kolmapäev, 26. oktoober 2022

SURMA SOOVIMISEST

Olen täheldanud, et nüüd, sõjaajal, soovivad paljud kellegi surma. Kas siis mõne riigijuhi või oma vaenlase surma. Seda teeb ilmselt õhus leviv sõjaeenergia, inimesed näevad võimalusi arvete klaarimiseks ka oma isiklikus elus.

Olen ka oma elus surma soovinud. Kahe inimese oma. Kui olin veel väike laps, soovisin selle inimese surma, kes mu isale, keda ma kõige rohkem armastasin, väga palju haiget tegi. Kujutasin ette, kuidas ma ühel päeval tantsin ta haua peal. Ühel päeval mu soov täitus - see inimene sai insuldi. Aga ta jäi elama ning palus pärast seda mu isalt talle tehtud halva pärast vabandust. Ma mõtlesin, et näe, kuri saab alati karistuse. Aga siis sai mu isa, kes tõesti polnud mitte kunagi mitte kellelegi halba teinud, infarkti ning kõlkus mitu päeva elu ja surma vahel. Õnneks jäi ka tema elama, aga ma mõistsin - elus ei ole sellist asja, et hea alati võidab ning kuri alati kaotab. 

Teist korda soovisin ma surma ühele inimesele, kes tegi hästi palju halba mu teisele lähedasele ning pole sellepärast siiamaani vabandanud. Ma ei mõistnud tükk aega, miks saatus teda ei karista, vaid hoopis mind - ma olin vaene ning mul läks kõiges halvasti. Tema aga õitses. 

Siis andis üks hea, must veidi vanem sõber mulle nõu - aga sa ära soovi kellelegi halba. 

"Kuidas siis?" küsisin mina imestunult. 

"Sa lihtsalt saada kõik tema poolt sinu poole teele pandud halb talle tagasi ja ütle mõttes - see on sinu oma, see ei kuulu minule."

Hämmastav, aga see töötas. Ma ei soovinud talle enam surma ega üldse mitte halba. Ka mitte head, lihtsalt saatsin kogu tema halva energia talle tagasi, öeldes: "See ei kuulu mulle, vaid sinule."
Pärast seda hakkas mul minema hästi. Absoluutselt kõik ettevõtmised õnnestusid, kõik lootused täitusid. Me rabelesime vaesusest välja ning elame oma unistuste elu. Ka laste osas :D 

Ehket mida mina olen siit elust õppinud, kõige väärtuslikuma asja üldse - ära iialgi soovi kellegi surma, ära iialgi soovi kellelegi halba. Ka oma vaenlasele. Mõtle nii - sel inimesel ei ole minuga mitte mingit pistmist. Ma ei soovi talle mitte midagi - ei head ega halba. Ja kõik, mille tema minu poole saadab, saadan ma talle mõttes tagasi. Sõnadega: "Ei, aitäh, see ei kuulu minule." 

Tehke ka proovi :) Ja elage rõõmus!

Kommentaare ei ole: