Olen seoses eestineni portaali tegemisega viimasel ajal jälginud aktiivselt Soome meediat ja mulle on avanenud täiesti uus maailm. Esiteks on väga huvitavad teemad, mida soomlased arutavad. Näiteks viimasel ajal mehe-naise suhted perekonnas, isadus ja emadus.
Soome vihakoolitaja Jari Koponen, kes peab vihakoolituse lehte facebookis ja tegeleb loomulikult vihakoolitusega, toob välja huvitava asja Soomes: et mehed ei oska olla mehed ega isad ning naised on emad nii oma lastele kui oma elukaaslastele.
Ma tegelikult saladuskatte all ütlen: sama asi on Eestis. Millest omakorda tuleb asjaolu, et kodudes (ja terves ühiskonnas) teevad palju kurja lapsed, kel on mehe jõud ja võim. Kellest naiste võim ja jõud tegelikult üle ei käi.
Koponen toob Soome puhul põhjuseks sõja, kus mehed läksid rindele ja naised pidid kodus olema nii ema kui isa eest. Ja pärast saabusid rindelt koju katkise hingega lapsed, kellega kodus polnud samuti midagi peale hakata. Nõnda on kasvanud üles terved põlvkonnad ilma isa-poolse turvatunde ja ema-poolse armastuseta. Noori poisse on kasvatatud lasteks oma naistele ja tüdrukuid kasvatatud emadeks oma meestele.
Koponen pakub lahendusena välja, et mehed peaks kõigepealt loobuma olemast lapsed oma naistele ja seda saab teha ainult siis, kui ka naised loobuvad meeste kui laste kasvatamisest. Ning loomulikult tuleb meestel ja isadel teadvustada oma rolli nii pere- kui ühiskonnas: olla armastuse kaitsjad ja hoidjad. Seeläbi pakutakse naistele ja emadele turvatunnet, et naised ja emad saaks pakkuda nii lastele kui tervele ühiskonnale armastust.
Koponen, kes pakub vihakoolitust, toob välja, et nii vihatundel kui isadusel on samad juured: kui turvatunnet pole, siis tekibki viha. Naised ja emad on vihased ja omadega ummikus ning esitavad meestele ja isadele ülisuuri nõudmisi, sest neil puudub turvatunne. On selge, et sellises olukorras ei saagi kellelegi armastust pakkuda. Kõik saab alguse meestest ja isadest, kes peavad pakkuma turvatunnet. Aga seda ei saa teha läbi vägivalla ja süüdistamise, läbi laps olemise.
Pean ise tunnistama, et olen nii mehe kui isana selle reha otsa astunud, et etendanud suhtes lapse rolli, aga minu teekond on olnud enda parandamine ja ma loodan, et uues suhtes olen saanud seda pakkuda, mida ma eelmises suhtes ei saanud. Uues suhtes olen enda arvates kaitsnud ja hoidnud armastust ning pakkunud seeläbi turvatunnet nii oma naisele kui lastele.
Aga keda asi täpsemalt huvitab: jälgige eestinen.fi veebi!
3 kommentaari:
Väga nõus Innoga. Õige jutt taas.
Samas oleks naistele turvatunde pakkumine nii lihtne, aga kuskohast peaks mees seda oskama, kui enda kodus pole näinud, võib-olla pole isagi olnud. Kui naine võtab peres korraga nii ema- kui isarolli, siis teeb ta lastele liiga. Naised arvavad, et isa tähendab laste suhtes karm olla, karistada, aga tegelikult on isaroll just kindlus- ja turvatunde pakkumine.
Naised on ka ise süüdi, kui oma mehi meestena ei kohtle, vaid neid näägutavad ja "emmevad", aga taas, kuidas nad peaksid teistsugust peremudelit kohanud olema, kui enda ema oli näägutaja ja kohtles oma meest nagu last.
Isa ja mehe roll on lasta naisel olla naine.
Üks väga hea loeng oma ala tippspetsialistilt lapsevanema rollist ja ka omavahelistest suhetest https://www.youtube.com/watch?v=zJ6Pk3qJ-xA&feature=youtu.be
Postita kommentaar