Esimene asi, kui ma maale metsa sisse läksin, oli, korkisin lahti õlle või viina, panin suitsu ette, ning rahuldasin ennast. Mõnus oli seda teha keset ürgset loodust. Ja kujutada ette end seksimas unistuste naisega. Või kellega iganes. Peaasi, et seda sai teha rahus ja vaikuses. Eemal kõiksugu kisast ja kärast.
Ja siis end mõnusalt täis juua. Ja end veel ja veel rahuldada. Ja siis nautida rahu ja vaikust.
Loomulikult leidub alati uudistajaid, kui üks mees linnast metsa sisse elama tuleb. Asi, mis kütkestab, on raha. Aga sellest polnud mul kahju. Käristasin välja kõigile. Ja mul oli hea meel, et teistel oli sellest hea meel. Ostsin viina ja õlut. Ning suitsu. Maksin kinni telefonikaardid. Ja laenasin niisama.
Mida ma muidugi ootasin, et seal, keset metsa, tuleb ühel päeval aiaväravast sisse naine. Või siis naised. Kelle seast ma saaks sobiva välja valida. Mitte niisama vaadata, vaid kelllega seksida. Ja siis armuda ning hakata koos elama. Kellega oleks mõnus olla. Olin valmis selle unistuse heaks kõik ohverdama, kõigest loobuma. Aga oli üks paha lugu. See oli selline kaunis unistus, mis kunagi ei täitunud. Vaatamata aastaid kestnud jõupingutustele. Sest maal elavad valdavalt naised, kel pole hambaid suus. Või siis kes ei saa oma laste kõrvalt kuhugi välja, istuvad päevad läbi kodus, teevad süüa, pesevad pesu ja koristavad. Või siis kes istuvad päevad läbi töö juures, lehmalaudas. Ja kui välja saavad, sis vaid magavad.
Nii ei täitunudki kunagi unistus sellisest naisest, kes valgel ratsul minu juurde tuleb. Ja siis ei jäänud muud üle, kui linna sõita. Kus on vähemalt lõbumajad. Kus saab omale naist osta. Kasvõi kogu päevaks. Ja rohkem polegi vaja ühele mehele. Kui korra kuus omale tunniks ajaks naist saada. Sellest täiesti piisab. Või ütleme siis, et mulle piisas.
Teine võimalus oli ennast ise rahuldada. Sai ette kujutada end seksimas täpselt sellise naisega, nagu tahtsid. Ja tegemas seda, mida vaid suutsid välja mõelda. Näiteks kujutada ette, et olen vaid üks suur munn, mis tungib naise sisse ja plahvatab. Koos naisega. Või siis, et naise vitt imeb sind enda sisse. Ja siis kaod sinna.
Ja siis, pärast nädalast maalolekut, kui olin end mõned korrad täis joonud, end mõned korrad rahuldanud, olin jälle kui uus inimene. Täis otsustavust ja tahet misiganes tööd teha. Olla taas korralik mees ja isa.
Kõik oli justkui ok. Olin selline nagu sajad ja tuhanded teised mehed. Oma väikeste saladustega. Ainuke paha lugu oli selles, et ma polnud sellise eluga rahul. Midagi oli justkui kogu aeg puudu. Mind ei aidanud ka teadmine, et olen selline nagu teised. Ma ei suutnud lihtsalt ennast nendesse raamidesse suruda, pidevalt ennast ja teisi petta. Ma ei suutnud uskuda müüti, et mees peabki ära käima ja siis tagasi tulema, ja nii kogu aeg. Ma lihtsalt ei suutnud end müüte uskuma panna. Ses suhtes olin tihti enda peale pahane.
Jaan Tätte Meeletu on kahtlemata lugu, mida naise kõrvad tahaks kuulda. Mingi ümmargune mull, väärpilt mehest, ilmselt selleks, et naised jätkuvalt meest maale, jahile, kalale vms lubaksid. Et mees on selline kergelt ullike. Käib kuskil ära, tuleb alati tagasi. No ehk Tätte ise on selline. Ja need, kes temaga kaasa kaagutavad. Pigem näeb tegelikku elu filmis Vene sauna eripära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar