Prominentidele pedofiilia lubatuks!

Arutasime siin just Innoga, et kas prominentidele peaks olema pedofiilia lubatud. Ja mis tingimustel. Kas igal juhul või
a) ainult oma laste pilastamine
b) ainult võõraste laste pilastamine
c) ainult reformierakondlased võiks pilastada

Teema on aktuaalne, sest näiteks tänase päevani pole eesti ajakirjandus pööranud vähimatki tähelepanu Haavelite-pere pedofiiliaskandaalile, kus Liis Haavel süüdistab oma vanemaid, Kuressaare arste Hannes ja Varje Haavelit (vaata ka Liisi videosid meie blogis, kus ta räägib oma traumaatilistest üleelamistest), et nad ahistasid teda seksuaalselt, kui Liis oli 15-aastane. Üksteisevõidu kõneldakse küll Liisi "kuritegudest", aga pedofiiliast mitte piuksugi. Ähh, las minna, näib olevat avalik arvamus. Liisi vanemad on Kuressaare prominendid ning Reformierakonna tähtsad ninad (nii Hannes kui Varje Haavel kuuluvad Reformierakonda); ehk on põhjus seal?

Siit tuligi mõte: prominentide pedofiilia võiks olla lubatud. Ehk: kui oled kuulus ja sul on palju raha, siis sul peaks olema lubatud oma lapsi pilastada. Või ainult võõraid lapsi? Kuidas teie arvate? Rallib ju Joel Steinfeldtki rõõmsalt edasi, kuigi tema suhtes on esitatud tõsiseid süüdistusi. Nagu õige mees kunagi.

Et siis võiks ju välja öelda, et prominendid tohivad lastega seksida, neid käperdada, mudida, lakkuda jms. Teeme selle asja selgeks, et igaüks teaks. Kui tahad lapsi ahistada, hakka prominendiks. Veel parem, astu Reformierakonda, sest Reformierakond kaitseb oma pedofiile. Reformlased, markii de Sade oleks teie üle uhke.

Ajakirjandus on igatahes prominentidest pedodele oma õnnistuse andnud; mis me siis ootame?
Andke oma hääl prominentpedofiilia poolt juba täna! Ning soovitage oma lapsel kindlasti Reformierakonda astuda, sest Reformierakond armastab lapsi. Väga.

Kas prominentidele lapsepilastamine lubada?

Äsja tuli ETV pealt klipp Kuressaarest, kus oli näha, et Joel Steinfeldt šeikis mõnusalt Kuressaares. Üldse paistab Saaremaa olevat pedo-sõbralik, sest Hannes Haavel, tuntud saarlane, šeigib mõnusalt vaatamata sellele, et oma tütart pani.

Panengi üles küsitluse, et kas prominentide, see on siis kuulsuste jaoks on pedofiilia ehk lapse panemine lubatud. Sest tundub, et seda tolereeritakse rohkem, kui seda, kui last paneb mõni suva päss. Kuulsustest pedofiile suurt ei kiusata, vähemalt mitte Eestis. Selle võiks siis seadusesse kahh sisse panna, et prominendid, näiteks riigikogu liikmed võivad last panna. Raha saavad nad ju nagunii rohkem, ja on muidu kah parema elu peal, ja seda kohe seaduse järgi, siis võiks ka lubada lapsi panna. Sest elu ju pingeline, ma mõtlen poliitikutel, muusikutel ja teistel ka, kes rohkem avalikkuse ees peavad olema. Või mis?

Steinfeldtist niipalju, et juba siis, kui mina väike poiss olin, see on siis 30 aastat tagasi, hoiatas mu klassivenna ema meid Joeli eest. Kes juba toona noori poisse enda juurde kutsus, neile kommi pakkus. Vähemalt naabrilaste emad olid väga hirmul. See oli Nõmmel üldteada, et Joel kepib noorte poistega. Laseb endal pauku lahti imeda. Aga jällegi, temale kui loojale võiks see olla lubatud. Sest kui see ära keelata, no ma usun, et suurt miskit loomingut sealt enam ei tule. Tal võibolla muudmoodi ei lähe kõvakski. Vahepeal käis Joel korra Itaalias, ja pandi seal laste panemise pärast kinni, ja mees ei saanud 5 aastat miskit uut luua ega laulda. Aga itaallased, nemad ju ei teadnud, kes Joel on, et suur anne ja tegija mees.

Ansipil naine nüüd igal pool kaasas

Väljavõte tänasest SLÕhtulehest.

Pärast seda, kui me kirjutasime Ansipi suhtest Laine Jänesega, kolis Anu Ansip elama Tallinna ja käib mehega igal pool kaasas. Tublid, nii hoida!

Laine seevastu on isa pideva järelvalve all, ning käib oma noorukese silmarõõmuga Tartu-päevilt, Kristjan Karisega, kelle ta tõi oma nõunikuks ministeerumi.

Jüri Ausmehe-Taagepera lossi taskuajamise asjas hakkavad taustad selginema

Saabus selline tagasiside:

Tegelik toimetaja oli Helme valla tollane volikogu esimees Väino Töemets. Diil tehti juulikuus, kui kõik olid puhkustel.

Vaat kui põnev. Ehk siis see mees (Jüri Ausmehega ühe aastakäigu poiss, samuti Tartus koolis käinud, ainult EPAs):

Väljavõte siseministeeriumi veebist.

Informatsiooniks Meelis Kubitsale

Just praegu helistas Inno telefoninumbril purjus meeshääl, kes küsis, kas tal häbi pole.
Mispärast siis? Anna-Maria keisiga tegelen mina. Samuti Liis Haaveli omaga, nii et kõik pretensioonid palun esitada mulle.

Kas haavasin su nõrka kohta? Aga nii juhtub, kui reedad oma kliendi.

Irja

Ebapädevad kaitsjad

Väljavõte Postimehe veebist.

Tänasel prokuröride üldkogul rõhutas advokatuuri aseesimees Ain Alvin seda, et kui kriminaalprotsessis on kaitsja ebapädev, siis võiks kohtualune nõuda vigade parandust ehk siis asja uuesti läbi vaatamist.

Milline advokaat on ebapädev? Iseenda praktikast võin tuua näite, kuidas määratud kaitsja ütles mulle, prokurörile, kohtusaali ukse taga usalduslikult, et kuule, paneme selle raisa kinni. "Raisa" all pidas ta silmas omaenda kaitsealust. Oli tavaline, et kohtuniku määratud kaitsja ilmus istungile haigutades, silmitses igavledes potililli kohtuniku kabinetis ning tegi oma kaitsealusele rohkem kahju kui kasu. Sagedased olid juhud, kus mina, prokurör, pidin ISE kohtualust kaitsma, sest mul hakkas tast lihtsalt kahju. Kaitsja ütles, et inimene on lootusetu, paneme ta vangi, ja mina prokurör, vaidlesin vastu, et ärme ikka veel pane. Perversne? Kuid see on meie kohtute argipäev. Juhul, kui kaitsja määrab kohtunik, prokurör või uurija.

Liis ja Vello on oma kohtuasja pärast mures. Liis on proovinud oma advokaadile Alar Neilandile helistada, aga advokaadi telefon on välja lülitatud. Liis on proovinud talle ka meilida, aga advokaat ei vasta ta meilidele. Liis tahaks teada, kas advokaat on tema vahistamise peale määruskaebuse juba ära esitanud või mitte. Viimases hädas kirjutas Liis mulle ja palus, et ma torgiks ta advokaati tagant. Ma nüüd torgin: Alar, palun kirjuta Liisile, kuidas asjad on, kas sa ikka kaitsed teda või ei. Sest kui sa teda ei kaitse, siis Liis teab endale uue advokaadi otsida.

Vello Loidi advokaat Alla Jakobson büroost Jakobson & Jaroslavski jällegi sõimas Liisil näo täis ja ütles, et tema ei saa Vello asjas mitte midagi teha ega kavatsegi teha. Alla Jakobson on Vello Loidi advokaat, aga ta keeldub oma kaitsealuse kaitseks midagi ette võtmast. Mis siis Vellol nüüd teha? Selge see, et Alla Jakobson on ebapädev kaitsja ning enne, kui Vello Loidi vahistamist üleüldse arutada, tuleks talle leida kaitsja, kes teeks tema kaitsmiseks vähemalt hädavajaliku. Ehk siis esitaks Ringkonnakohtule määruskaebuse tema vahistamise peale.

Minu meelest tõstatas Ain Alvin väga olulise teema, suur kiitus talle. Eesti kohtusüsteemi valupunkt ja häbiplekk ongi tegelikult paljude määratud advokaatide vähene huvi oma kliendi kaitsmisel. Ja enamasti läheb sellistel tegelastel libedalt, sest ega "pätti", nagu prokurörid kohtualuseid nimetada armastavad, ju keegi ei usu. Usutakse ikka "lugupeetud" advokaati, kuigi see "lugupeetud" advokaat võib olla viimane suli.

Otsingi praegu Liisile ja Vellole uusi advokaate, kes oleksid nõus neid korralikult esindama. Kui keegi teab sellist või oleks ise nõus see olema, siis palun, andke teada. Liis ja Vello väärivad õiglast õigusemõistmist.

Prokuröride meeleheitlikud ponnistused

Norman ütleb, et prokurööridel oli kehv aasta. Mnjaa. Ekstaole. Kehv jah, maadevahetus läks lörri ja Preatoni näitas kah fakki. Õnneks oli vähemasti see Ines Karu röövimiskatse, mida posteripoiss Steven-Hristo Evestus, Hans H Luige lemmik, nimetas "sajandi kuritööks". Saab siis vähemasti need poiskesed pokri pista.

Ja nüüd siis see Anna-Maria Galojani asi, mille uurimist juhatab Põhja Prokuratuuri vanemprokurör Kristel Siitam-Nyiri. Tuleb vaid imestada Kristeli innukust, millega ta uurimise hetkeseisudest ajakirjandust teavitab. Kuulsin kuluaaridest (ma ikka vahel luusin Tallinnas ringi, uuriv ajakirjanik, nagu ma nüüd olen), kuis Kristelil olevat Riivo Sinijärve number lausa speed-dial'is ehk siis Anna-Maria Galojani kriminaalasja uurimist juhatab sisuliselt Riivo Sinijärv. Selline uusprokurörlus siis, kus kriminaalasja uurimist kureerib see pool, kel rohkem võimu ja raha. Ja teenetemärke, hehee.

Ja see Riivo siis muudkui juhendab Kristel Siitam-Nyirit, kuidas Anna-Maria Galojanile kõige efektiivsemalt süüdistust esitada. Uurimine lükkus vahepeal edasi, aga mitte välismaise auditi, vaid Riivo Sinijärve "depressiooni" pärast. Nii igaljuhul Tallinnas räägitakse. Et Riivo Sinijärvel on deprekas. Mispärast, huvitab küll? Südametunnistus piinab?

Sull Vedler on saanud Kristel Siitam-Nyirilt kommentaari, et Anna-Maria ülekuulamine toimub nii käbens kui võimalik. Jess, söör! Vat siis kui kenasti me prokurörid ajakirjandusele aru annavad.

Kuluaarides räägiti ka seda, et selle loo nähtamatu niiditõmbaja on suhtekorraldaja Meelis Kubits, Sulev Vedleri suur sõber. Kubits räägib Tallinna peal sellist juttu, et Anna-Maria Galojan on hull ning teda ei saa üldse tõsiselt võtta. Raske arvata, miks, eks ole. Kubitsa kliendiks on Euroopa Liikumine ning seeläbi ka Riivo Sinijärv. Kubits kaitseb Riivo huve ning teeb omalt poolt kõik, et Riivost ei satuks lehtedesse ainsatki negatiivset lugu. Siinjuures on oluline märkida veel seda, et ka Anna-Maria Galojan oli Meelis Kubitsa klient. Ehk siis: vaatke ette, Kubitsa kliendid, ükspäev reedab "supersuhtekorraldaja" ka teid. Kui paksem rahakott mööda jalutab.

Ekspressi lugu on järjekordne rünnak Anna-Maria vastu, mille eesmärk on - taas - teda psühholoogiliselt murda. Tegelikult ei tähenda inimesele kahtlustuse esitamine veel midagi. Olen Anna-Mariale mitu korda öelnud, et tühja koha pealt ei ole võimalik süüdistust esitada. Isegi nii suur kombinaator nagu Kristel Siitam-Nyiri pole seks võimeline. Ekspressi loost nähtub pealegi, et rahasid ei maksnud Euroopa Liikumisele tagasi mitte Anna-Maria, vaid Aivar Pilve advokaadibüroo advokaat Erki Kergandberg. Ja mis imekspandav, raha liikus kõigepealt vastaspoolt ehk siis Euroopa Liikumist esindava advokaadibüroo Teder & Glikman arvele. Huvitav, kas pole? Paistab nagu klassikaline frame'imine, kas pole. Ehk: Anna-Maria ei võta süüd omaks - samas raha on kadunud - tarvis leida süüdlane - leitakse advokaat, kes on nõus rahasid üle kandma - rahad kantakse Euroopa Liikumise advokaadi arvele ning sealt Euroopa Liikumise arvele.

Perfect scheme! Jäetakse mulje, nagu Anna-Maria ise oleks rahad tagasi maksnud ja seeläbi süü omaks võtnud. Kahju hüvitamisele asumine tähendab ju süü omaksvõttu, kas pole? Ja ajakirjandus, kes skandaalidele maias, saab "süü omaks võtnud" süüdlast tümitama hakata.

Ma täitsa imestan, et Vedler pole veel kirjutanud, et Anna-Maria on hull, psühho, nagu Kubits talle rääkis, sest inimese "hulluks" tembeldamine on vaenlase alistamise levinumaid võtteid. Põhimõte ses, et kui sa inimesele kogu aeg korrutad, et ta on hull ja et tal tuleb ravile minna, siis ta hakkab seda lõpuks uskumagi ning paneb hulluarstile aja kinni. Aga ootame-vaatame, küllap Vedler pole veel Kubitsalt üksikasjalikke juhiseid saanud ning passib veel.

Sirvime Reformikirja (8)

Kujutised viimasest Reformikirjast, talv 2008.

Ja nüüd siis viimane osa sarjast "Sirvime Reformikirja". Ehk siis mida Ingrid Tähismaa & Co on valmis nikerdanud.

Nagu nägite, on Reformierakonna hall kardinal Keit Pentus käinud USAs. Ja kohtunud Hillary Clintoni kampaaniategelastega. Ühe teksti on kirjutanud Reformi kommunikatsioonijuht Annika Arras, teise Pentus ise. Kus siis daamid seletavad, mis nad Ameerikas nägid ja kuulsid. Et oli vahva ja fantastic!



Siis edasi tuleb järjejutt Parem tee", mis kajastab sedakorda aastat 1997. Arusaamatuks jääb, kes on järjejutu autor, ilmselt siis Siim Kallas, kes on Reformierakonna auesimees. Kes jagab siis lugejatega oma memuaare. Päris põnev lugemine.


Siin pilt Reformierakonna esimestest suvepäevadest Saaremaal 1997. aastal.

Autor meenutab, kuidas Marju Lauristin oli tuliselt sõdinud ettevõtte tulumaksu kaotamise vastu. Järgneb huvitav lõik: "Rahandusminister Siim Kallase esimene suur töö oli negatiivse lisaeelarve koostamine, sest eelnev koonderakondlik koalitsioon oli majanduskasvu ja tarbijahinna kasvu prognoosi üles bluffinud (vastavalt 6% ja 8%), et maksta valimiste eel kõrgemaid pensione." Saatuse irooniana võib sama öelda praegu Reformierakonna kohta ja nii nagu Koonderakond kunagi, nii on järjekordne Titanic Reformierakonna näol uppumas, kuigi, nagu Irja tabavalt märkis, orkester mängib lõpuni.

Siis on reformikirjas rubriigi "pere" üks lugu Reformi liikmest Helen Harakust Võrumaalt, kes võitis novembris erakonna 13. sünnipäeva puhul 13 000 krooni väärtuses investeerimisfondide osakuid. Harak tegi õnneks osakud kohe rahaks, ja läks reisima. Õigesti tehtud, muidu oleks rahast päris ilma jäänud. Teise osa pani ta "kasvama", mis tähendab praegust tausta arvestades puhast kaotust.

Siis tutvustab Reformikiri erakonna liiget Vaido Varulit, kes sõidab bussi ja peab talu Põlvamaal. Edasi räägib Riigikogu liige Raivo Järvi oma hobist, mäesuusatamisest. Peaministri büroo juht Arto Aas kirjutab oma hobist, lumelauasõidust.

Edasi jätkub rubriik "Riigikogu liikme mõtelused":


kus siis on võetud väljavõtteid Jürgen Ligi blogist. Välja on toodud Ligi arvamused üle käte läinud Jõksist. Ja sellest, et ta toetab Tederit.

Siis edasi on intervjuu Reformi musta lamba Atoneniga, kes on oma ausele ja sirgjoonelisusele pidanud erakonnas lõivu maksma. Aga sellele vaatamata pole lasknud omale päitseid pähe panna. Atoneni tutvustab Reformikirjas selline lõik: Reformikiri tutvustab selles numbris nende erakonnaliikmete tegemisi, kes olnud politikas eesliinil, kuid nüüd tegelevad teiste asjadega. No ma ei tea, Atonen on siiani Reformi aseesimees. Kas see pole eesliin?!


Atonen kritiseerib erakonda, et üha enam on tähtis olupoliitika ja meeldida soovimine, oht on populismi kalduda. Ja viitab oravate liberaalsele südametunistusele, kui märgib, et poleks tohtinud kehtestada piiranguid apteekide arvule. Siis räägib Atonen, et pühendab nüüd rohkem aega lähedastele ja perele. Ja ta ütleb oma valijatele, et nood ei muretseks, Atonen on Reformi juhatuse liige ja aseesimees, tema mõju poliitilistele otsustele on piisav, et valijate eest seista. Ja siis ütleb Atonen, et Reform pole lihtsalt erakond, vaid kooslus, mis usaldab inimesi ja tema vabadusi. Noh, Atonen on ilmselt eluvõõraks jäänud, see võis paika pidada 10 aastat tagasi, aga mitte enam, kus Reformi poliitikud kõigest teerulliga üle sõidavad. Ja vabadused kehtivad vaid erakonna enda suurte tuusade jaoks.

Siis kirjutab Keit Pentus, kuidas talle meeldib kodus süüa teha.



Siin Pentus köögis askeldamas:


Siis on lugu Reformi Läänemaa arendusjuhi Tõnu Parbusega, kes kirjeldab ühte oma suht igavat tööpäeva:


Ja siis jälle Riigikogu liikme mõtelused, kus Hannes Astok teeb kokkuvõtte teaduse ja tehnika viimase aja saavustustest arvutite ja muude tehnikavidinate vallas. Näiteks saame teada, et hiir ja klaviatuur kaovad, arvuti hakkab meie jutust aru saama. ja paraneb ka turvalisus. Samuti hakkab arvuti tervist jälgima, uued nutikad sensorid süütavad ja kustutavad tulesid ja reguleerivad ruumide temperatuuri.



Ning seejärel tutvustab Reformikiri Misese raamatut liberalismist ja Henri Arras kirjutab, millega tegelevad noororavad. Lõpus on veel ristsõna (piltidel Ansip ja Maripuu) ja Eesti 90 reklaam. Ja tagakaanel Misese raamatu reklaam.

Ootame infot Jüri Ausmehe kohta

Saabus selline kommentaar:

soovitan uurida ka Jüri Ausmehe Taagepera lossi tasku ajamise skeemi.
oleks väärt lugemine.

Niisiis, mis mees on Jüri Ausmees?! Kas ta on aus mees, nagu nimi ütleb? Internetist leiab niipalju, et mees on Tartus sündinud 1957. aastal, õppinud TRÜs arstiks, siis töötanud Taagepera haiglas peaarsti, psühhiaatrina.

Taustaks niipalju, et haigla asus endise Taagepera lossi territooriumil ja ruumides, nüüd on seal avatud hotell ja vanadekodu. Kuidas siis Ausmees selle mõisakompleksi oma tasku ajas?! Kes teab, andke märku!

Ja seda ka, et kas Ausmees on see tegelane, kes aitab raha eest inimesi teovõimetuks tunnistada?! Mul on tunne, et toimib mingi hulluarstide haltuura-bisnis selles vallas, mis, tõsi, võis alguse saada noormeeste "päästmisega" nõuka armeest.

Üks huvitav sait

Loen mina Delfit ja mida ma näen: üleval ribas reklaam oravate ämbrite kohta.

Väga vajalik ja meeleolukas sait mu meelest:

Kanal 2 ja Unelmate surm

Olen täitsa pettunud kohe. Istusin, ninnu vastu teleekraani, ja ootasin, millal Olaf Suuder või Tanel Talve või Jürgen Fogel hakkab samuti Liisi keisi vanureid intervjueerima. Stiilis, et väljas on tore ilm ja lilled õitsevad ja vanur ütleb, et küll see Liis oli ikka hea jutuga. Nagu Madis Jürgeni loos oli. Ja siis võinuks veel rääkida Varje ja Hannes Haaveliga, kes oleks pajatanud, kui halb tütar neil on ja kui rets väimees. Ja kindlasti tulnuks võtta kommentaar mõnelt teenekalt psühhiaatrilt, soovitan Kuressaare-meest Anti Liivi või Jüri Ausmeest, Hannes Haavli kursavenda. Nemad oleksid siis saanud kõikidele spekulatsioonidele väärika punkti panna ning Liisi televisiooni teel süüdi tunnistada.

Õieti, milleks nüüd enam kohus? Uus kohus võiks olla televisioon. Televisioon on kõikidele hästi mõistetav, pealegi kättesaadav. Kes see ikka viitsib kohtusse ronida, eks ole. Ja kannatanuid ja tunnistajaid võiks üle kuulata mõni Reporteri saatejuht, telefoni teel. Soovitan Sven Raudseppa, ta on kõige targem ja kõige objektiivsem. Ja Liis ja Vello istuks siis stuudios, otse-eetris ning kõik televaatajad saaks nende süüdimõistmisele kaasa elada. Võiks korraldada otse-eetris hääletuse: kas süüdi või mitte. Üha uuesti ja uuesti võiks näha videosid petuskeemidest, kusjuures Liisi ja Vellot mängiks tunnustatud näitlejad. Ma eelmisest Reportri videost ei saanudki aru, kes Liisi mängis, videopilt oli hägune. Aga teeme siis juba suurejooneliselt, Liisi mängigu õrn Mirtel Pohla ning Vellot jõrm Marko Matvere. See oleks tase! Ja kuna on selge, et nad jäävad süüdi, meedia on sellise seisukoha võtnud ja meedia ei eksi kunagi, siis pärast saadet võiks toimuda Liisi ja Vello kividega surnukspildumine, mida kommenteerivad Lembitu Kuuse, Helar Osila ja Anu Säärits. Kes kõige rohkem kive viskab, see võidab reisi Maldiividele koos Urve Paloga. Või kui võitjaks osutub naine, siis näiteks Andrus Ansipiga. Samuti premeeritaks võitjat Ekspressi eluaegse tellimuse ning Meelis Kubitsa firma Corpore eluaegse kliendikaardiga.

Mis arvate, teeks ära? Kõigepealt on muidugi tarvis Eesti Ekspress ja Kanal 2 nõusse saada. Aga kui vaadata, kuidas nad Liisi ja Vellosse suhtuvad, siis mul pole kahtlust, et nad on nõus. Ja milline oleks selle saate reiting. Sest saaks isegi sarja teha, nagu Unelmate pulm. Ainult et nimeks oleks Unelmate surm.

Inno:
Ma täiendaks veel niipalju, et kommentaari peaks kindlasti võtma ka Jüri Ennetilt. Ning kivideloopimises osalejate vahel loositakse välja Bugatti:

ja lõunasöök Paris Hiltoniga:

Kujutis Postimehe veebist.

Miks Ekspressi lugu vaja oli

Just nüüd, kus Liisi advokaat Alar Neiland on esitanud Liisi vahistamise peale määruskaebuse. Pakun, et Ringkonnakohtu mõjutamiseks. Madi Jürgen on Liisi asjas kannatanuteks tunnistanud vanurid läbi sõitnud, nendega törts juttu vestnud ning üritab nüüd kohtunike südametunnistusele koputada: õnnetuid vanureid peteti haledalt. Vanurid ise ütlevad, et neid peteti haledalt!!!

Ega see muidugi Madise enda algatus ole, nii et ses mõttes on tanki lükatud andekast ajakirjanikust kahju. Viimasel ajal ta midagi säravat kirjutanud ei ole ning küllap annab Luik talle nüüd oma eraasju ajada. Või siis oma advokaat Maria Mägi eraasju, sest teatavasti on ka Luige ihuadvokaat Maria Mägi, keda Hans H meelsasti Ekspressis eksponerib, Kuressaare tots. Tunneb kindlasti ka kohalikke prominente Varje ja Hannes Haavelit. Niisamuti on Kuressaare säga suhtekorraldaja Meelis Kubits, kelle suurklient on Reformierakond. Ning küllap Maria Mägi teab, kuis kohut mõjutada, advokaadid ikka teavad ju. Tarvis vaid üht lääget lugu. Selle Madis siis nüüd tragilt kirjutaski.

Ringkonnakohus peab nüüd Liisi ja Vello vahistamise asjus otsusele jõudma. Loodame, et Ringkonnakohus ei ole ajakirjanduse poolt nii mõjutatav kui Harju Maakohus ja kohtunik Liina Pohlak.

Liis Haavel selgitab taustu, IV osa

Liis Haavel selgitab edasi taustu seoses oma vanematega. Seletab, kuidas ta Vello Loidiga, oma elukaaslasega tuttavaks sai, kuidas ta vanematelt inimestelt kingiks maju sai ja kuidas ta vanemate inimeste peale telefone tegi. Mängus sellised nimed nagu Varje Haavel, Krislin Riisalu, Kalle Laanet ja Jüri Pihl.

Liis Haavel selgitab taustu, seoses oma vanemate ja muuga, III osa

Mängus on sellised nimed nagu Varje Haavel, Hannes Haavel, Jüri Ausmees, Ilmo Maaroos, Maria Mägi, Hans H. Luik.

Liisi keisist veel

Olen nüüd selline enthusiastic journalist, nagu Inno mind kutsub, ja uurin Liisi asja edasi. Imekspandav on ses keisis see, et kõik kinnisvaralised tehingud, mis Liis, Vello ja Vello ema Maimu-Milvi vanainimestega sõlmisid, on notariaalsed. Ja notariaalse tehingu puhul on ju teadupärast tavaks, et notar peab tegema kindlaks, kas inimene, kes tahab oma maja vms ära kinkida, on ka teo- ja tahtevõimeline. Vaatleme lähemalt kolme vanainimest, kes oma majad ära kinkisid. Saima Evert, Olev Aasrand ning Endel-Aleksander Salk.

Alustame Saima Evertist. Pangem tähele, et temast Madis Jürgen ei kirjuta. Liis rääkis, et Saima Evert ei tahtnud, et sugulased ta maja maha müüks ning kinkis maja seepärast Liisile ja Vellole, tingimusel, et tal on maja eluaegne tasuta kasutamise õigus. Minu käsutuses on Saima Everti enese kirjutatud tahteavaldus kuupäevaga 14. 02. 2004, kus ta märgib, et kinkimine oli tema enda täielik soov ja tahe. Kinkimist põhjendab Saima sellega, et sugulased ei aidanud teda, küll aga olid abiks Liis ja Vello. Okei, põhjus kinkida oli, notar aktseptis tahteavaldust; milles siis probleem?

Probleem ses, et uurija Krislin Riisalu, Liisi ema Varje sõbrants siis, määras Saimale kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Eksperdiks Arno Adamsoo, Ph. D. Okei, eksperdiks Arno Adamsoo, mis siis? Aga Liis räägib, et psühhiaater Jüri Ausmees on tema isa Hannes Haaveli ülikooliaegne sõber ning too Arno Adamsoo on omakorda Jüri Ausmehe väga lähedane sõber. Juhus? Võib-olla. Aga vaadakem teisi keisse. Märgime ära veel selle, et Saima esindajaks oli vaadeldavas asjas advokaadibüroo Tibar & Partnerid, täpsemalt Eva Tibar-Shuvalova.

Võtame järgmiseks Olev Aasranna, keda Madis Jürgen tänases Eesti Ekspressi loos isegi märgib. Olev Aasranna ja Vello Loidi vaheline kinkeleping saab samuti notari juures kinnitatud, kuid ka siin määrab uurija Krislin Riisalu Olev Aasrannale kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, millega ta tunnistatakse teo- ja tahtevõimetuks, ning taas on eksperdiks ei keegi muu kui - arvake ära? - Arno Adamsoo. Inimeste lolliks tunnistamine läheks kui lepse reega, kas pole? Aga vaatame edasi.

Endel-Aleksander Salk. Tema sõlmib kinkelepingu Maimu-Milvi Loidi, Vello emaga, Rapla notari Raul Joametsa juures ning notar teeb kindlaks, et tahteavaldus on tegelik. Endel-Aleksander Salgalegi määratakse esindaja, ja see pole taas keegi muu kui advokaadibüroo Tibar & Partnerid. Temagi saadetakse kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi ning tunnistatakse teovõimetuks.

Huviäratavad on selle loo puhul siis järgmised asjaolud:
a) kõik kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid on läbi viinud üks ja seesama psühhiaater - Arno Adamsoo;
b) nii Saima Evertit kui Endel-Aleksander Salka esindab üks ja seesama advokaadibüroo - Tibar & Partnerid. Siin pakub kindlasti huvi veel see, et advokaat Eva Tibar-Shuvalova on altkäemaksu võtnud kohtuniku Ardi Shuvalovi abikaasa.

Eeli Kurge taheti sama taktikaga teovõimetuks teha. Eeli rääkis mulle ise, et uurija Krislin Riisalu kargas talle lihtsalt Eha tänava supiköögis ligi ning vedas ta vägisi ekspertiisi. Ma luban teil kolm korda arvata, kes oli ekspert. Noh??? Just, jälle Arno Adamsoo, kes kirjutab, et Eeli Kurg pole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Õnneks on Eeli suhtes tehtud ka teine ekspertiis, nimelt SA Tartu Ülikooli Kliinikumi oma, kus eksperdid Tiina Agan ning Anneli Sell märgivad, et Eeli Kurg SUUDAB oma tegudest aru saada ning neid juhtida.

Mis värk käib? Liis arvab, et mängu juhivad tema vanemad, Hannes ja Varje Haavel, kel tutvusi kõigis struktuurides, alustades endise siseministri Kalle Laanetiga ning lõpetades siis eelmainit psühhiaatriga, kel näikse lausa meeldivat inimesi lolliks tunnistada. Igal juhul on Liisiga toimuv ning ajakirjanduse, eriti Eesti Ekspressi agressiivne surve tema suhtes pehmelt öeldes kummaline. Ja tekitab vähemasti minus küsimusi.

Sama lugu vanainimestega. Et kuis nad siis kõik lollid olid? Notari juures olid täie mõistuse juures, aga pärast enam ei olnud. Ja miks figureerib kõigi lollikstunnistamiste juures üksainus psühhiaater Arno Adamsoo, kes on Liisi isa sõbra sõber? Et siis kriminaalasja uuris Liisi ema sõbranna ja vanainimesi tunnistas lolliks Liisi isa sõbra sõber. Nagu filmis!

Mina igatahes uurin asja edasi.

P.S. Näis, mis loo siis ka Kanal 2 täna õhtuks Liisist ja Vellost valmis treib, heh. Ja mis "petuskeemist" räägib mahehäälne Olaf Suuder. Äkki on ka vanainimestega rääkinud, hahaa. Või intervjueerinud koera, kelle kutsikas tapeti? Mis siis, et ammune lugu, ikka võiks uurida. Uus meedia, täiskäigul edasi! Tegelt, parim idee: vanainimesi võiks intervjueerida reporter Sven Raudsepp, kes kargaks neile intervjuu lõppedes selga kui panter ning süüdistaks mikrivarguses!

Ekspress mädaneb peast

No tõesti, paistab, et Luik on stabiilselt kokaiiniaurude all ja ei vaata, mis tema lehes toimub. Ajal, kui räägitakse altkäemaksudest Reformierakonnale, Reformiga seotud maadevahetuse juhtumitest, Reformi soovist Paldiski sadam "omadele" erastada, tõsistest korruptsioonijuhtumitest Eesti Euroopa Liikumises, seejuures palju aega enne Galojani, käiab Ekspress ikka vana kulunud plaate, seejuures kottides pisikesi tegelasi, overkillides neid igas võimalikus asendis. Paistab, et ajakirjandus on jälle tagasi vanade "liistude" juures nagu nõuka ajal, kus siis žurnalistid käisid karjakaupa tegemas reportaaže keldrite tilkuvatest torudest ja poes halvaks läinud vorstist. Ning siis leiti need "süüdlased", torulukksepad ja poemüüjad, kes tembeldati rahva vaenlasteks.

Madis Jürgen peksab jälle segast

Väljavõte Ekspressi veebist.

Eesti kõige ebaobjektiivsem ajakirjanik Madis Jürgen peksab jälle segast. Tänases Ekspressis suur lugu Liis Haavelist ja Vello Loidist. Juures pildid ning piltide peal punased tähed: "Politsei otsib neid! Põhja Politseiprefektuur otsib taga 1964. aastal sündinud Vello Loiti ja 1979. aastal sündinud Liis Haavelit, kes hoiavad kõrvale kohtumenetlusest." Jutu sees on Ekspressi eelmise nädala viga parandatud: et Liis siiski ei jätnud kohtule mitteilmumist põhjendama, vaid teatas, et oli haige. No tänks sellegi eest!

Aga mina ootasin, Madis, et sa sõidad hoopistükkis Kuressaarde ja uurid Hannes ja Varje Haaveli, Liis Haaveli isa ja ema käest, et miks ja kuidas nad oma 15-aastast lapsukest käppisid. Seeasemel oled nagu vana, katkine plaat ning räägid jälle Eelist. Ole aga mureta, armas jürgenmadis, Eeliga on kõik korras, viimati kuulsin, et tal on kindel plaan Eesti Ekspress laimu ja solvangute pärast kohtusse kaevata, sind ka. Mis sa siis kügelesid ta aia all, eks ole, ja tüütasid vana inimest. Aitan tal hea meelega seda hagi teha. Nii et mõtle parem, mis su enda peas toimus, kui sa tast eelmise loo kirjutasid.

Ah et rääkisid siis vanainimestega. Oi kui njummi. Madis Jürgen kirjutab, kuis Liis Haavel tegi vanainimeste nimele arvuteid ja jättis arved vanainimeste maksta. Tõde on ometigi selline, et Liis Haavel saatis vanainimestele postiga rahakaarte, kuid need saadeti talle tagasi. Uurija Krislin Riisalu oli käinud vanainimesi veenmas, et need Liisi saadetud rahakaarte vastu ei võtaks, sest siis ei saa tema süüdistust kokku panna, kuritegu ei ole. Seesama Krislin Riisalu on Liis Haaveli ema, günekoloog Varje sõbrants. Ema Varjel on aga huvi summutada iga hinna eest ahistamisskandaal. Ta on Liisi isegi hullumajja toppida üritanud, et Liis ahistamisest rääkida ei saaks. Ausõna, ma ei ole kunagi kuulnud sellisest juhtumist, kus inimese kriminaalasja uurib tema vihavaenlase sõbranna. See oleks nagu Inno asja uuriks Ingrid Tähismaa. Selge, et ta üritaks teha omalt poolt kõik, et Inno süüdi mõistetaks. Kui uurija Riisalu on Varje Haaveli sõbrants, siis pühendas temagi jaoks eesmärk kõik abinõud. Minu käsutuses on Liis Haaveli saadetud rahakaardid Benita Vainmannile ja teistele, mis on talle tagasi saadetud. Aga sellest ajakirjanik Jürgem mõistagi ei kõnele. Temale on antud karm käsk Liis, maksku mis maksab, risti lüüa. Jumalhoidku, mis ütleks Luik, kui Jürgen Liisi kaitseks paar sõna poetaks, vähegi objektiivne olla katsuks? Ei taha mõeldagi, mis sest Madisest siis järgi jääks. Märg loik, kui võllahuumorit pruukida.

Aga. Asjal on veel üks tahk, sõbrad, ja pangem nüüd hästi tähele. Nimelt tegutseb siin Eesti Wabariigis suhtekorraldaja Meelis Kubits, firmast Corpore. Ja tema suurkliendiks on Reformierakond. Liis Haaveli vanemad, Varje ja Hannes Haavel on Reformi tähtsad ninad. See oleks suur skandaal, kui lehtedesse pääseks uudis, et Hannes ja Varje Haavel oma tütart ahistasid, eks, nii et seda on tarvis iga hinna eest ära hoida. Isegi, kui selleks peab Liisi vägisi vangi panema. Et ka kohtunik Liina Pohlak on Liisi ahistajatega ühes paadis, tõestas tema üllatav vahistamisotsus. Käisin möödunud nädalal Tallinnas ning vestlesin mitme tuntud advokaadiga - lugupidamisest nende vastu ei hakka nimesid nimetama. Ja kõik vangutasid kohtunik Pohlaku otsuse peale pead. Et kuidas. Vahistada enne esimest istungit inimene, kes saadab ilusti kohtunikule eelmisel päeval teate, et tema ise ja TA LAPS on haiged ning järgmisel päeval ka arstitõendi. Advokaadid ütlesid, et see on enneolematu.

Suhtekorraldaja Meelis Kubits on Saaremaa poiss, täpsemalt Kuressaarest. Koidab juba? Liisi vanemad Hannes ja Varje on samuti Kuressaare tähtsad ninad, nii et tuul puhub ka sealtpoolt. Meelis Kubitsal on väga head suhted ka Eesti Ekspressi ajakirjaniku Sulev Vedleriga, kellega nad regulaarselt kokku saavad ja inffi vahetavad. Kubitsa huvi on Liisi maine avalikkuse ees maatasa teha. Tema papp tuleb paljuski Reformi kaukast.

Ekspress on paljuski Kubitsa jooksupoiss. Aga Kubitsa-suguste vennikestega on sageli sedasi, et just sel hetkel, kui nad hakkavad arvama, et nad on "the king of the world", lajatab kuskilt pomm. Ja põrandalaudade alt leitakse surnud rott. Suhtekorraldaja biznisega on ju nõndamoodi, et tema müüb usaldust, müüb häid suhteid, aga kui selgub, et seesinane inimene tegeleb inimelude hävitamisega, siis ma ennustan, et see pidu pikalt ei kesta. Orkester mängib küll kuni lõpuni ja mängib veel kaua, aga laev juba upub. Seadke päästepaadid valmis, Kubitsa kliendid! Naised ja lapsed mõistagi esimesena.

Millest tuleb sählamine linnade ümbruses ja sees?!

Väljavõte Postimehe veebist.

Tänane Postimees kirjutab, et linnades ja nende mber toimub hirmus sõitlemine, mistõttu lükkub Tallinn-Tartu tee-ehitus ilmselt väga kaugesse tulevikku, kuna seal ei liigu "piisavalt" autosid. Välja on toodud hulk tagajärgi, välja on toomata põhjused.

Esiteks, näiteks mina väldin Tartust Tallinna liikudes igal võimalusel Tallinn-Tartu maanteed, sõidan kas mööda nn Piibe maanteed, või Pärnu või siis Rakvere kaudu, vastavalt kas sii Pärnu või Narva maanteed mööda. Ühendades siis muid tegemisi, või nautides niisama Eestimaa ilu. Sest Tallinna-Tartu maanteel on lisaks ohtlikkusele väga närvesööv sõita. Ja ma tean paljusid, kes samuti eelistavad märksa rahulikumat Piibe maanteed. Nii et see pole mingi argment, et Tallinn-Tartu maanteel ei sõida "piisavalt" autosid. Olen kindel, et kui tee on korralik, hüppab selle kasutatavus mitmekordseks. Ja juba praegu on reede õhtuti maantee otsast otsani autosid täis.

Aga nüüd jõuame teise pointi juurde: miks siis toimub linnade ümbruses suur sõitlemine. Ma vabanadan maainimeste ees, aga tõesti, ma olen ise näinud, kuidas nö "maalt ja hobusega" inimene teeb autoga kõigepealt linna ümber paar tiiru, leiab lõpuks õige teeotsa ja siis tiirutab veel linnas pikalt ringi, enne kui õige koha üles leiab. Nad on varunud ühe asutuse külastamiseks terve päeva, ja nii on mõnus ka linnas veidi ringi vurada. Niisama. Vaikselt ja rahulikult, sõites 40ga ja Järvevana teel igaks juhuks teises reas. Ja selliseid sõitlejaid on päevas kümneid tuhandeid. Kes kas käivad maalt linna tööotsi tegemas, või siis tulevad poodi, või mingeid asju ajama. Ja käib üks suur tiirutamine, kuna esiteks viitadega on asjad nagu on, ja teiseks puuduvad autodel navi-süsteemid. Ja mis maainimesed, isegi need tallinlased, kes on seal vähe elanud, ei tunne linna ja tiirutavad pikalt, enne kui õige koha üles leiavad. Postimees võiks veidi vaatlust teha ja mõne maainimesega kaasa sõita. Ja vaadata, mis toimub. Tuleks päris lahe reportaaž.

Ja mis on lahendus?! Tuleb rajada linna äärde piisavalt suured parklad, kust on korralik bussi-, rongi-, trammi- või trolliühendus kesklinnaga. Ja nende kasutamist siis motiveerida ja propageerida.

Koorits, mine sa ka õige munni!

End ilmselgelt segi joonud, näo järgi, ajakirjanik Vahur Koorits, kujutis Postimehe veebist.

No tõesti, kaua võib pläma suust välja ajada. Öelgem otse: need teed, mis on härradele EList olulised, so siis Tln-Narva ja Tln-Ikla teed, on vinks-vonks korda tehtud, kus liigub, muideks, kordades vähem autosid kui Tln-Tartu maanteel. Võid, Koorits, minna, ja lugeda üle autod.

Arutasime Irjaga just mõni päev tagasi seda teemat, kui sõitsime mööda TÄIESTI tühja, NELJA-realist Narva maanteed mööda Tallinna poole. Ja väike arvutus näitas, et praeguse tempo juures saab eesti rahvale oluline Tallinn-Tartu maantee valmis 80 aastaga. Tore on.

Ma ei tea, kas peaks tõesti ise poliitikasse minema ja selle asja nö ära tegema. Sest paistab, et tegijaid pole kusagil. On sellised Lihula- ja pronkssõduri mahavõtja masti mehed pukis. Kurat, vanduma võtab. Samas langeb eestlasi Eesti sõidetavaimal maanteel nagu loogu, nagu sõjas. Kaua see sõda kestab, ausõna?! Aitab jamast, nagu oli kord sotsidse loosung. Sotsid, muidugi, sõidaks kõik täistuubitud umbses bussis, aga ka nende busside jaoks on vaja head teed.

Ja veel, valitsus PEAB rajama Talinn-Tartu maantee äärde puhketsoonid, iga paarikümne kilomeetri takka. Et juhid saaks vähemalt rahulikult puhata, kui ära väsivad. Praegu pole neid ollagi, ja ma ütlen, vaba turumajanduse võluvits ei raja neid kunagi.

Ja minupärast olgu see tee kasvõi tasuline, aga see tee tuleb kiiremas korras ära teha. Kasvõi läbi ussimunni.

Üks lahe video

Vaata juutjuubist.

Riigiprokurör Feldmanise liiga lühike seelik

Väljavõte SLÕhtulehe veebist.

Toob meelde head ajad. Armastasin isegi kohtus lühikest seelikut ning seksikaid säärsaapaid kanda. Lahe ju, kui sind vaadatakse. Kohtualused vahtisid, suu ammuli, ja mõni tegi isegi silma. Tundsin end ihaldusväärse ja tähtsana. Küllap ka Laura. See on nagu lady Domina mäng, ainult et ühepoolne - prokurör saab rahulduse sellest, et kohtualune peab teda ila tilkudes vaatama, aga ta ei saa teda puudutada. Sageli on kohtualustel käerauad peal, siis on lady Domina mäng eriti erutav. Aga mis ses siis halba? Et prokurör ei tohigi siis lady Dominat mängida või? Kellele ta sellega kahju teeb?

Igor Gräzin on lihtsalt kade. Laura Feldmanis ju temaga ilmaski ei seksiks. Võib-olla mõne jõrmi ja turjaka kohtualusega seksiks, aga Gräziniga mitte. Eks see Igorit vihale ajabki.

Ja pealegi, aru ma ei saa, pättidele peab ometi ka silmailu pakkuma. Mõelge, mõni võib mitmeks kümneks aastaks vangi minna, aga siis on vähemasti see rõõm, et saad sind vangi mõistva noore ja ilusa prokuröri sääri vaadata. Ja pärast kongis talle mõeldes pihku peksta. Vähemasti see rõõm siis. See on ju nagu halastus. Imelühikestes seelikutes prokurörid on õieti nagu sadomaso prostituudid, kes ühelt poolt tekitavad valu (karistus, trellid) ning teisalt mõnu (silmailu, erutus). Nende kallal ei peaks mitte tänitama, vaid neile võiks sellise halastussilmailu ning mõtteseksi eest rohkem palka maksta. Sama lugu on seksikate fuckme-saabaste ning geelküüntega kohtunikega nagu Merle Parts - rohkem palka, sest just nemad teevad kohtust koha, kuhu kurjategijad tahavad ikka uuesti ja uuesti tagasi tulla.

Peenis Nugits, osa 3

Igal inimesel on nii häid sõpru kui kurje vaenlasi. Sedasi oli ka supersuhtekorraldaja Peenis Nugitsaga. Ka temal oli vaenlasi. Need olid pahad inimesed, kes olid tema peale lihtsalt kadedad. Oli ju Peenis teinud lühikese ajaga vaatamata oma noorusele suurt karjääri ning teeninud palju raha. Ja oli inimesi, kellele ei mahtunud kohe mitte üldse hinge, et ühel tagasihoidlikul Kuressaare poisil, kes polnud küll viieline, aga õppis siiski hästi, läks elus nii hästi, et ta sai endale osta kõik, mis hing ihales ning reisida, kuhu süda lustis. Näituseks Mägi-Karabahhiasse!

Üks sellistest kadetsejatest oli poliitik Eedik Madonen, üks väga kuri inimene. Ta süüdistas ausat Peenist koguni vene luuresse kuulumises! Ise see Eedik midagi teha ei viitsinud, ainult vingus ja virises, aga Peenise peale oli kade ning iga kord, kui nägi, siis tuli kallale. Me loost lahkunud vandeadvokaat Vaino Moronil oli tulnud mitmeid kordi vihaseid kaklejaid lahutada. Peenis polnud papist poiss, ta oli koolis võrkpalli harrastanud, aga Eedik oli temast väledam, hüppas teinekord Peenisele selga, nagu panter, ning murdis ta põrandale pikali.

Peenis istus nüüdki oma lemmikpubis Madisson, kus ta igal hommikul puuviljateed meega juua armastas, ning vahtis kartliku näoga aknast välja. Et ega kurja Eedikut näha pole. Jumal tänatud, praegu ei olnud. Ega olnud ka ühtegi klienti, kellele tulnuks nõu anda. Jumal hoidku, Peenisel ei olnud enam ammu meeles, kes kõik ta kliendid olid või mis nad üldse tahtsid. Pea tuikas valusasti. Seep see on, kui sa jood ennast täis, aga elu oli stressirohke. Peenis ei teadnud, mis on õnn. Ta ei osanud õnne deshifreerida.

Pubi uks läks pauguga lahti ning seal seisis üleni lumine Madonen. Niipea kui ta Peenis Nugitsat silmas, läks ta näost roheliseks ja karjus:

"Kuradi Stirlitz! Mis sa passid siin? Igal pool, kuhu ma lähen, on sinu molu ees. Söögiisu läheb ära, raisk. Tule, ma annan sulle molli!"

Madonen lähenes einestavale Nugitsale ähvardavalt, rusikad rullis.

"Iisi, iisi," sosistas Nugits ning puges kiiruga laua alla. "Kas tahad, et ma lähen kaposse?"

Madonenile oli Nugits nagu härjale punane rätik. Oi, ta ei sallinud seda luurajat, kagebetshikut.

"Noh, roni välja," käskis ta Nugitsat.

"Ei roni," piiksus Nugits. "Ma tahan näha, mis sa teha saad. Ma kaeban kaposse!"

"Sina sitt ei kaeba enam kuhugi!" röökis Madonen ning sikutas Nugitsa jõuga laua alt välja. "Ma tõstan sind siit praegu välja. Söögiisu ajad ära, raisk!"

Madonen võttis õblukesel Nugitsal turjast kinni ning tassis ta nagu õlest koti välja tänavale.

"Oota, mul jäi puuviljatee pooleli!" hädaldas Nugits, kui Madonen oli ta lumehange istuma jätnud."

"Aga sa kaeba kaposse!" soovitas Madonen, sülitas ning viskas Nugitsa peene, kameeleoni kombel helkleva mantli talle hange järele.

Supersuhtekorraldaja Peenis Nugits, osa 2

Tegu siis sama mehega, kes tahaks, et tema nimi oleks tegelikult hoopis Meelis, kuna Meelis kõlab mahedamalt ja siidisemalt. Uusim uudis on, et Peenis läks oma hää sõbra Vaino Moroniga tülli ning seepärast Vaino enam me järjeloos ei figureeri. Küll aga astuvad ses külalisesinejatena üles kõik advokaadid, kes oma kliente taga räägivad ning neid viletsalt kaitsevad... Oodake järge!

Üks küsimus Postimehe peatoimetaja kohta

Saabus selline küsimus:

Hei,

kas Merit ja Kaivo Kopli on abielus? ja.. miks ;)?

Minu kommentaar:
Merit on siis Postimehe peatoimetaja ja Kaivo Päevalehe ajakirjanik. Ja minu teada on nad, jah, abielus. Aga miks? Hea küsimus, ilmselt selleks, et nii on kombeks. Aga küllap teavad teadjamad põhjalikumalt pajatada.

Alustab uus järjejutt: supersuhtekorraldaja Peenis Nugits

Supersuhtekorraldaja Peenis Nugits tõstis pea oma töölaualt. Kiire pilk kellale. Kaheksa! Aga miks tal botikud jalas olid? Ja seljas mummuline pidzhaama? WTF, mõtles Peenis Nugits ning haaras kätega peast. Jälle! Ta oli jälle unes kõndinud. Raisk, see juhtus jälle. Nagu nii paljudel eelmistelgi öödel, kus ta oli sängist püsti karanud, botikud jalga surganud ning tulistvalu oma töökoha poole kablutanud.

Peenis ei saanud kuidagimoodi aru, kuidas selline asi oli võimalik. Einoh, tööd oli vaja murda, sest ta naine, kel nimeks Kloostri Taga, nõudis kogu aeg uusi rõivaid ja kosmeetikat, mida nad käisid koos ostmas Brüsseli kõige uhkematest ostukeskustest, ja ka Peenisele endale meeldis hästi elada. Tema unistuseks number üks oli osta endale uhiuus Maserati. Peenisele meeldis Tallinna ja Tartu maanteedel traktoritega võidu kihutada. Alati kui ta mõnest uimasest talumehest mööda tuiskas, pistis Peenis pea autoaknast välja, näitas keelt ning huilgas: "Juhuu! Mine munni!" Talumehed näitasid talle siis seepeale tavaliselt fakki, aga sest ei teinud Peenis mõistagi välja. WTF, kui oli probleem, siis pöördus Peenis alati oma ihuadvokaadi Vaino Moroni poole, kes töötas tuntud lawyeri Nüri Vaindla büroos. Vaino ja Peenis olid parimad sõbrad ning neid ühendas sarnane mure, mida nad sagedasti teineteisele kurta armastasid. Nimelt tahtsid mõlemad mehed kangesti nime vahetada, Peenis ees- ja Vaino perekonnanime. Asi ses, et Vaino perekonnanimi oli Moron, mis talle teps mitte ei meeldinud, sest kui tal oli võõramaalastest kliente, siis nood kergitasid ta nime kuuldes kulme, koputasid näpuga oimukohale ning loobusid viisakalt tema teenuste kasutamisest. Vaino tahtis võtta uueks perekonnanimeks Paron. Paron seepärast, et vaatke, Vaino oli väheke oma suguvõsa uurimisega tegelenud ja sealt oli siis selgunud, et tema vanavanavanavanavanavanavanaisa oli olnud saksa parun. Aga et Vaino tahtis olla stiilne, siis ta mõtles, et ta ei võta endale perekonnanimeks mitte Parun, vaid Paron, mis kõlas hulga elegantsemalt. Peenisel oli jälle selline nimi, et temale ei meeldinud tema eesnimi - Peenis. Ka tema naine Kloostri Taga kirtsutas seesuguse eesnime peale nina ega tahtnud Peenisega enam seksidagi. No kuidas ma seksin sellise mehega, kelle nimi on Peenis, fuih, kaebas Kloostri Taga ja sõitis ära Brüsselisse, kus ta töötas ja kus olid palju sexymad mehed kui Peenis. Peenis põdes seda väga ja otsustas, et teeb naisele üllatuse ning võtab endale uueks nimeks Meelis, kuna Meelis kõlas kuidagi mahedalt ja siidiselt ning Meelis oli oma arust vägagi mahe ning siidine mees.

Hüva, aga praegu istus supersuhtekorraldaja, kelle nimi oli ikka endistviisi Peenis, botikud jalas ning mummuline pidzhaama seljas, oma töölaua taga ning põrnitses kaustu, mis lebasid tema ees. Nii palju tööd ja nii vähe aega! Ja kes olid need inimesed, kelle nimed oli kirjutatud kaustadele. Ta ei tundnud neid! Undruk Unzip? Polnud kunagi kuulnud. Tule taevas appi! Kes oli Undruk Unzip? Halastaja jumal, mis nõu pidi ta andma Undruk Unzipile, kes, nagu kaust ütles, kuulus Plekktornierakonda? Peenis lappas kaustasid. Seal oli inimesi kõigist erakondadest ja paljud neist inimestest olid omavahel tülis. Saraisk, mõtles Peenis. A kelle poolt ma siis olen? Helistan Vainole, mõtles Peenis, ta on mulle alati head nõu andnud. Ta natuke kartis talle helistada, sest möödunud ööl, kui Peenis Nugits oli tegelenud oma salaharrastusega ehk siis luusinud mööda Tallinna linna ringi ning kusnud vastu Niguliste kiriku iga seina, oli ta jäänud mentidele vahele ja ta oli siis samuti Vainole helistama pidanud, et Vaino ta mentide käest vabaks päästaks, ja Vaino oli tal siis näo täis sõimanud ja ähvardanud, et kui Peenis veel midagi niisama lollakat teeb, siis ta saadab ta lihtsalt persse. Niigi oli ta pidanud advokatuuri juhatuse ees aru andmas käima, et miks ta kaitseb üht hullu kuselejat. Aga olgu, häda ei andnud häbeneda, Peenis valis Vaino moblanumbri. Vaino vastaski.

"Hõi, Vaino! Peenis siin."

"No hõi! Mis teed?"

"Ähh, niisama siin. Jõle palju tööd. Ja tead, ma ei tea enam, kelle poolt olla. Ilgelt palju kliente, raisk. Silme eest võtab mustaks, ma ütlen. Ühe nimi on Undruk Unzip. Täitsa pae, ma ütlen. Kes see selline on, tead vä?"

"Kuule, sa ei ole jälle oma altshaimeri rohtusid võtnud. See on meie peaminister. Tema olgu ikka kõige tähtsam, tal on kõige rohkem võimu!"

"Selge, siis," ümises Peenis ning sättis Undruk Unzipi kausta kõige pealmiseks. "A mis teistega?"

"No sa vaata tähtsuse järjekorras. Kel rohkem pappi, see on tähtsam."

"A kel pappi pole, mis sellega?"

"Hähää, sellele ütle, et see on hull. Psühho! Nii ütlegi, hähää!" hirnus Vaino. "Psühhopaat!!"

"Vot eeto daa, sõber Moron. Kes rohkem pappi pritsib, selle poolt olen! Juhuu! Sul ikka nupp nokib. A mis endal?"

"Raisk, täna ütles üks tüüp mulle jälle advokaat."

"Et mis mõttes? Ega sa siis sibi ole, sa ju oledki advokaat!"

"Mine perse, raisk! Kas ma ei ole sulle miljon korda öelnud, et ma pole mitte advokaat, vaid VANDEADVOKAAT!" karjus Vaino. "Aga mulle öeldakse ikka advokaat! No vähe ei aja närvi siis. Üks mammi ütles mulle koguni täna jurist!! See on mu nime, selle Moroni, pärast, eks ole, aga oodaku, kohe ma vahetan selle ära ja siis ei ole muud kui et kummardus ette ja kummardus taha ning härra Vaino Paron, lugupeetud vandeadvokaat!"

"Olen selles kindel, armas sõber," sõnas Peenis, "aga hea, et sind vähemasti turistiks ei nimetatud. Mäletad, ükskord küsis üks proua, kas sa oled turist Moron, kuigi mina olin sind talle tutvustanud kui jurist Moronit!"

"Õpi ükskord ära, et ma pole mitte jurist, vaid vandeadvokaat! Siin on suur vahe sees. Kui sa jälle vastu Niguliste kiriku seina kused ja mentidele vahele jääd, siis tahad, et sind kaitseks vandeadvokaat, mitte jurist, kas pole?" küsis Vaino õelalt.

(stoori jätkub)

Kuum uudis: Ingrid semmib TH Ilvesega!

TH Ilves, siin veel koos Eveliniga, kujutis: Poltergeist.

Nagu teatavad kirjasaatjad, kes laiali üle maa, on Ingridi armukeste hulka siginenud veel üks mees: seekord päris kuum tükk, Toomas Hendrik Ilves. Tõeline vedamine, eriti olukorras, kus Ingrid oli juba kaotamas lootust omale mees leida. Neid on nähtud juba koos Stockmanni pesuosakonnas, kus nad liikusid, tõsi, teineteisest mitu meetrit eemal. Aga ometi tulid ja lahkusid kaubamajast koos. Tegid sisseoste hilisel õhtutunnil, et vältida võimalikke pealtnägijaid.

Ilmselt kasutab TH Ilves sama taktikat kui Marko Mihkelson: abielukriis lahendatakse, leides omale ekskaasaga võimalikult sarnane kaaslane. Nii et inimesed ei pane muutust tähelegi.

Ja Evelin Ilvese kohta sahistatakse, et ta on, vabandage väljendust, aga lesbiliste kalduvustega. Ja on oma jumestajasse Katrin Sanglasse kõrvuni armunud. Nad on kogu aeg koos ja viimasel ajal on Evelin ööbinud Katrini juures. Pole ime, et TH Ilves on hakanud otsiva pilguga ringi vaatama.

Teadjamad on vihjanud, et TH Ilves on oma presidendiaja lõpuni siiski koos Eveliniga, vähemalt näiliselt. Nii et Ingridil jääb pingviinide paraadil käimata. Kahjuks, kuigi see on olnud tema suur unistus.

Siin pilt ka meestejahil Ingridist:

Hea aprillinali Postimehelt

Väljavõte Postimehe veebist.

Nüüd me räägime...

Väljavõte Delfi veebist.

Väga hea, Reform vajub, Kesk ja IRL tõusevad. Nii hoida!

Seksikas Savisaar

Muide, kas teile ei tundu, et Savisaar lausa särab, on kuidagi - seksikas? Nagu noor poiss, ei näe Laarist päevagi vanem välja? Hmm, küllap see tuleb sest, et Keskerakonna toetus muudkui tõuseb. Ka Laar võib rõõmustada, Isamaa-Respublicagi toetus on tublisti suurenenud. Lahe! Lõpuks ometi hakkavad ilma tegema pärispoliitikud!

Ansip, Lang ja Ligi seevastu on viimastel aegadel näost na hallid. Hmm, miks küll?

P.S. Inno toetab Isamaad-Respublicat ja mina Keskerakonda, nii et ses suhtes on meil Mardi ja Edgari sõpruse üle erakordselt hea meel - ka meie ei pea nüüd tülli minema :)!

Puu palas

Sõna otseses mõttes, täna Kaarli puisteel Tallinnas.

Pildid: Poltergeist.

Laar ja Savisaar nagu vanad sõbrad: kas ajalooline leppimine?

Täna toimus Jüri Vilmsi mälestuskonverents, algusega kell 12 Teaduste Akadeemia saalis.
Märkimisväärne oli see, et vanad võitlejad Laar ja Savisaar olid nagu ammused sõpsid seal.

Siin pildid amatöörfotograafilt Poltergeist:


Juttu ajamas.


Ühise laua taga.


Kõrvuti istumas.

Meediaohvriabi

Ajakirjandus ei ole alati objektiivne, või õigemini, ta on harva objektiivne, sest kõik, kes loo teevad, ajakirjanik, toimetaja ja keeletoimetaja on subjektid ehk inimesed. Sestap on ajakirjandus ülimalt subjektiivne. Võtame või, mis juhtus Innoga. Ta ei andnud Kirsti Vainkülale intekat, saatis pehmelt öelda perse - Kirsti Vainküla vihastas - tegi inteka Ingrid Tähismaaga - Kirsti Vainküla lugude toimetaja ja mees Urmo Soonvald tituleeris Inno esikaantel ja lugude pealkirjades seksihulluks, kiimakotiks, enesepilastajaks. Meedia hakkas ise kohtumõistjaks, lootis Innost kerge vaevaga üle sõita, aga võta näpust, eks. Meil läks hästi, rahamuret ka ei olnud ükspäev ja me andsime Postimehe ja SLÕhtulehe kohtusse. Meedia loodabki inimesi peedistades sellele, et neil pole a)raha ja b)viitsimist kohtusse pöörduda, aga vahel on, nagu öeldakse, tough luck.

Aga on ka teisi põhjuseid, miks meedia ei ole objektiivne - see on "meediamogulite" Hans H Luige ja Mart Kadastiku sõprus- ja ärisuhted. Kuna Kadastiku sõber on Ansip, siis ta kaitseb igal sammul Reformierakonda. Anna-Maria Galojan oli eriti õnnetus olukorras, sest ühelt poolt ründas teda Ansipi sõber Kadastik (Postimees, SLÕhtuleht) ning teiselt poolt Langi ja Mühlsi sõber Luik (Ekspress). Või võtame Liis Haaveli keissi. Tema vanemad Hannes ja Varje Haavel on Reformierakonna tähtsad ninad, mistap Kadastik kui Ansipi sõber neid ei puutu. Olgu tegu või pedofiiliaga! Nii magus on võimu maitse, näete siis. Luik aga peedistab Liisi seepärast, et tema sõprade Sõõrumaa ja Tootsi (ning võib-olla ka ta enda) kinnisvarahuvid põrkuvad Liisi kinnisvarahuvidega Rohuneemel. Ehk siis Liis Haaveli keisis moodustavad Kadastik ja Luik kena paarisrakendi.

Täitsa võimalik, et Eestis on ainus sõltumatu pabermeediaväljaanne Naisteleht, mis julges kirjutada Andres Lipstoki sclerosis multiplexist. Teistest lehtedest ei järgnenud mingit reaktsiooni, kui välja arvata eilne Ärapanija, mis Eesti Panga presidendi julgelt ette võttis.

Okei, aga tahtsin ütelda seda, et kui te tunnete, et teile on liiga tehtud, siis võtke meiega julgesti ühendust ja me räägime teie loo ära. Teie enda vaatevinklist.

Üks põnev kommentaar- NB!, eriti Kanal 2 juhtkonnale, ja teistele ajakirjanikele ka lugemiseks ja teadmiseks

Saabus selline asjalik kommentaar:

Kanal2 on siin rikkunud isikuandmete kaitse seadust.

§ 11. Isikuandmete avalikustamine

(8) Kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul avalikustamise eesmärgil andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada.

Kõik see maakeeli:

Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks on vaja küsida isikult luba, kaasa arvatatud tema tänaval pildistamiseks ja filmimiseks. Kui pildistatakse ja filmitakse lihtsalt tänavat, peab inimesel olema info selle kohta ja võimalus enda salvestamist vältida. Isiku soovi korral peab filmija koheselt isiku isikuandmete töötlemise (ehk siis filmimise) lõpetama.

Kõige selle alus - hetkel kehtiv isikuandmete kaitse seadus.

Huumorit idast

Lõpuks ometi leitud koht Peruus, kus asub Nahui, kuhu on ilmselt vene keeles inimesi saadetud miljardeid kordi.

Lööge käed, Edgar ja Mart!

Rõõm näha, et Edgari ja Mardi suhted on hakanud soojenema, homme avavad nad koos Jüri Vilmsile pühendatud konverentsi. Kuid siit võiks alguse saada midagi suuremat, kas pole? Meie küsitlus näitas, et meie lugejate arust on Eesti kaks kõige vingemat poliitikut Edgar Savisaar ja Mart Laar. Aga ometigi ei tee nad veel koostööd ning lasevad sõgedal reformipundil jagada ja valitseda!

Kuidas teistel vingetel poliitikutel läks? Keski naised tegid igatahes teiste erakondade naistele ära. Selgus, et Kadri Must, Evelyn Sepp ja Siiri Oviir on palju vingemad poliitikud kui Kristiina Ojuland ja Marianne Mikko. Ja ega nad Mardist ja Edgaristki kaugele maha jäänud. You go, girls! Jääb vaid üks küsimus. Mart, kus on Isamaa vinged naised??

Ja veel üks huvitav artikkel eelmise teema jätkuks

Väljavõte Delfi Naistelehest.

Mis siis kirjeldab, kuhu on jõudnud see moodne naine: ta ei tahagi enam perekonda ega lapsi, sest see on "täiesti mõttetu investeering, mis takistab tal saada selleks, kelleks ta ilma laste ja meheta oleks võinud saada". Näete nüüd! See on see, kui anda naisele sõnaõigus ja muud õigused. Vaat mis juttu hakkab suust välja ajama! Ei tahagi enam titelappide ja pottide-pannide juures istuda, mis on naise koht olnud aastasadu. Tahab muud. No oodake mul!

