Ehk siis alustama peaks mitte üksustesse määramisest, vaid meeste usalduse tagasi võitmisest. Kustutada elatisvõlad, vabastada meeste pangaarved, anda loodavasse maakaitseväkke astuvatele meestele maad (nagu Vabadussõjas võidelnud meestele anti), kustutada laenud või osa laenudest, anda pereisadele tühjalt seisev maja, et pere ei peaks enam korteris kitsutama ja nii edasi ja nii edasi.
Nagu nüüd NATO summit'il selgus - loota on meil vaid ENESTELE. Teised riigid kardavad tšetšeene, kes praegu Ukrainat hirmu all hoiavad, ning uskuge mind - kui sest meie uhkest juhtimisstaabist antakse käsk Eestit kaitsma tulla, siis kostab teistest riikidest vaid mömm-mömm. Küll mingi mitte tulemise põhjus leitakse.
Iga riik saab loota esmajoones iseenesele ning ses mõttes on EKRE õigele asjale tähelepanu juhtinud - tuleb tõsta meie oma meeste kaitsetahet. Aga selleks on vaja, et mehed tunneksid, et nad on väärtustatud. Nii et nüüd unustage täiesti ära see meeste elu kibedaks tegemise jutt. Nüüd on vaja need mehed, keda on aastaid küll üht- ja küll teistpidi alandatud, endale tagasi võita. Et me kõik saaksime nende selja taha pugeda. Nüüd ei piisa sellest, et ütled - TULE! Mis hea eest, küsib mees, kelle pangaarved on arestitud või kes on pidanud raha teenimiseks võõrsile minema. See ei ole nii, et sa sülitad meestele aastaid näkku (öeldes, et kellele siin ei meeldi, see mingu välismaale) ja siis pistad kiunuma: "Tule nüüd ja kaitse meid, apppppiiiii!" Mehed ainult naeravad selle jutu peale.
Ehk siis minu ettepanek on hakata mehi Eestile tagasi võitma. Kõigepealt vabandada nende meeste ees, kes on pidanud majanduskriisi ajal võõrsile tööle minema. Keda on oma kodudest välja tõstetud. Kelle pangaarved on suletud. Keda nende riik raskel hetkel ei aidanud. Ja siis pakkuda neile midagi hüvitiseks - maad, raha, mida iganes. Äkki nad andestavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar