis on põhjustatud lähisuhtest. Olen kunagi ka ise olnud pigis, teadsin, miks ma pigis olen, kuid muutusi teha oli ikka väga raske. Kuna olen naine ja ema, siis alkohol ei tulnud kõne allagi. Sundisin ennast hommikuti tõusma ja tegema, mis vaja ja kohus, sundisin ennast trenni, liigutamine aitab. Lugesin ja otsisin raamtutest abi.
Ainult tänu sellele, et teadvustasin endale oma olukorda ja põhjusi ja tegin muutused, ei pidanud ma tabletisõltalseks hakkama. Noh, kuna ma tablette ja keemiat kardan, siis õieti ei olnud mul valikutki.:)
Nõus! Mulle väga meeldib selline grumpy old man, õietiöelda on minu kõigi aegade lemmikfilm Vanad torisejad :). Ma oleks tõsiselt mures, kui Inno ühel päeval enam ei toriseks, vot siis ma kardaks küll, et tal on depressioon! :D
Meelise puhul peitub põhjus pigem lapsepõlves ja kui Irja väidetavalt blogil silma peal hoiab peaks ta seda ju teadma?! Arvan, et antud suhe ja laps on vastupidi Meelisele tugipunktiks!
Miks see depressioon tal siis süveneb kogu aeg, kui kõik nii hästi on?
Regulaarselt ei hoia, vahetevahel loen. Mis selle lapsepõlvega siis on? Tunnustus muidugi Meelisele selle eest, et ta oma depressioonist rääkis, see nõuab julgust.
Ma õudusega märkasin, et minu eelmisest kommentaarist selle kohta, kuidas lapsed võivad vanemad hulluks ajada, võib jääda mulje, et ma peangi silmas lapsi. Tegelikult ma pean silmas ikka täiskasvanud lapsi, no alates 30+ jne - selliseid, kes jätavad oma lapsed vanavanemate kasvatada, kes pandivad vastutustundetult vanemate vara või elavad vanemate kukil, midagi sellist.
Lapseealised lapsed ja teismelised ja 20+ ongi ainult lapsed, neid tuleb manitseda ja kasvatada ja nende pärast ei saa mingil juhul hulluda.:)
Sain eespoolsest kommentaarist aimu, et Meelise häda allikas võib peituda tema lapsepõlves. Ma ei ole blogi lugenud ja ei hakka ka otsima, aga võib ka nii olla. Ja häda võib suureneda küll kui häda allikas on elus. Inimene on energeetiline olend vaieldamatult ja kui keegi lakkamata või teatud perioodidel su kohta halba mõtleb ja soovib, siis võivad niisugusel pahategemisel olla vaieldamatult tagajärjed. Need on need raskused ja koormad meie kukil, mis tulevad eiteakust.
Mina ja meie pere kannatasime väga oma ämma käes, olgu muld talle kerge.
Inno, jah, on saanud küll terveks, nt mu sõbranna. Sul võib olla ka soodumus, et mingi olukorras läheb ajukeemia paigast ära, võtad rohtu ja hakkabki parem. Mu sõbrannal on nii olnud (tal muide, super abielu).
Depressioon on tõsine haigus. Muu jama on pigem stress, bad luck jne. Rohud + vajadusel teraapia leevendavad, parandavad.
Depressioonis võib olla inimene ka siis, kui pealtnäha on kõik hästi. Aga las seda otsustab ikka arst, psühhiaater (mina see pole, Inno ka mitte).
Inno
mida siis teha kui depressioon kaob, aga inimesel sõidab katus ära ja ta on peast lihtsalt segi?
Postita kommentaar