See juhtub alati. Absoluutselt igal aastal! Kuigi ma luban endale pärast seda iga kord pühalikult, et järgmine kord ma panen endale selle neetud 1. aprilli kalendrisse kirja, et Inno mind pärast järjekordset õnnestunud nalja võiduka näoga vaadata ei saaks. AGA MA UNUSTAN SELLE IGA KORD ÄRA. Aaaaarrrrgggghhhhh.
Ja ta tegi seda jälle.
„Sul on kõrv punane,” ütles ta natuke aega tagasi väga mureliku näoga. Inno kohe oskab sellist hästi usutavalt murelikku nägu teha.
Ma sattusin kohe ärevusse, sest mul oli alles natuke aega tagasi äge kõrvapõletik ja nüüdki veel üks kõrv natuke vilistab.
„Kus?” küsisin ma ja katsusin kõrva.
„Aprill!” hõiskas Inno.
Ma ei või! Nüüd panen kohe kindlasti selle kuupäeva endale kalendrisse kirja. Kohe praegu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar