reede, 22. märts 2019

Esimene jalutuskäik lõõskavas päikeses!



Huhhh, tegime siis lõpuks ka ühe pika jalutuskäigu päikeses. Kui Zagrebis jalutasime pilvise ja tuulise ilmaga, siis täna lõõskas päike terve päeva ja oli 17 kraadi sooja. Aga tundus nagu 20 vähemalt :) Väga mõnus oli, ainult natuke harjumatu jälle - pole ammu sellist soojust oma nahal tundnud. Küll see paitas nahka! Füüsiliselt tundsin, kuidas keha ja hing iga sammuga tervenesid.

Üha rohkem mõtlen, kuidas saavad inimesed elada terve talve päikeseta. Nii, et vahel harva päike näitab end üürikest aega ja kaob enne, kui sa jõuad endale vatid ja vammused selga toppida. Kas põhjamaa inimene on sellega tõesti kohanenud või maksab varem või hiljem ikka tervisega lõivu? Mina küll tunnen, et väga raske talv oli. Väga-väga raske. Just see, et polnud päikest. Sooja puudusega võib veel leppida, aga kui ei ole päikest, siis... siis ei ole elu ka. Päike ongi elu. Paljud käivad niiöelda päikesereisidel, põrutavad näiteks paariks nädalaks Kanaaridele, aga pärast seda peab ju jälle kõledasse ja sombusesse Eestisse tulema. Viirushaigused ründavad siis ju veel ägedamalt. Ei, siis on parem ikka kevadet oodata ja suvel nii palju kui võimalik päikeseenergiat endasse koguda. Aga ikka. Läinud suvi oli soojem kui kunagi varem ja me olime lastega hästi palju väljas, aga ikka jäin ma oktoobris nii raskesse bronhiiti, et köhisin endal peaaegu et kopsud välja. Siis järgnes kõrvapõletik ja muud hädad. Nii et... kuumast suvest ikka ei piisa, hiljemalt jaanuaris ja veebruaris on päikesenälg nii suureks läinud, et tekib tunne, et sured, kui kohe päikest ei saa. Raske :D Ma arvan, et ideaalis võiks alates oktoobrist lõunamaal ja alates maikuust Eestis elada :D Siis on muidugi see pidev sõitlemine, aga vähemasti ei ole varakevadel tunne, et oled elav laip :D

Aga jalutuskäik oli väga mõnus :) Imetlesime õitsvaid õuna- ja kirsipuid ning aedades õide puhkenud nartsisse ning teisi kevadlilli. Siin on praegu Eesti mai keskpaik. Pärast käisime Lidlis ja ka ühes armsas kohalikus restoranis, kus läks, uskuge või mitte, ainult 17 eurot - kaks suppi ja kaks rooga, lisaks vesi, koola ja õlu. Mina võtsin kaheksajalga. Jumalik.

Siin veel üks vaade meie majakesele, pildile on jäänud ka meie auto:

Kommentaare ei ole: