Eesti võiks anda geidele ja lesbidele abiellumise õiguse

Tänases Postimehes oli väga sümpaatne lugu varem mehega abielus olnud ameeriklannast Barbara von Normann-Coleman'ist, kes kolis 65-aastaselt Eestisse, sest armus eesti naisesse. „See ei ole kerge olnud, sest kirik, millega ma olin seotud ja mis on alati mu elus tähtsat rolli mänginud, ei arvanud, et kahel naisel - või kahel mehel - on õigus suhtes olla. Pidin lahkuma kirikust ja loobuma paljudest sõpradest. Kõigest hoolimata on armastus Liisaga seda väärt olnud. Absoluutselt!” ütleb Barbara.

See on väga ilus lugu armastusest, mis jäi püsima vaatamata raskustele ja kuigi Eesti riik naiste Ameerikas sõlmitud abielu ei tunnista.

Selliseid lugusid lugedes jääd mõtlema Jeesusele, kelle kõige suurem ja tähtsam sõnum oli samuti armastus. Tõepoolest - mis vahet sel on, kas inimene armastab meest või naist. Armastus soojendab, ravib, toetab ja tiivustab ning muudab sellega maailma paremaks. Armastus on alati hea ja keegi ei peaks selle pärast kannatama, et ta kedagi armastab.

Eestis on juba pikka aega veeretanud kooseluseadust ja selle rakendusakte edasi-tagasi nagu kuuma kartulit. Parlamenti pürgivatest parteidest ei julge mitte keegi lubada, et annab ka geidele ja lesbidele õiguse abielluda. Mõni heal juhul mainib, et kooseluseadus võiks jääda.

Aga sellest on vähe! Geid ja lesbid peaksid saama õiguse abielluda, sest nende armastus ei ole kuidagi väheväärtuslikum kui heterote armastus. Pelgalt kooseluseaduse juurde pidama jäämisega anname mõista, et SEE armastus on vähemväärtuslikum, justkui teise sordi armastus. Mis pole ikka päris armastus.

Aga nii ei ole. See on suur väärtus, kui inimene teist inimest armastab ja temaga püsivas suhtes olla tahab. See tähendab seda, et ta tahab olla temaga heas ja halvas, rikkuses ja vaesuses, terve ja haigena. Ühesõnaga - toetada teist igas olukorras. Kuidas see ei ole väärtus?

Minu meelest me peaksime toetama iga inimest, kes tahab sel moel teisele inimesele pühenduda ning selleks tulekski ka Eestis geidele ja lesbidele oma abielu registreerimise õigus anda. Minu meelest võiks ka Eesti kirik suuremeelsust üles näidata ning Jeesuse armastuse sõnumile tuginedes geisid ja lesbisid laulatada. Paljudes riikides seda juba tehakse - mõnedes kirikutes abielu laulatatakse, teistes saavad samasoolised paarid oma armastusele kiriku õnnistuse.

Ma südamest loodan, et mõni erakondad julgeb välja öelda ka selle, et kooseluseadusest ei piisa, geidele ja lesbidele tuleb anda abiellumise õigus.

Pildil väljavõte Postimehe loost.

KOLE: Eestis on alanud taas venestamine

Väljavõte Põhjaranniku veebist.

Põhjaranniku ajakirjanik Erik Kalda kirjutab, kuidas Eestis on alanud taas venestmine. Seda iseseisva Eesti valitsuse eestvõttel. Kuidas on see võimalik, kui Eesti on juba pea 30 aastat olnud iseseisev?!

Riigikogu tõstis puuetega laste toetusi just Angelmani päev eel - suur tänu!

Angelman.org veebist.

Angelmani sündroomiga (kaasasündinud geenirike) lapsi pole palju, aga neid on Eestis kümmekond, kelle seisund on väga raske ja need lapsed on vaevuste, peamiselt epilepsia (krambi)hoogude tõttu sügava puudega. Lisaks on Eestis mitmeid teiste haruldaste geeniriketega lapsi. Jällegi, neid pole palju, aga nad on olemas. Eile, 15. veebruaril tähistati rahvusvahelist Angelmani sündroomiga laste päeva ja riigikogu kolmekordistas just enne seda, 13. veebruaril sügava puudega laste toetusi.

Suur tänu riigikogu liikmetele selle eest!

Puuetega laste toetus tõuseb! Kes olid poolt, kes jätsid hääletamata?

Riigikogus lõppes just puuetega laste toetuste tõusu seaduse eelnõu lõpphääletus ja tulemus on postiivne - seadus võeti 72 häälega vastu! :) See tähendab seda, et raske ja keskmise puudega laste toetus tõuseb järgmise aasta algusest kahe-  ja sügava puudega laste toetus kolmekordseks. Praegu on mõlemad 80 eurot.

Olgu siin ära toodud nende Riigikogu liikmete nimed, kel oli ausust ja südametunnistust hääletada selle puuetega laste vanematele üliolulise seaduseelnõu poolt:

Arto Aas (Reform), Raivo Aeg (Isamaa), Yoko Alender (Reform), Krista Aru (Vabaerakond), Maire Aunaste (Isamaa), Dmitri Dmitrijev (Kesk), Ivi Eenmaa (Reform), Enn Eesmaa (Kesk), Peeter Ernits (EKRE), Helmut Hallemaa (Kesk), Hannes Hanso (SDE), Monika Haukanõmm, Martin Helme (EKRE), Mart Helme (EKRE), Andres Herkel (Vabaerakond), Jüri Jaanson (Reformierakond), Toomas Jürgenstein (SDE), Uno Kaskpeit (EKRE), Liina Kersna (Reform), Johannes Kert (Reform), Toomas Kivimägi (Reform), Valeri Korb (Kesk), Mihhail Korb (Kesk), Siret Kotka-Repinski (Kesk), Igor Kravtšenko (Kesk), Tarmo Kruusimäe (Isamaa), Helmen Kütt (SDE), Ants Laaneots (Reform), Kalle Laanet (Reform), Viktoria Ladõnskaja (Isamaa), Maris Lauri (Reform), Oudekki Loone (Kesk), Ain Lutsepp (Vabaerakond), Jaak Madison (EKRE), Jaanus Marrandi (SDE), Enn Meri (Vabaerakond), Andres Metsoja (Isamaa), Kristen Michal (Reform), Marianne Mikko (SDE), Madis Milling (Reform), Aadu Must (Kesk), Meelis Mälberg (Reform), Eiki Nestor (SDE), Mart Nutt (Isamaa), Eevi Paasmäe (Kesk), Urve Palo, Toomas Paur (Kesk), Keit Pentus (Reform), Hanno Pevkur (Reform), Heljo Pikhof (SDE), Barbi Pilvre (SDE), Marko Pomerants (Isamaa), Raivo Põldaru (EKRE), Mati Raidma (Reform), Taavi Rõivas (Reform), Jüri Saar (Vabaerakond), Erki Savisaar (Kesk), Sven Sester (Isamaa), Priit Sibul (Isamaa), Mihhail Stalnuhhin (Kesk), Anne Sulling (Reform), Aivar Surva (Reform), Aivar Sõerd (Reform), Tanel Talve (SDE), Artur Talvik, Tiit Terik (Kesk), Urve Tiidus (Reform), Vilja Toomast (Reform), Terje Trei (Reform), Toomas Vitsut (Kesk), Hardi Volmer (SDE), Toomas Väinaste (Kesk).

Oma ükskõiksust väljendasid puuetega laste ja nende vanemate vastu järgmised Riigikogu saadikud, kes olid kohal, aga jätsid nahaalselt hääletamata: Jaanus Karilaid (Keskerakond), Kalvi Kõva (SDE), Heimar Lenk (Keskerakond), Jürgen Ligi (Reformierakond), Lauri Luik (Reformierakond), Jevgeni Ossinovski (SDE), Kalle Palling (Reformierakond), Heidy Purga (Reformierakond), Henn Põlluaas (EKRE), Valdo Randpere (Reformierakond), Märt Sults (Keskerakond), Karin Tammemägi (Keskerakond), Viktor Vassiljev (Keskerakond) ja Vladimir Velman (Keskerakond).

Kohale ei viitsinud tulla järgmised Riigikogu saadikud: Jüri Adams (Vabaerakond), Peep Aru (Reform), Olga Ivanova, Tiina Kangro (Vabaerakond), Aivar Kokk (Isamaa), Urmas Kruuse (Reform), Inara Luigas  (SDE), Marko Mihkelson, Anneli Ott (Kesk), Kersti Sarapuu (Kesk), Helir-Valdor Seeder (Isamaa), Arno Sild (EKRE), Margus Tsahkna, Marika Tuus-Laul (Keskerakond), Rainer Vakra (SDE).

Mida öelda kokkuvõtteks?  Hämmastas nii paljude Reformi ja Keski liikmete hääletamata jätmine, kuigi oldi kohal, aga ilmselt siis neis erakondades ei hoolita väga puuetega lastest. Samuti hämmastas, et hääletamata jättis kohal olnud Jevgeni Ossinovski, kuna sotsid on enda väitel kõige suuremad puuetega lastest hoolijad. Ju siis ei ole, ka Kagu-Eesti üks esisotse Kalvi Kõva jättis ülbelt hääletamata. Veel hämmastas, et puuetega inimeste eestvõitleja Tiina Kangro puudus, kuigi see eelnõu on justnimelt Vabaerakonna algatus. Positiivselt üllatasid EKRE ja Isamaa, kelle liikmetest jättis hääletamata või puudus vaid mõni üksik.

Mind kui Kagu-Eesti valijat rõõmustas isiklikult see, et Kagu-Eesti EKRE esinumber Uno Kaskpeit oli kohal ja hääletas eelnõu poolt, nagu ka tema erakonnakaaslased Mart ja Martin Helme, Jaak Madison ja Raivo Põldaru. Samuti olid kohal oma häält andmas Kagu-Eesti Isamaa esinumber Priit Sibul ja Reformierakonna Kagu-Eesti esinumber Hanno Pevkur. Poolt olid ka Liina Kersna (Reformierakond), Oudekki Loone (Keskerakond), Meelis Mälberg (Reformierakond) ja Toomas Paur (Keskerakond).

Eks siit saab igaüks oma järeldused teha, aga fakt on see, et oma riigist hoolib see, kes hoolib ka selle riigi kõige nõrgematest. Mina soovitan valida EKRE, Isamaa või Reformi poolt ning kindlasti mitte hääletada sotside poolt, sest kui juba ERAKONNA ESIMEES jätab nii olulises küsimuses ülbelt hääletamata, kuigi on ise kohal, siis see näitab paremini kui miski muu, kuidas sotsid tegelikult abivajajatesse suhtuvad. Kalvi Kõvale aga häbi ja ma imestan, kuidas ta nüüd omakandi puuetega inimestele otsa vaatab.

Miks teeb Eesti peaminister end maailmas Soome asja nimel lolliks?

Väljavõte Ärilehe veebist.

Soome on juba aastaid kasutanud Eestit ja eestlasi ära, et oma huve esindada asjades, millega soomlased ei taha oma käsi määrida.

Ükski mõtlev ja endast lugu pidav poliitik ei aja viimaste sündmuste valguses asju Ühendemiraatide, eriti aga Dubaiga. See on nagu punane rätik.

Nüüd on aga selge, miks Eesti peaminister Jüri ratas läks Dubaisse - sest sealt on väidetavalt pärit investor, kes on valmis rahastama Helsingi-Tallinna tunneli projekti. Nüüd on küsimus, miks peab Eesti peaminister end soomlaste asja eest lolliks tegema, sest tunnel on eelkõige soomlaste projekt? Miks ei võiks soomlased ise Dubais asju ajada? Aga neil ei kõlba, eksole, nemad tahavad säilitada maailmas oma puhast imagot. Ja kasutavad ära lolle eestlasi, kes igale poole tormavad, kuhu aga kästakse. Nagu saksa lambakoerad, kelleks eestlasi aastasadade vältel aretati.

Sama lugu on Vene-suhetega. Kui Soome juhid käivad Eestis, siis kiruvad venelasi ja õhutavad viha Eesti ja Venemaa vahel, kodus aga võtavad venelasi rõõmuga vastu, musitavad ja kallistavad, pursivad russkit, seda presidentide tasemel. Soome tippärimehed on Venemaa juhtkonna juures nõunikeks. Miks? Sest see, Venemaaga heanaaberlike suhete hoidmine on Soome rahvuslikes huvides. On seda olnud aastakümneid, oli ka nõuka ajal. Eestlastel lastakse aga teha ära must töö ning eestlased on tehtud lolliks ja üleüldiseks naerualuseks. Kas Eesti poliitikutel häbi ka on?!

Kogu see tunnel ja samuti Rail Baltic on olnud algusest peale soomlaste projekt, aga seda on nii osavalt aetud, et must töö lastakase teha ära eestlastel ning kasu lõikavad pärast Soome ja soomlased. Rail Balticu trass on ka valitud selline, et eestlastel pole sellest midagi kasu. Nüüd on küsimus, kui Soome oma rahvuslike huvide eest nii kindlalt seisab, miks seda ei tee Eesti?! Miks lastakse Eestit ja eestlasi alandada ja lollitada?

Üks asi veel: isegi kui Eesti seda Rail Balticut enam ei toeta, tuleb see nagunii, sest seda on vaja eelkõige soomlastele, selles on Soome juba Hiina ja Venemaaga kokku leppinud. See tehakse ära olenemata sellest, mis eestlased sellest arvavad või ei arva, kasvõi üle eestlaste peade, sest Soomel on ka Brüsselis palju suurem mõjuvõim kui Eestil. Eestlased on aga Euroopa Liidus samasugused lollid kotipoisid nagu nad olid NSV Liidus, kelle üle teised irvitasid, et täidavad saksa täpsusega lolle vene seadusi. Aserid, grusiinid, kõik irvitasid eestlaste üle. NSV Liidu juhtkond olid paksult täis grusiine, aga seal polnud ühtegi eestlast.

Eesti on oma väärtuste-põhisest poliitikast loobunud?

Meeting @HHShkMohd, sharing 🇪🇪 know-how at #WorldGovernmentSummit and opening the Enterprise Estonia representation in Dubai has made the last day very busy, but also inspiring & motivating. Expecting great boost to co-op between the two innovative countries. #MakingEstoniaBigger pic.twitter.com/5oZNQnIfMG

— Jüri Ratas (@ratasjuri) February 11, 2019

Eesti president käib mööda maailma ringi ja räägib väärtustest ning naiste õigustest, samas diilitab Eesti peaminister inimsuse-vastaste režiimidega. Jutt käib siin Araabia Ühendemiraatidest ja Dubaist, mille juht Sheikh Mohammed bin Rashid Al Maktoum hoiab oma pere liikmeid vangis ja on kehtestanud riigis terrori. Naistesse suhtutakse Dubais nagu koduloomadesse. Kas Eesti valitsejate kõrvu pole need asjad jõudnud? Vaevalt küll.

Võib aru saada, et Maktoumil on praeguses kriisiolukorras vaja leida maailmas liitlasi ja Eesti on välispoliitiliselt just selline prostituut, kes jookseb kohale iga vile peale. Kes magatab võõraid, aga oma lähimaid naabreid põlgab. Või mis?!