kolmapäev, 27. detsember 2017

Kolmanda jõulupüha lõunasöök - pitsa :)

 

Põrsas Peppa järel on Roosi absoluutne lemmikmultikas Daniel Tiger ehk, nagu ta ise ütleb, Kiisu Tiiger, ja kuna Kiisu Tiiger sõi multikas koos sõpradega pitsat, siis pidi Roosi ka täna tingimata pitsat saama. Ja kus tehakse Võru kõige paremaid pitsasid? Eks ikka Katariina kohvikus. Nii ajasimegi endale juba hommikul joped selga ja saapad jalga ning asutasime minekule, et nii endale kui pere teistele liikmetele pitsat tuua. Inno on meil samuti suur pitsasõber - talle meeldib kõige rohkem seene-juustu-ananassi pitsa. Juulike sööb samuti hea meelega pitsat. Ainult mina ei söö oma gluteenitalumatuse tõttu. Või noh, ma ei söö tavalist pitsat. Kui gluteenivaba pitsat saan, siis söön hea meelega. Portugali tervisepoes Celeiros müüdi jube häid gluteenivabu pitsasid ja me ostsime neid endale päris sageli. Eriti hea oli salaamipitsa. Tavaliselt ma liha ei söö, aga salaamipitsa puhul olen nõus tegema erandi :).

Nii! Õnneks oli Katariina täna avatud, esimest päeva pärast jõule. Ja paar perekonda oli seal ka juba mõnusasti einestamas. Meie Roosiga tellisime endale ühe suure seene-juustu-ananassi pitsa ja tegime aega parajaks korpi süües. Või õigemini Roosi sõi korpi ja mina jõin vett :). Üsna kähku oli meie pitsa ka valmis. Roosi tahtis seda ilmtingimata ise kanda, kuni koduni välja, ja oli seda tehes väga tubli - ei pillanud kordagi maha. Trepil, tõsi, võtsin pitsa Roosi vastuseisust hoolimata enda kätte - et see ikka tervena koju jõuaks :D.

On ütlematagi selge, et nii Inno kui Juuli olid oma pitsatüki üle väga rõõmsad. 

Üleval tükike meie täna ostetud pitsast karbis.