Kirikumees Hurt rääkis kunagi, minu vabas sõnastuses, et kui eesti rahvas ei saa suureks jõult, siis saab ta vaimult.
Aga see põhimõte ei tööta.
Vaimust, või ütleme mõistusest pole tegelikult suuremat kasu. Lihtlabane mõistuse fetišeerimine võib olla üks orjameelsuse vorm, sest alati tekib küsimus, mis see mõistus siis on, kelle huve teenib, jne.
Nagu näitab möödunud sajand, võis neid mõistusega tegelasi miljonite viisi ahju, pommi otsa, merre, sunnitööle ajada ja keegi ei köhinud. Hulk ajusid lihtsalt hukkus.
Eesti rahvas peab saama suureks julguselt. Julguselt olla iseenda peremees. Mitte alluda võõrastele käskudele ja korraldustele, teenida võõrast võimu, võõraid ülemusi. Tegema orjatööd võõraste tegelaste heaks.
Tegelikult, ja ma mõtlen seda tõsiselt, ei peaks eestlane enam tööd tegema (ma mõtlen siin eelkõige füüsilist palgatööd kellegi teise heaks). Ta on seda teinud viimased 700 aastat, nagu hobune, aidanud seda Euroopat üles ehitada, turgutanud Venemaad ja ma ei tea mis kõik veel. Nüüd oleks aeg puhata.
Loll teeb tööd. Ja, sõbrad, ma ütlen, et töö ei teinud ahvist inimest. Vaid vastupidi, laiskus tegi. Inimene on alati läinud kergema vastupanu teed, selleks ongi mõistus vajalik. Et lihtsamalt hakkama saada. Inimese töö saab olla ainult mõtlemine. Miks muidu on inimesel aju, mida teistel pole. Las tööd teevad need, kel aju pole. Aga et mõistust täiega kasutada, selleks on vaja julgust.
Inimene, kes teeb muud tööd peale mõtlemise, on loom.
Vaielge palun vastu!
2 kommentaari:
"They that give up liberty to obtain safety deserve neither liberty nor safety."
- Benjamin Franklin (1706 - 1790)
Ei vaidle vastu! 100% nõus - töö tegemine on meie ühiskonnas igati ületähtsustatud. Tänu Tammsaarele :) - Tee tööd ja siis tuleb ka armastus!
Tegelikult peaks töö olema ju ainult vahend selleks, et rahuldada oma vajadusi ja naudinguid. Ja sealjuures mitte esmatarbevajadusi!!! Täiesti jabur on see, kui tähtsad paksud kusagilt toompealt tulevad kilkama, et selle või tolle summaga saab ära elada küll! Elu, kus pead veeretama sente ühest palgast teiseni, pole ju mingi elu! No kurat, me ei ole siia ilma sündinud ju selleks, et maksta üüri, osta kõige hädapärasemat toitu ja vaadata ainult vesise suuga kõrvalt, kuidas rikkad ja ilusad omale piimavanne või kõikmõeldavaid muid naudinguid lubavad!
Seega, tööd tuleb teha nii vähe kui võimalik:))!Ja võimaluse korral tõesti sellist tööd, kus ei pea oma muskleid pingutama ega käsi määrima.
Meie ühiskonnas on töö justkui mingi religioon, mida kummardatakse. Kes teeb palju tööd, see on austatud ja tubli inimene, kes tunneb lihtsalt elust mõnu, on luuser ja ühepäevaliblikas.
Eriti shokeeriv oli millalgi Reporteris nähtud lõik, kus tehti intervjuu väga pikalt koos elanud abielupaariga. Mees oli suht muhe, aga naine vastas igale küsimusele, et mis romantikat jne, jne vaja, "tööd tuleb teha"! Vot see oli päris masendav - nu mida sa muldvana mutike enam seda tööd rabad...
Postita kommentaar