Kas kihnu naisel on mingeid ambitsioone ja unistusi?! Või kui on, siis et oma eluajal saaks lapsed üles kasvatatud ja et mees end päris surnuks ei jooks. Vat need on tõelised naised, vaprad, hoiavad elus eesti rahvast ja kultuuri. Mitte mõned nn kultuursed tegelased, kes ei vaevu täitma oma elementaarseid naise kohuseid. Häbi peaks olema! Kurat, ma ütlen. Naised, my ass. Asjad on ikka täitsa hukas. Pullerits ja Helme, või kes te olete Eestis need mehemad mehed ja valutate südant isamaa saatuse pärast, nüüd oleks küll aeg oma pead kokku panna ja midagi välja mõelda. Asi on päris hull. Ja see tuleb just Läänest, Euroopa Liidu suunalt. Vähk on end ajanud juba valitsusringkondadesse, välisministeeriumi tähtsad Euroopa Liidu asju ajavad tegelased Raul Mälk ja Kaja Tael on juba paduhomod valmis, ja kuuldavasti polegi välisministeeriumis enam võimalik karjääri teha, kui sa pole homo. Kurat, vanduma võtab selline tsirkus. Varsti on peaminister kah pede valmis. Nüüd peab ruttu reageerima, kus te olete, In Boil, ta teised, kes te homode vastu välja astusite?! Tuleb asuda tegutsema! Ja otsustavalt. Igasugune pedereerimine tuleb ära lõpetada Eestis ja keelustada. Ning peded vangi panna, eesotsas Priimägede, Leeside, Taelade ja Mälkidega, teistele hoiatuseks. Oli see nõuka aeg mis ta oli, aga pederastid pandi vangi ja kord oli majas, või Natsi-Saksamaa, mille koonduslaagrites hukati muu hulgas kümneid tuhandeid pederaste. Paljudes riikides on teravalt pedede vastu kirik ja muud usuorganisatsioonid nagu Ku Klux Klan. Mitmetes riikides nagu Saudi-Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Iraan, Bhrein, Maldiivid on pedendus kas surmanuhtlusega karistatav või läheb selle eest vangi.

Ja naistelt tuleks õigused ära võtta, kuni nad jälle sünnitama hakkavad. Siis tasapisi tagastada õigusi. Nagunii nad ise teiste naiste poolt valimistel ei hääleta, mis neil sest õigusest kasu on. Eesti riigi eesmärk on eesti rahva paljundamine, ja kõik sellised nähtused, mis ei aita paljunemisele kaasa, nagu pedendus ja naiste sõnaõigus, tuleks ära keelata. Sünnitav eesti naine on nagu vabadusvõitleja, ja kes sellest kõrvale hiilib, on kollaborant. Millistel ei tohiks olla Eestis asu. Või mis?


Panin üles ka mõned vastavad küsitlused.

Üks põnev kommentaar maarahva kohta

Saabus selline huvitav kommentaar, mille tahaks kohe üles panna:

Kallid Inno ja Irja! See mida ma praegu kirja panen, jäägu meie vahele, mitte mingil juhul ärge avaldage seda kommentaari. Selle kommentaari mõtet võite kasutada, aga see ei tohi tulla avalikkuse ette, keegi ei tohi teada, et see on ******lt.

Täna toimus järjekordne Eestlaste kokkutulek Dublinis. Kõik oli ilus, teleeriekraanil oli pidevalt meie ilus lipp, taustaks taevas ilusate rünkpilvedega. ****** tuli sellele mõttele eile öösel kell kaks. Lasti Eesti muuusikat ja tantsiti ringis ja paarides. Kokkutulekul oli kusagil 30-40-50 inimest. See selleks.

Järgnevat on mul väga raske kirjutada. Kuus kuni seitse noort ilusat tüdrukut ja poissi kahekümnendates, poole peo pealt läksid ära Eestlaste kokkutulekult, mis toimub korra kuus ja läksid pederastide ööklubisse. Seal olevat hea shõu, etendus ja hea muusika, ning seal keegi ei istuvat pähe. Küsisisn poistelt, kas lähete panema pede, nemad vastasid, et tuleb minna. Arvatavasti mindi tüdrukute survel. Teine seltskond neli inimest pluss mina, läksin neile kaasa, teadmata, kuhu läheme, läksid samuti pederastide klubissse. Teepeal sain teada, kuhu läheme ja ma andsin teada oma arvamuse pederastia kohta, mis on muidugi igati tulivihane väärkultuuride kohta. Sisse me ei pääsenud, me jäime ukse taha. Üks naisterahvas sellest seltskonnast ütles, et me ei pääsenud sisse minu pärast. Ma küsisin, miks nad tahavad sinna minna, selle peale vastati, et olevat hea muusika seal ja miskit kultuuride segunemisest, ei tule meelde see sõna, olen momendil veel purjus.

Maailm on hukas.

Miskit tuleb ette võtta, et ei mingil juhul noored ei läheks välismaale. Minu arvates välismaale läinud noored on kadunud inimesed, Eesti populatsioonile, kultuurile, keelele, traditsioonidele. Mul tekib küsimus kas tõesti on kommarid suutnud maainimesi nõnda peedistada, hoida neid nõnda suures viletsuses, et siis kui nad saavad normaalse elu peale, võtavad nad vastu igasuguse perverssuse. Kas tõesti on suudetud hoida maainimesi infosulus igasuguste kultuuride ja teadmiste suhtes, et maainimesed muutuvad haiglaslikult ja pervessselt tolerantseks igasugustele pervessetele kultuuridele?!

Nõukogude sõjaväes venelased vägistasid kaks Eesti poissi, andsid neile hamba peale, need Eestlased hiljem kommenteerisid juhtunut, et polnudki nõnda jube, nad sülitanud paugu suust välja ja kõik. Kuidas sa kaitsed selliseid? Mis inimesed küll on need maainimesed? Mu sugulased maalt on igati ettevõtlikud ja jonni täis, nemad on oma elu sättinud iga korra ajal heale järjele ja hoidnud oma au kõrgel. Minu nõrk koht on, et ma ei tunne maainimesi. Kuid ma armastan meie loodust ja musta mulla lõhna, praekartuleid seapekiga, heinalõhna, teha heina vissidele, magada lakas, juua kuuma päikese lõõmas heinateo ajal hapukat külma kasemahla, joosta kuumast saunast jõkke nii kümme korda järjest, mulle meeldib kolhoosilaudas lehmasita lõhn, juua lehma alt võetud sooja piima, mille sees on kärbes, kiikuda võllikiigel jne.

Minu kommentaar: mnjah, paistab, et Vello Leitol on õigus, see Euroopa Liit midagi head ei tähenda. Eesti rahvas läheb puhta hukka. Eestlasi, keda on 700 aastat pimedas kambris kinni hoitud, ei tohiks tegelikult välja päikse ja värske õhu kätte lasta. Vähemalt mitte nii ruttu ja korraga. Seda tuleks teha tasapisi, rihma otsas. Muidu saab mürgituse. Või mis?;)

Ja teisest küljest, vene sõjaväes naersime usbekke, tadžikke ja muid mägirahvaid (afgaanide naabrid!!!), kes olid helikopteriga kinni püütud ja nägid sõjaväes esimest korda telekat ja hambaharja. Aga ega näiteks Läände läinud eesti maainimene parem pole. Teda vaadatakse samasuguse pika pilguga. Ilmselt sellest häbist tuleb see eesti maarahva soov kohe kiiresti kõigega "integreeruda".

Ning mis puudutab neid nn läänelikke väärtusi, eks, ka siin on kiire üleminek tobe, või mis?! Eestis peksavad vanemad oma lapsi, mehed naisi, naised mehi, kodudes ma mõtlen, kaugel pole ajad, mil rahvas põletas ühiselt nõidasid tuleriidal, mehed vägistavad oma tütreid, homosid lüüakse kasti, juuakse looma moodi viina ja elatakse samuti looma kombel, uputatakse soovimatuid koera- ja kassipoegi, või söödetakse sigadele, ja nüüd kehtestatakse kõikjal üleöö nn euronormid. See on umbes sama, kui tuua metsast karud ja hakata neid ühel päeval koolitama ülikoolis. Ja mis kasu on neist normidest, kui neid keegi tegelikult ei järgi?! Nende abil on võimalik lihtsalt oma vaenlasi kottida, muud midagi. Ja need, kes tahavad muud, need mingu sinna Läände elama, eks, aga eesti rahval peaks olema ikka õigus elada nii nagu ta on elanud. Olla selline nagu ta on. Sest võtame näiteks Kihnu või Setu kultuuri, kus on seda vana asja rohkem säilinud. Nad hävineks kohe kokkupuutes euronormidega. Üks õige kihnu mees läheb varahommikul pohmakaga merele, toob lõunaks paaditäie kala, siis kulistab mõne pooliku hinge alla ja tudib varahommikuni. Naised teevad kõik ülejäänu: kasivad ja harivad lapsi, teevad näputööd, saevad puid, käivad kirikus, remondivad maja, koristavad, harivad põldu, kasvatavad loomi, laulavad, tantsivad jne.

Ja mis kasu on sellest Lääne nn demokraatiast ja kõrgest kultuurist?! Vanas Kreekas ja Roomas oli ka demokraatia ja kõrge kultuur. Ja mis tast sai? Tulid paljaste persetega karvased germaanlased ja lõid kõik uperkuuti. Tulid, vallutasid Euroopa, ja asusid siia elama, ajades oma kodudest välja soomeugrilased ja keldid. Nagu niuhti. Ning kehtestasid keskaja Euroopas mitmesajaks aastaks oma primitiivse pimeduse riigi. Nii nagu praegu teevad afgaanid ja iraaklased jänkidega. Öelgem otse: kõrge kultuur rikub ära nii mehed kui naised. Ja lõpuks on nad nii hädised, et ei suuda enam iseend kaitsta. Vat nii! Ja siis pole ime, kui mõned primitiivsemad moslemid kogu maailmas lõpuks võimu haaravad ja "oma" seadused kehtestavad. Kõigile ja aastasadadeks. Aga selle ärahoidmiseks, mõelgem, kui hea oleks, kui Läänel oleks varuks oma salarelv: eestlased, kes on valmis tapma ja hävitama, nii et silm ka ei pilgu. Aga selleks tuleb lasta neil peksta oma lapsi ja naisi ning mehi, uputada koera- ja kassipoegi, põletada inimesi tuleriidal, nõnda, nagu on seda tehtud aastasadu. Ja meestel peab olema õigus juua viina niipalju kui nad tahavad, ning vägistada oma tütreid, nagu on seda tehtud aastasadu. Või mis?!;)