kolmapäev, 21. september 2016

Minust ja minu emast



Kui juba emast kirjutamiseks läks, siis panen siia ka mõned vanad fotod, mis ma pildialbumist üles leidsin. Minust koos emaga. Mina sündisin, kui mu ema oli 30-aastane naine. Ta kohtus mu isaga, kui ta oli 28-aastane. Ema töötas siis Rakvere Elektrivõrkudes sekretäri ehk masinakirjutajana. Isa oli Rakvere Metsamajandi direktori asetäitja. Kord oli isal ema töökohta asja, ta märkas kena sekretärineidu ja kutsus teda spontaanselt oma sõbra sünnipäevale kaasa. Nii see läks... Isa oli selleks ajaks juba mitu aastat oma esimesest naisest lahutatud.

Sel pildil olen mina nii umbes Roosi vanune ja mu ema kuskil 32. Tal on peas parukas - kui tal polnud aega juuksuris käia, siis ta pani pildi tegemise ajaks pähe paruka.

Oleme emaga kaks kanget soome naist ja seepärast ei ole meie läbisaamine alati kõige parem. Eriti kaklesime siis, kui mina olin teismeline, vähe jäi puudu käsitsi kokkuminekust. Meil on lihtsalt ühesugune temperament ja kui seda üht tulist temperamenti saab liiga palju, siis on õhus väga palju elektrit ning seda pole kuhugi maandada. Minu isa oli ema vastand, ülirahulik, ja seepärast saime emaga mõlemad temaga suurepäraselt läbi. Mu onu räägib, et Inno on väga mu isa sarnane, samuti selline ülirahulik, seepärast ma temaga sobingi. „Täpselt nagu Toini Georgiga,” naerab ta (siis mu ema isaga).

Nojah, mis ma oskan kosta. Eks ta nii on. Samas on mul emast ka häid mälestusi - kui ma haigeks jäin, siis ta hoolitses minu eest ülima pühendumusega, ja elas südamest kaasa minu esimestele kirjutamiskatsetustele. Elab ka nüüd. Lihtsalt me ei saa elada ühes majas ega olla teineteisele liiga lähedal.

Siin veel mõned pildid minust ja minu emast:









PS. Alumisel pildil on ka minul peas parukas :).

1 kommentaar:

LPR ütles ...

Tuhvli aluse mehega saavad läbi nõiad naised. Normaalsed mehed lahkuvad stseenilt.