Kuidas me reisifirmaga Egiptuses käisime*

Vaade Niilusele, Kairole ja püramiididele Ramses Hiltoni hotelli rõdult (executive-toa aknast avaneb vaade kolmele Giza püramiidile)

Tublid Õhtulehe ajakirjanikud nuuskisid välja, et reisifirma Top Tours sõidutas oma kulude ja kirjadega Egiptust avastama mitmed eesti ajakirjanikud, kes peavad siis reisi eest vastutasuks loo kirjutama. Soovitavalt ülistava mõistagi, khm. Ses suhtes tuleb muidugi Õhtulehe ajakirjanikele au anda, et nemad magusat kingitust vastu ei võtnud ning ajakirjanduseetika koodeksile truuks jäid. Samas Ekspressi, Postimehe ja Päevalehe leheneegrid, näe, ei suutnud vastu panna kiusatusele.

Meie Innoga käisime ka Egiptuses selle aasta veebruaris, koos Novatoursiga, aga omal kulul ning võin seepärast vabalt kritiseerida. Reisisihiks oli Hurghada ja kuna ma aimasin juba ette, et reis võib väga vabalt olla kräpp, siis ma bukkisin vähemalt 5-tärni hotelli. Hilton Long Beach. Merevaatega. Aga ega me seal eriti kaua ei olnud. Juhin veelkord tähelepanu asjaolule, et viibisime 5-tärni hotellis. Ja kuigi restorane oli seal hotellis palju, lõpetasime igal õhtul ägeda kõhulahtisusega. Egiptuses nimelt on selline häda, vaadake, et vesi ei ole puhas ja seepärast pead väga valima, mida sööd. Samuti oli ses nö lukshotellis toit leige, mahajahtunud, mitte kuum. Samas Kairo Nile Hiltonis ja Ramses Hiltonis ei tekkinud meil kordagi kõhulahtisust. Eriti tahaks kiita Nile Hiltoni hommikusöögilauda, kus oli tõesti kõike, mis hing ihaldas.

Hurghada on aga üks suuuur turistilõks, kuhu mõistlik inimene ei lähe. Hotelli ees ja koguni hotelli territooriumil varitsevad teid igal sammul nn sahibid ehk müügimehed, kes ootavad vaid parajat hetke, et teile midagi mõttetut pähe määrida. Kui siiski Hurghadasse lähete, siis ärge uidake ringi hotelli shoppides, sest kohalikel müügimeestel on haruldane anne teile midagi maha müüa. Kõigepealt pakub sharmantne müügimees teile mõistagi vaid teed, tasuta kingitust jms, kuid ilma ostuta te sealt poest ei lahku. Te ei saa rahulikult külitada ka basseini veerel, kuna kohe kargab teile külje alla järjekordne müügimees, kes tahab teile pähe määrida päiksekaitsekreemi. Ujuda saate aga vaid hotelli kloorilõhnases basseinis, merest ei maksa unistada, sest selle vesi on esiteks külm ja teiseks on ka mere ääres müügimehed, kes püüavad omapäi uitama läinud turiste.

Üllataval kombel on ka Hurghadas riiklikke poode, kus hinnad ausad, kuid et nendeni jõuda, tuleb kõigepealt läbi murda tohutust tänavakaupmeeste armeest. Ka ei ole Hurghadas mingeid vaatamisväärsusi. Hotellid on linnakeskusest ääretult kaugel ja teil tuleb igaks väiksemakski sõiduks võtta hotelli takso või nö buss (mida on seal miljoneid ja mida sõidavad rahamaiad kohalikud), mille eest peate maksma hingehinna.

Meie Eesti reisikorraldajad on kohalike sahibidega mestis. Novatoursi ja Top Toursi kenad näitsikud viivad teid kõige koletumatesse turistilõksudesse, kus lausa kihab kaupmeestest. Näiteks peatub reisibuss kindlasti nö papüürusetehase, vaibavabriku ja alabasteritehase ees, kus teile üritatakse maha müüa asju, mida riiklikes poodides saab 10-kordselt odavama hinnaga (ostkegi kaupu vaid riiklikest poodidest!). NB! Reisifirma esindaja teid mõistagi selliste poodide olemasolust ei informeeri. Ärge siis laske ennast ära petta. Samuti palub reisifirma esindaja teil anda "baksiishi" ehk tippi bussijuhile, hotelli toateenijale jnejnejne. Reisifirma esindaja viib teid ka pärast väsitavat päeva sööma, aga kohta, kus toit on küll hinna sees, aga joogi eest tuleb lisa maksta (ja mitte vähe). Näiteks käib mööda restorani ringi suure mahlakannuga sharmantne kelner, valab teile muudkui klaasi mahla juurde ja pärast esitab kirvearve. Reisifirma esindaja aga vaatab seda kõike naeratades pealt.

Üks muinasjutt, mida reisifirma esindaja teile kindlapeale räägib, on see, et Egiptuses ei tohi turist omal käel ringi liikuda. See on vale. Meil Innoga polnud Hurghadast lahkumisel mingeid probleeme. Bukkisime aga Egypt Air´i kontoris lennu Kairosse ja võtsime lennujaama takso. Reisifirma esindaja räägib sellist juttu selle pärast, et tema huvi ei ole, et te näeksite tegelikku Egiptust, tegelikke poode ja tegelikke hindu. Tema tahab, et te annaksite oma raha temale ja temaga koostööd tegevatele egiptlastele. Ärge siis laske end petta, turist on Egiptuses kunn ja võib seal väga vabalt ringi liikuda, selle eest on hoolitsenud juba Mubarak ise.

Reisifirmaga reisides tekib tunne, nagu sul üritataks igal sammul nahka üle karvade tõmmata, ja see rikub kogu reisielamuse. Mõtled koguni, et ei tule enam kunagi Egiptusse tagasi. Seda pole aga vaja. Egiptus on tegelikult ülitore maa, kus lahked inimesed, hea söök ning ka palju shoppamist. Näiteks parimaid raamatuid saab American University of Cairo raamatupoest - värskeim araabia kirjandus näiteks, saadaval KMT värsked numbrid, araabia kirjanduse ajakiri Banipal jne. Ülikooli sisse minnes peate ainult loovutama oma ID-kaardi. Raudkindlalt tasub ära käia Kairo Egiptuse muuseumis, kuid seal tuleb öelda resoluutne "ei" meestele, kes end teile kohe giidiks pakuvad. Sageli pole tegemist muuseumi ametlike giididega, vaid nö meestega tänavalt, kes tahavad rumala turisti arvel raha teenida. Vaadake parem ise ringi.

Meie Innoga ei viitsinud seda Hurghada-kammaijaad kaasa teha ja otsustasime Egiptust omal käel edasi avastada. Lasime Hilton Long Beach-hotellist jalga ja lendasime südaöise lennuga Kairosse, kus olime eelnevalt bukkinud Ramses Hiltoni. Executive-toa. Puhh, milline kergendus! Milline paradiis!! Nagu teine maailm võrreldes Hurghadaga!!! Aga! Kui lähete Kairosse, siis vältige Niiluse seda kallast, kus on kohalikud paadimehed, kes üritavad teid oma felucca peale meelitada. Olen kuulnud juhtumistest, kus rumalaid välismaalasi on nende feluccade peal paljaks röövitud. Minge hoopistükkis üle jõe, rikaste linnaossa Zamalekki, mis ei erine millegi poolest läänemaailmast. Seal on jubehead kohvikud ja mõnusad raamatupoed, näiteks Diwan. Mina ostsin sealt uusima araabia kirjanduse antoloogia. Ingliskeelset kirjandust on seal palju. Samuti kaubeldakse seal ausalt ja hinnad on odavamad kui turistilõksus Hurghadas.

Moraal: kui te ei ole veel endale reisifirma kaudu Egiptuse reisi bukkinud, siis ärge bukkige. Kui olete, siis tühistage see. Sest isegi kui te kaotate raha, siis jääb teil ikkagi rohkem raha pihku kui siis, kui reisile lähete, sest nagu ütlesin, meie reisifirmad teevad kohalike müügimeestega koostööd ja nende huvi on viia teid nö kiskja lõugade vahele, kus te olete oma rahast lage enne, kui arugi saate. Küllap saavad nad sest miski vahekasu. Minge parem ise Egiptusse. Sõitke lennukiga Kairosse ja Kairost saab rongiga Luxorisse (vana Teeba), kus on Kuningate Org ja kõik need ägedad hauakambrid. Samuti saab Kairost rongiga (korralikuga kusjuures, ka toitu pakutakse) Alexandriasse, kust omakorda saab näiteks autojuhiga Siwa oaasi. NB! Kui palkate autojuhi, mida me tegime selleks, et näha püramiide, siis võtke respektaabli hotelli autojuht. Meie tegime nii ja jäime väga rahule. Tema hoiab teid ka müügimeestest ohutul kaugusel.

P.S. Kes otsib romantikat, siis sellele soovitaksin hoopistükkis Alexandriat, kus vanaajal asjatasid Cleopatra, Julius Caesar ja Marcus Antonius. Vanast Alexandriast muidugi enam midagi alles pole, kõik mere all, kuid see-eest on seal mõnusad sumedad kohvikud ja vapustavad kalarestoranid, kus väga viisakas teenindus, keelt alla viivad road ning seda kõike soodsalt. Samuti miljoni-dollari-vaade Vahemerele. Super on jalutada Alexandrias mere ääres, seda teevad muide ka kohalikud romantikud. See linn on veel turistidest rikkumata. Soovitan soojalt. Meie ööbisime Hilton Green Plazas, mille küljes on suur shopping-mall, kust saab praktiliselt kõike, mida reisil vaja võib minna. Ja hinnad on ausad.

*See tekst ei ole reisifirma poolt kinni makstud