neljapäev, 27. september 2018

Väikse Martini asi kisub üha kriminaalsemaks


Kohvik kirjutas väikse Martini asjast teise nurga pealt, asi on veelgi hullem, kui paistab.

Nimelt, nagu välja tuleb, siis viimase 10 aasta jooksul Jeesuse oma elus leidnud Mihhail Manivčuk on paadunud kriminaal, kes üritab oma tegevust laste abil peita. 

Viimati jäi mees vahele pettusega 2011. aastal, kui pettis pangalt välja 230 000 eurot, edastas Kohvikule asjaga kursis olev allikas. Selle pettuse tõttu on Mihhaili suhtes algatatud pankrotimenetlus ning ta pole võimeline tööd leidma. Ta ei saagi tööle minna, sest kõik raha võetakse ära. Ja nagu välja tuleb, on tal veel viies laps, keda ta varjab ja kelle ülalpidamisel ta ei osale. Ja NB! See ilma töö ja sissetulekuta mees tahab enda juurde võtta veel lisaks ühe lapse. Mille puhul on selge, et laps tahetakse võtta lapse hooldamisega kaasneva raha pärast.

Asja muudab pikantseks asjaolu, et Mihhail ähvardas lastekaitset, et kui ta väikest Martinit enda juurde ei saa, siis pole tal muud võimalust, kui minna vägivalla teele. Mees oli lastekaitset ähvardanud, et kui vaja, siis võtab relva, nii olevat ametnikega ennegi tehtud.

Mehele on varem mõistetud 2004. aastal karistus kehalise väärkohtlemise eest ja 1996. aastal varguse eest. Need karistused on aegunud tänaseks.

Lastekaitset on süüdistatud, et Martin taheti kellegi juurde nö ära sokutada. Ent samal ajal viimase aasta jooksul on sama lastekaitse andnud 6 last vanemate või sugulaste juurde eestkostele.

Ka Martini puhul oli soov, et laps elaks emaga koos. Kui lastekaitse Martiniga rääkis, siis ütles laps, et tahab ema juurde. Ema juurde aga last viia ei saanud, sest ema asukoht on teadmata. Martini asi jäigi venima seetõttu, et ema kadus ära. Laps paigutati esialgu 3 kuuks turvakodusse vanema avalduse alusel - selleks, et emal ja isal oleks selle aja jooksul võimalus näidata, et on saanud oma elu korda ja laps võiks perre tagasi tulla. Ükski kokkulepe aga ei pidanud ja last vaatamas ei käidud kokkulepitud aegadel.

Lapse tädi, kes praegu last enda juurde tahab, polnud siis üldse näha. Lõpuks, kui tädi sai teada, et laps on turvakodus, võeti ühendust ja taheti kohe lapsele järgi tulla. Neile selgitati, et asjad ei käi päris niiviisi. Lapse ema on kahjuks paadunud narkomaan. Isa aga ei saanud oma elu korda, istus kinni ja kolis lapse emast eraldi elama. Isa peret ei toetanud.

Pärast lapse sündi oli pere ilusti koos. Ema tarvitas narkootikume. Praegu 5-aastane Martin elas koos emaga kuni 3,5-4. eluaastani. Kui laps sai 4-aastaseks, siis toodi turvakodusse.

Turvakodusse sattus laps seetõttu, et emal oli Mustamäe sotsiaalkorteris üürivõlgnevus. Linnavalitsus polnud nõus lepingut pikendama, kuna emal oli ka lasteaia võlgnevus. Ema tõsteti koos lapsega Mustamäel korterist välja.

Kuivõrd laps ja ema ei saa jääda tänavale, siis läksid nad ema ja lapse varjupaika. Lõpuks otsustati, et laps tuleb perest eraldada. Leiti, et kuni laps on turvakodus, on emal aega tegeleda, et otsida omale eluruum ja oma elu korda sättida. Midagi sellist ei toimunud. Isa ka ei toetanud. Isa oli täitsa kadunud. Isa ilmus välja, kui poiss oli juba turvakodus.

Edasi hakati otsima, kuhu laps panna. Hakati otsima hooldusperet või lapsendamise võimalust. Pere oli Eestis olemas, kes oli nõus lapse enda juurde võtma. Välismaale ei lapsendata Eestis enam pikemat aega.

Kui hooldusõigus ära võetud, saab lapsevanem alati uuesti kohtusse pöörduda ning laps perre tagasi taotleda. Last taotles enda juurde lapse ema õde koos mehega. Inimesed toetasid neid, tehti korjandus, mille korraldas MTÜ Igale Lapsele Pere.

Lastekaitse ei tahtnud last aga sellesse peresse panna, määravaks sai pereisa varasem kuritegelik taust, lisaks ähvardused. Lisaks perel sissetuleku puudumine. Ainus sissetulek on naise ema palk ja sotsiaaltoetused. Eestkoste määramisel võeti arvesse, et ilma toetusteta ei saaks pere lapse ülalpidamisega hakkama. Inimesel peaks sissetulek olema, aga mees pole suutnud tööle minna. Ta ei saagi tööle minna, sest varguse eest on võlgnevus ja käimas pankrotimenetlus.

Lastekaitsjaid ei aetud töölt minema nagu kirjutatud, vaid nad lahkusid ise. Neil viskas üle see, et linnaosa vanem ei suutnud võtta vastutust, lapse heaolust tähtsamaks pidas ta oma poliitilist karjääri. Keskharidusega abilinnapea mõtles välja plaani, mida kõrgema haridusega lastekaitse spetsialistid oleksid pidanud täitma hakkama. Sellega polnud töötajad nõus. Töötajatele öeldi, et ärme midagi maini, ütleme, et kõik on korras. Praegu kajastab seda linna juhtide plaani ajakirjandus, kuna see söödeti ajakirjanikele osavalt ette.

Samuti on kummaline, mille eest vabandasid lastekaitse osas abilinnapea Tõnis Mölder ja Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats. Keegi pole lastekaitse tööle mingit ametlikku hinnangut andnud. Tekib küsimus, et kui linnas otsustab lastekaitse asju keskharidusega abilinnapea, miks nõutakse siis tööle kõrgharidusega lastekaitsetöötajaid?!

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mohohh

Anonüümne ütles ...

Lõpuks ometi, teise nurga alt valgustati seda juhtumit. Muidu häiriv kogu aeg lugeda, et kui tore see pere ja kui nõmedad on lastekaitse töötajad. Ei taha üldse uskuda, et lastekaitse ja eesti kohus, teevad oma otsused põlve otsas. Ja muidugi üks ilmatark Mölder......

Anonüümne ütles ...

Mis see hariduse rõhutamine tõstab lastekaitse töötajat kuidagi paremaks? Haridus ei tähenda alati haritust. Lihtsalt tähelepanek! Tundub pigem vihakõne kui teise nurga alt vaatenurk.