Korraga kadus mul ära tahtmine Tartu majaga tegeleda. Mis mõtet oli teha sinna kohvikut, kui isa seal kunagi saiakesi ei küpseta, mõtlesin ma. Isegi 2007. aasta alul saadud Ameerika miljonipärandus (4 miljonit Eesti kroonides) ei valmistanud mulle mingit rõõmu. Ainult see natuke lohutas, et sain isale enne tema surma rõõmu valmistada. Tellisin Rakvere majale uue katuse, vana lasi vett läbi, ja ostsin talle poolvägisi kingitusi. Isa puikles ju kõikidele asjadele vastu. Minu arvates oli talle vaja uusi kingi, kuna vanad olid juba lääpas. Aga isa ei olnud nõus minuga kingapoodi tulema - ütles, et vanad käivad küll. Ostsime siis talle Innoga ikka salaja kingad ära ning viisime karbiga kätte. "Oi, kui ilusad kingad, aitäh," ütles isa ja käis nendega kuni surmani. Kõikide teiste asjadega oli samamoodi, aga pärast oli isal ikka hea meel, kui asjad kätte sai. Kõige suurem heameel oli tal muruniidukist, kuna talle meeldis väga muru niita ning vana niiduk oli katki.
Aga Tartu maja remont oli juba käima lükatud, ehitusmehed kohale tellitud, seda ei saanud pooleli jätta. Ja nüüd oli ka raha, et kõik vajalik ära teha. Nii me tegimegi. Remontisime ära kõik korterid, panime sisse kanalisatsiooni, lasime ehitada uued ahjud ja nõnda edasi.
2008. aasta alguseks olime sellest kõigest väga väsinud. Mõtlesime, et lubame endale väheke puhkust ning täidame oma ammuse unistuse - sõidame Ameerikasse, rendime seal auto ning kruiisime idarannalt läänerannale ja tagasi. Kord elus ju võib! Mõeldud-tehtud, lendasime Ameerikasse, rentisime seal suure valge Chevy Suburbani ning sõitsime minnes läbi New Yorgi, Washingtoni, North Carolina, South Carolina, Georgia, Alabama, Mississippi, Louisiana, Texase, New Mexico ja Arizona osariigi. Lõpuks jõudsime läbi San Diego Californiasse, kus peatusime pikemalt. Tagasitee kulges meil läbi legendaarse Las Vegase ning samade osariikide põhjaosa. Mulle meeldisid kõige rohkem Savannah Georgias (võrratu koloniaalstiilis arhitektuur!), New Orleans (muusika!) ning San Antonio Texases (kõik!) Texas oligi lemmik. Kui ma Ameerikas elaksin, siis ilmtingimata Texases :)
Kogu oma reisi kajastasime oma blogis, mille nimi oli alguses Inno ja Irja blogi ning pärast - ka nüüd - Inno ja Irja Kohvik. Alustasime selle pidamist juba 2006, aasta pärast kokkusaamist, ning ta oli üksvahe Eesti kõige loetum ning skandaalsem blogi.
Pärast Ameerikat käisime veel Serbias Eurovisioonil ning nautisime täiega võrratut Belgradit. Sinna läheks samuti hea meelega tagasi.
2008. aasta suvel oli ka meie esimene kokkupuude Edgar Savisaarega. Nimelt kirjutas Savisaar 7. juulil oma blogis nii: "Arvan, et lähen mõneks ajaks puhkusele. Ei kavatse Eestist kusagile ära sõita, veedan selle puhkuse Hundisilmal ja naudin Eestimaa lühikest suve. Vaevalt ma nüüd sel ajal ajalehti hakkan lugema, pigem tegelen väärtkirjandusega. Sünnipäevaks kingiti mulle palju raamatuid, teiste hulgas isegi Vana Indiast pärinev traktaat Kamasuutra. Mõtlesin, et miks mitte suvel Kamasuutrat lugeda, see on ju ka kunst ning nagu räägib minu sõber Linnar Priimägi, on kunst ainus osa meie tsivilisatsioonist, mis väärib säilitamist. Mul on Hundisilmal viimasel ajal mitu kunstiinimest külas käinud ja mind nendel teemadel harinud. Võib-olla on nad mind püüdnud vabameelsemaks muuta, aga lõppkokkuvõttes jääb ikka iga kingsepp oma liistude juurde.
Mõtlesin, et peaks Inno ja Irjaga kokku saama ja vahetama kogemusi blogipidamise üle. Ajaveebi kasutamine on mulle järjest rohkem meeldima hakanud. Kui kunagi lähen penisonile, siis püüan iga päev blogi sissekandeid täiendada. Ja nemad on selles küsimuses meistrid – kuigi veel noored inimesed. Meedia vaikib nendest, sest teemad, millest nad kirjutavad, ajakirjanike vennaskonnale ju ei sobi. Tundub aga, et see ei päästa. Lugejate ring on väga lai ning Kadastiku, Luige ja Peebiku seiklused on seltskonnaüritustel üha sagedamini kõneaineks."
See oli esimene kord, kus Edgar meid mainis ning väljendas soovi kokku saada. Sellest, mis edasi sai, aga juba homme :)
Pildil mina pärast pulmi Pädaste mõisa hotelli rõdul :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar