reede, 14. oktoober 2016

Roosi tänased tegemised



Roosikesel oli täna jälle mänguväljakul lõbus. Siin teeme talle pöörleva tooli peal hoogu. Kuna ilm oli päris jahe, siis selga sai pandud soe sulejopp, jalga paksud püksid ja pähe tutimüts. Kindad on ka olemas, Roosi võttis nad lihtsalt korraks mänguhoos ära :).

Mängud mängitud, läksime Katariina kohvikusse nina soojendama ja suppi sööma. Välikohvikuga on selleks aastaks kõik ja sellest on natuke kahju, aga ka sees on õdus istuda.

Tegin kohviku perenaistega juttu ka Roosikese sünnipäevast. Kui eelmisel aastal pidasime seda Lissabonis Tasco do Vigarios, siis sel aastal sööme sünnipäevatorti Katariinas.

25 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas kodus siis tõesti pole võimalik lapsele sünnipäevatorti pakkuda? Igasuguseid vahvaid retsepte on tänapäeval? Ma ei kujutaks küll ette, et võõrad inimesed mu lapsele peo korraldavad, see on kuidagi nii lame...

Võrukas ütles ...

Kas sünnipäeva külalised tulevad ka kohvikusse? Roosi sõbrad ja mängukaaslased? Vanaisa ja vanaema ikka ka tulevad sünnipäevale?

Inno ütles ...

Jah, kõik tulevad. :)

Võrukas ütles ...

Siis te peate kohviku reserveerima. Muidu ei ole nii palju vabu kohti.Ehk astun isegi läbi ja soovin sünnipäevalapsele õnne. Ma siinsamas lähedal. :D

Anonüümne ütles ...

Ja mida Juulija täna tegi??? Isegi pildile ei mahtunud...

Irja ütles ...

Vaata eelmist lugu.

Anonüümne ütles ...

to 22.07 -

See oli muidugi nali? Tähismaid on neli ja neli neid ka kohvikusse läheb. Või oled sa ealeski mõnda nende sõpra-tuttavat-sugulast näinud?

Aliceroos727 ütles ...

Ma ikka loodan, et vanaisa ja vanaema tulevad ka lapse sünnipäevale. Meie peres küll on alati oodatud.
Irja millal sinu ema üldse viimati Roosit ja Juulit nägi? Inno isa käis hiljuti külas nagu lugesin.

Anonüümne ütles ...

Mängutoas oleks lapsel lõbusam.

Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Irja ütles ...

Alice - läinud suvel. Terve minu emapoolne suguvõsa elab Soomes, seepärast trehvame harvemini. Aga oma Helsingis elava onuga suhtlen väga sagedasti - kas skype'i teel või käime üksteisel külas. Teine onu elab Turus, temaga suhtlen ka aeg-ajalt. Siis on veel ema täditütred ja tädipoeg. Üks elab Narvas ja kaks Soomes - nendega oleme samuti suhelnud, onu Igor käis meil koguni Massiarus pulmas.

Isapoolsest suguvõsast oli mul kaks tädi, aga mõlemad on surnud. Üks tädi suri juba sõja ajal ja tema kaks väikest poega ka. Tädi Endla tütrel Enel lapsi ei olnud. Aga üksjagu kaugemaid isapoolseid sugulasi elab siin Võrumaal ja nendega oleme samuti suhelnud. Näiteks Ivari Padar, kelle vanaema oli minu vanavanaisa Samuel Konradi venna Peetri tütar, neiupõlvenimega Vaher.

Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Aliceroos727 ütles ...

Ma sain aru, et sinu ema ei tahtnud Soome minna kuigi kutsuti.
Siis on kurb küll kui pole lapselapsi üle aasta näinud. Väikese lapse elus juhtub aastaga nii palju. Sina ise pole ka ju siis emaga juba üle aasta kohtunud, aga Titeblogis muretsesid ema pärast ja arvasid, et ta on autist. Sa ei teagi siis kuidas tal nüüd läheb?

Anonüümne ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Irja ütles ...

Alice - ema isegi oleks tahtnud, aga isa oli mul Eesti patrioot ja ei tahtnud.
Emaga nägime viimati enne Portugali minekut ja seal olles suhtlesime skype'i teel. Ehk interneti vahendusel on ta lapsi näinud. Praegu läheb tal hästi - on oma uues korteris ära harjunud ja isegi mõned uued sõbrannad leidnud :).

Anonüümne ütles ...

Kommentaar kustutati
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

16. oktoober 2016 7:21

-------------

Minu kommentaar kustutati, kus küsisin otsesõnu miks Inno oma vanemaid surnuteks nimetas. Mis nüüd juhtus? Kuhu teie ausus ja julgus jäi?

Anonüümne ütles ...

Vanaisa tõusis surnust üles ja tõi natuke nutsu. Nüüd on jälle nende jaoks elus inimene ja kasulik.
Inno pole mõtet kustutada jah, sest enamus on juba lugenud ja meil pole mäluga probleeme. Imelik on küll, et oma vanemad maha salgad, kuigi tundub, et nad isegi väga hoolivad lastelastest.

Aliceroos727 ütles ...

Emale ise külla pole tahtnud minna? Pole teda nii kaua näinud ja ma usun, et tema tahaks ka lapselapsi näha.

Irja ütles ...

Me saame emaga paremini läbi, kui väga tihedasti ei suhtle. Naljakas, aga nii see on.

Mu ema on omamoodi inimene - armastab näiteks niimoodi linna peale jalutama minna, et telefoni kaasa ei võta. Mina ja mu onud oleme siis talle hullunult helistanud, muretsedes, et temaga on midagi juhtunud. Küsime, miks sa ometi telefoni kaasas ei kanna. Aga emale ei meeldi telefoni kaasas kanda. Vahel jälle ei võta ta seda vastu, kuigi on kodus. Seepärast ma arvan, et ta on autistlike joontega - talle ei meeldi, kui talle liiga lähedale tullakse, ja talle on väga olukised tema rutiinid. Näiteks läheb ta alati poodi kindlat teed pidi ja peab alati käima ühes ja samas poes.

Ükskord kutsusin teda endale Võrru külla. Mõte bussiga võõrasse linna sõita tundus talle täiesti pöörane. Samamoodi keeldus ta kunagi aastate eest kinnimakstud sõidust Ameerikasse - kuna mõte lennukiga sõita tundus talle täiesti vastuvõetamatu :).

See ei tähenda, et tal midagi viga oleks, aga ma arvan, et tal on parem lasta elada nii, nagu ta ise soovib.

Aliceroos727 ütles ...

Eks sa tead muidugi ise kõige paremini, aga ma just mõtlesin, et nüüd oleks tal hea põhjus teiega kohtuda ja Roosi sünnipäevale tulla. Mitte keegi ei tea kunagi palju talle elupäevi on antud ja praegu oleks hea võimalus seda proovida, et kunagi ei peaks kahetsema miks ma seda ei teinud.

Irja ütles ...

Oleks muidugi tore, kui ta tuleks, aga talle ei meeldi Rakverest kuhugile sõita. Sellisel juhul peaksime meie minema Rakverre, aga ma arvan, et teeme seda mõnel teisel ajal kui Roosi sünnipäeval. Selles osas olen nõus, et kui vähegi võimalik, siis võiksid vanavanemad lastelaste sünnipäeval käia ja vastupidi. Aga mida teha, kui vanavanem ei taha tulla, sest kardab paaniliselt võõraid kohti? Ma seepärast ükskord siin küsisingi, et kas kellelgi on autistlikku vanemat ja teab, kuidas temaga kõige paremini käituda. Mina nii palju olen aru saanud, et kui lasta tal teha seda, mida tema tahab, ja mitte sekkuda tema rutiinidesse (käia iga päev kindat marsruuti mööda poes jne), siis ta ei lähe vähemasti närvi ja temaga saab rahulikult suhelda.

Anonüümne ütles ...

Miks sa teiste käest küsid kuidas emaga parem suhelda oleks arvates et ta on autist? Küsi otse ema käest millal talle sobiks, et te talle külla läheksite või mis moel teie lastega kohtuda. Ta ju oskab rääkida.

Irja ütles ...

Küsimus ei olegi selles. Arutelu sai alguse sellest, kas ema peaks tulema Roosi sünnipäevale. Arvan, et ei ole õige teda selleks sundida, arvestades tema kiindumust oma rutiinidesse. Teisalt ei ole õige ka Roosit tema sünnipäeval pelgalt selleks Rakverre sõidutada, et ka vanaema sünnipäeval osaleda saaks. Tavaliselt sõidavad ikka vanavanemad lastelastele nende sünnipäeval külla. Sünnipäev on sünnipäevalapse päev ja Roosi võiks seda ju oma lemmikkohvikus tähistada saada. Vanaemaga on mõistlik kohtuda mingil teisel ajal.

Anonüümne ütles ...

Innol on enne Roosi sünnipäeva poja sünnipäev. Mida temale kingite?

Anonüümne ütles ...

Aga kas te olete üldse vanaema sünnipäevale kutsunud? Viisakas oleks ju ikkagi kutsuda ka, kuigi juba ette aimate et ta ei tule. Lihtsalt kutsumine juba näitab, et te hoolite temast.