Eestis kohtab praegu alates noortest ja õpilastest kuni presidendini välja samasugust vasikavaimustust nagu oli pärast sõda 1950ndatel aastatel, mil ehitati kommunismi. Kus kõik justkui uhasid mingis suunas, mõtlemata, kas see suund on õige, ning kuulutasid, et kõik on korras, kuigi asjad polnud sugugi korras.
Ärge saage must valesti aru, optimism on igati ok, mõistuse piires, olen ise samuti paadunud optimist, aga kui see on selline vasika-optimism, ilma analüüsita, siis teeb see pigem kahju kui kasu.
Ma toon ühe näite. Portugalis elavad inimesed mitu korda paremini kui Eestis. Eriti kui vaadata toitumist, seda, kus inimesed elavad, ja kui palju on neil vaba aega oma huvialadega tegelemiseks. Ometi ei häbene portugallased kurta, kui halvasti neil läheb ja kõige kõrgemal riiklikul tasemel abi paluda. Ning neile antakse. Isegi eestlased on portugallasi aidanud.
Sama lugu on Soomes, kus inimeste elatustase on mitu korda kõrgem kui Eestis. Samas ei häbene soomlased oma töötutele, näiteks Seppäläst lahti lastud inimestele Brüsselist abi paluda. Küsitakse miljoneid eurosid. Ja mis kõige imelikum, soomlastele seda abi ka antakse. Nüüd käivad endised Seppälä müüjad Soomes koolis ja neist mõnedest saavad AI (tehisintelligents) spetsialistid või programmeerijad, kuupalgaga alates 5000 eurost. Pole siis ime, et Soome on elanike arvu arvestades maailma edukaim startup-riik, seal on igal aastal mõni miljardi-eurone alustava ettevõtte müük või laienemine.
Eestis, kus pole olnud ühtegi miljardi-startupi, kus inimesed elavad näljapajukil, kuulutatakse, et kõik on kõige paremas korras. Eestis, kus lasti samapalju Seppälä töötajaid lahti kui Soomes, ei küsi riik, see on valitsus Brüsselist mitte mingit abi. Sellest isegi ei räägita, mis neist lahti lastud Seppälä töötajatest sai. Helsingin Sanomates oli hiljuti artikkel sellest, kuidas mõni aasta tagasi Keila firmas PK Cables lahti lastud töötajad istuvad siiani õnnetult kodus ja nutavad patja. Aga Eesti ei küsi nende tööle aitamiseks mingit abi. Selle asemel kuulutatakse söögi alla ja söögi peale, kui hästi Eestil läheb.
Kust selline hullunud optimism tuleb? Kas tõesti nõuka ajast, mil praeguste otsustajate emad-isad pidasid sotsialistlikku võistlust, kus igasugune nurisemine oli patt ja liiguti edasi ainult võidult võidule. Selle peale tahaks küll karjuda, et sõbrad, rahunege maha, sotsialistlik võistlus on ammu läbi saanud. Ei ole vaja hullunult rabeleda ja teha nägu, et kõik on ok, kui ta seda pole. Võtkem ja hinnakem asju kainelt.
Praegu on moes kiidelda, et eestlane pole kunagi elanud nii hästi kui nüüd. Et mis mõttes? Ma tean täpselt, kuidas veel 40 aastat tagasi, sügaval nõuka ajal ehitasid lihtsad majandi autojuhid või traktoristid omale ilma mingi laenuta eramaja. Kujutate ette! Maju kerkis nagu seeni pärast vihma. Aga kes jaksab praegu ilma laenuta maja ehitada? Üksikud. Isegi majaehituseks laenu antakse üksikutele, miks muidu noored minema lähevad. Mis head elu see tähendab?
Selle asemel, et kõige kõrgemal riiklikul tasemel lollusi suust välja ajada võiks võtta asju realistlikult ja nõuda välja see, mis võimalik. Ma saan aru, et pole vaja asjatult maha teha, mida maha teha pole vaja. Aga kui olukord on sitt. Siis tuleks seda tunnistada, mitte häbeneda. Kui isegi soomlased ei häbene. Alustame kasvõi töötute või lahti lastud inimeste õppest ja ümberõppest. Lõpetada töötukassas see mõttetu CV-de vorpimine ja laiali saatmine, anda inimestele oskused ja haridus, mis midagi väärt on. Õpetada inimestele ameteid, kus sissetulek algab mitte 500, vaid 5000 eurost.
Häid pühi kõigile!
5 kommentaari:
Igridil läheb küll hästi. Tööd jagub, raha ka ja jõululaud on tal nagu äke. Miks ta peaks kuskilt Brüsselist veel abi paluma? Ega ta mingi sant ei ole.
Ingridil läheb hästi ainult tänu sellele, et ma jätsin kogu vara ja korda tehtud maja talle. Muidu oleks temalgi probleeme praegu. Ja kui kui ta tööst ilma peaks jääma, seda juhtub ajakirjanikega praegu palju, kas Eesti valitsus palub Brüsselilt abi tema ümberõppeks? Ma arvan, et vaevalt. Samas on Ingridil pensionini veel 20 aastat.
Sinu enda seis on sitt ja jääbki sitaks, kuni sa ainult pikutad, natuke jalutad (Katariina kohvikusse ja tagasi, kõrvalepõikena toidupanka), arvuti taga lösutad ja vigised, kui raske on elu ja kuidas keegi "teie peret" ei aita, samal ajal kus ikka Soomea ja Portugalis ja Sajusaartel jne jne... Kas sa ometi ükskord aru ei saa, et sinul ja su perel on kaks võimalust- minna ära Soome, Portugali, Sajusaartele või minu pärast Kuu peale (igal pool ju teiesuguseid äpusid abivajajaid väga oodatakse!) või võtta jalad oma paksu p...e alt välja ja hakata midagi tegema. Olgu alguses või mingit lihtsat tööd. Arvata muidugi võib, et sa pole võimeline kummakski. Nii et ka uuel aastal jätkub tavapärane elustiil ja ikka on kärss kärnas, maa külmand ja sada korda külmutatud ja üles sulatatud tursakala gurmeeroog. Muide, ütle Irjale edasi hambaarstid hoiatavad, et üle aastastele lastele rinnapiima pakkumine, eriti kui laps uinubki, suu piimane, hävitab õige ruttu tema hambad. Aga eks teile see ilmselt meeldibki, siis saab jälle kiunuda, kui kehv on Eestis arstiabi, samal ajal kui Soomes, Portugalis, Sajusaartel .... jne.
Mis see lihtne töö on siis? Ja mis rinnapiima puutub, siis mul on võrdlusmoment lastega, kes saanud rinnapiima kuni 9 kuud ja lastega, kes on saanud rinnapiima üle 9 kuu ja ma väidan, et rinnapiimal lapsed on olnud palju tervemad, neil pole olnud selliseid nohusid-köhasid ja keskkõrva põletikke. See jutt hammaste hävimisest on pehmelt öeldes hülge möla, sulaselge lollus.
algaja progeja soomes küll mitte kusagil 5K kuus ei saa. ilma praktilise töö kogemuseta võib ehk 3K kusagilt välja rääkida ja see ei ole soome mõistes eriti palju.
Postita kommentaar