pühapäev, 6. jaanuar 2008

Naised ei kahetse abordi tegemist

Meie küsitlus näitab, et valdav enamus naisi, kes on abordi teinud, EI KAHETSE seda. Kahetsevad 30 vastajat (31 %) 65 (68 %) ei kahetse. Seega on rahvastikuminister Urve Palo uuringud puudulikud ja tema kampaania tarbetu ning naistele solvav.

Nii ma arvasingi tegelikult.

11 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

peaaegu kolmandik kahetses ju - neid ei saa ignoreerida.

reeglina siiski naised pigem kahetsevad rasestumist, hooletust tabettide või kondoomi suhtes, purjus pead või isegi lausa toda vahekorda mis nad rasedaks tegi kuid mitte aborti.

Anonüümne ütles ...

Perekond Vooglaidude kohta käib v hästi üks vana hea ameerikamaa ütlus: why do the people who are against abortion always the ones you´d never ever want to have sex with?
;)

Anonüümne ütles ...

küsimus oli:
Kui oled aborti teinud, kas kahetsed?

ei ole endal, ega kellelgi teisel aborti teinud. seega ei kahetse. nõnda ma vastasingi.

olen mees. väga hea küsitlus on. kohe lust vastata. mulle vastamine meeldib.

Anonüümne ütles ...

See ei ole siiski mingi esinduslik uuring. Kes garanteerib, et üks fanaatiline abordipooldaja siin 30 häält ei andnud?
Teaduslike meetoditega on samu uuringuid tehtud palju ja kahetsevaid naisi on siiski kuni 50%.

Irja ütles ...

Pigem on fanaatilised abordivastased.
Ja selle "kahetsusega" on ka sedasi, et kui ma veel prokurör olin, siis ütlesid kõik kohtualused ka sellise ükskõikse kalanäoga, et kahetsevad. Mis läks kirja kergendava asjaoluna, aga kogu nende olekust aimus, et ega nad tegelikult ikka kahetse küll.

Abordinaistega on samuti, ma usun. Kahetseda on õilis. Ja igaks juhuks võib ju ikka kahetseda. Ega see tükki küljest ära võta ju. Eks.

Anonüümne ütles ...

Irja, oma viimases kommentaaris võrdsustad sa aborditegija ja kurjategija (või vähemalt enda mulje nendest). Kuidas see kõikide viimaste postitustega kokku sobib?

aiaiai, siukene viga lipsas sisse...

veel kord küsitluse ebaadekvaatsusest:
teil on üleval ka küsimus kas kahetsetatakse rasetumist. mina olen teinud aborti mille puhul loomulikult kahetsen ning sünnitanud mille puhul ei kahetse. kuidas siis nüüd vastama peaks?

Irja ütles ...

Ma ei võrdsustanud aborditegijat ja kurjategijat.
Kahetsus kui selline on universaalne.
Inimesele on loomuomane hirm teispoolsuse või taeva ees, sest ta lihtsalt ei tea, mis pärast surma saab. Mitte keegi pole sealt tagasi tulnud, et rääkida, kuidas asjad siis ikkagi tegelikult on.
Ja seepärast on igaks juhuks kasulik kahetseda või teha nägu, et kahetsen. Kristlased ju hirmutavad abortiste põrguga, et siis on üks suur ulgumine ja hammaste kiristamine, eks ole, nagu piiblis, ja otse loomulikult abortist kahetseb.
Sealjuures ei kahetse ta mitte seepärast, et ta arvab, et ta oleks midagi valesti teinud, vaid ta kardab, et keegi teine, kes on temast võimsam ehk siis Jumal, arvab, et ta on midagi valesti teinud.

Irja ütles ...

Ja muide, ka hiir kahetseks juustutüki ära söömist, kui ta seisaks kassi ees.

Anonüümne ütles ...

mina ei usu jumala ega kellegi võimsama olemasolu, reinkarnatsiooni suhtes olen ka väga kahtleval seisukohal - ikka kahetsen.
kõikide inimeste emotsioonid ei ole sellised nagu sina neile seda omistad.

Anonüümne ütles ...

Ma arvan, et on asju, mida on keeruline kommenteerida kui ise pole läbi elanud. Kas Sa Irja oled aborti teinud? Mina olen kaks korda. Järjest ja hästi noorena. Tohutult, tohutult kurb tunne on. Eriti esimene kord, ma nägin aastaid vahel öösiti väikest tüdrukut unes ja selline tunne oli, et see oli mu sündimata tütar. Kusjuures ta lohutas mind igakord. Tohutult valus oli, kuid targem oli endale üelda, et see oli parim otsus mis sain teha ja seda samas usun siiamaani. Nii et vastus oleks, et ei kahetse aborti. Ja samas olen seda väga üle elanud, väga väga kurb on olnud - see pole nii, et teadlikult on kurb, vaid nagu pidev vaikne leinatunne. Tead küll, et see oli antud hetkel paratamatu justkui ja sellest hoolimata on leinatunne sügaval sees, millest ei räägi mitte ühegi inimesega. Selline väga isiklik lein.

Irja ütles ...

Ei, ma ei ole aborti teinud ja mis seal salata, mul on väga hea meel. Ei ole vist juhtunud seepärast, et olen alati väga ettevaatlik olnud ja lausa kahekordset kaitset kasutanud - siis tablette ja kondoom pealekauba.

Aitäh kommentatorile, kel jätkus julgust jagada väga isiklikku kogemust. Suudan ette kujutada, et aborti teinut valdavad väga segased tunded. Ühelt poolt rahulolu, ilmselt suurema õnnetuse ärahoidmine, ja teisalt siis see lein, mida kirjeldasid. Nagu ühe eluperioodi, ajastu lõpp. Süütuse aja lõpp ehk?

Samas, ma kujutan ette, et kui su sündimata laps sind unes lohutas, siis küllap tahtis ta sulle sealpoolsusest mõista anda, et temaga on kõik hästi... Ma olen ka isa unes näinud pärast tema surma ja kummaline on see, et ta on unes alati selline reibas ja punapõskne. Viimases unenäos sõitis ta näiteks minu juurde taksoga, istus takso tagaistmel, jalad esiistme seljatoele sätitud. Temast õhkus rahulolu. Ta naeratas. Temaga oli hästi. Küllap on sinu lapsegagi.