Kui novembri alul olin veel väga nõrk ega jaksanud üksvahe püstigi seista, siis nüüd tunnen iga päevaga, kuidas jõud tasakesi mu kehasse tagasi hoovab, ja Inno ütleb, et mu silmad säravad jälle. Tahaksin juba midagi teha, kuhugi minna. Uusi asju avastada!
Ja see lumi. Selle järele igatsen meeletult. Mina ei ole Lõunamaa vihmaste talvede austaja. Ma olen veetnud siinkandis kahed jõulud - aastatel 2015 ning 2020 ning mõlemal korral pole mul olnud mitte mingit jõulutunnet. Kaubamajast ostetud kunstkuusk ei asenda iial päriskuuske, olgu sel nii palju kulinaid küljes kui tahes. Ja akna taga tilkuv vihm tekitab mitte elevust, vaid nukrust.
Tänagi sajab siin Hispaanias lahinal. On küll 15 kraadi sooja, aga see ei tee tuju paremaks. Tuju läheb paremaks hoopis lumepilte vaadates :D Nii et... mulle tundub, et me saame varsti sõitma hakata. Ehk saab mõnelt jõuluturultki läbi hüpata, näiteks Poolas :) Eestis lähen aga esimese asjana Katariina kohvikusse ja ostan sealt kohapeal küpsetatud piparkooke. Roosi kooli jõululaadale Väike Werrones tahaks jõuda :) Ohhh, nii palju lahedaid asju ootab ees.
Lund aga sadagu veel ning rohkem. Et siis meie tuleku ajaks ära ei sulaks! :)
Pildil meie hoov täna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar