neljapäev, 20. juuli 2017

Mis saab sõja korral Eesti naistest ja lastest?

Helsingi linna alla on kaevatud naiste ja laste sõja eest päästmiseks sadu kilomeetreid tunneleid.

Soomes, kus sõjateema on palju vähem aktuaalne kui Eestis, käib ometi elav diskussioon, mis saab sõja korral naistest ja lastest. Soomel on kurb kogemus talvesõja ajast, kus tsiviilelanikud jäid pommirahe alla. Seetõttu on nüüd kaevatud Helsingi ja teiste linnade alla tunneleid ja muid varjendeid, kuhu naisi ja lapsi ohu korral paigutada.

Soome lastekaitsevolinik Tuomas Kurttila on tõstatanud teema, mis saab sõja korral naistest ja lastest. Kurttila on mures, sest võrreldes saja aasta taguse ajaga on palju muutunud. Kui varem oli kõigist sõjaohvritest tsiviilohvreid vaid 5%, siis nüüd on neid 90%. Sõjas ei hukku enam sõjaväelased, vaid naised ja lapsed. Kui varem sõdisid mehed naiste ja laste kaitseks, siis sõjatehnoloogia areng on viinud selleni, et lapsi ja naisi pole enam sõjas võimalik kaitsta. Rindele surema ei lähe mehed, vaid naised ja lapsed. Piltlikult öeldes lõppeb Eesti jaoks sõda sellega, kui hukkunud pole mitte sõdurid, vaid naised ja lapsed. Üha enam on juhtumeid, kus lapsi kasutatakse sõjategevuses ära, neist tehakse terroristid ja pommikandjad.

Kurttila toob välja, et sõjaväeparaadid on muutunud üha pikemaks ning sõjateemale pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Roboteid ja muud tehnoloogiat arendatakse eesmärgiga tappa inimesi. Riikide tehnoloogilist arengut hinnatakse sõjatehnoloogia järgi.

Eestis naiste ja laste turvalisuse teemat üldse ei käsitleta. Ma saan aru, et Eestis pole eraldi lastekaitsevolinikku, aga võib arvata, et sõja korral hukkuvad Eestis samuti põhiliselt naised ja lapsed. Miks seda teemat siis ei käsitleta - kas see on liiga valus teema? Teada ju on, et Eestis pole inimestel mitte kuhugi varjuda.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Miks nüüd mõni minister või tema nõunik ei vasta, vist pole midagi öelda, lihtsalt karjuv vaikus. Ju siis see kontingent pole oluline.

Anonüümne ütles ...

Joppenpuhh kui tüütu sa selle korduva teemaga oled. Mõistusega eestlasel on kodu ka võõrsil tänapäeval ning lisaks maakodu, kolmandaks tark inimene hoolitseb oma hinge eest ja ei paanitse nii palju maise keha pärast.