Nätsat-nätsat, mnjaa, tundub, et ka Evelin loeb meie blogi

Nägu nõnna morn, kujutis Poltergeist.

Marianne ja Toomas Hendrik

Mõtlesin just, et mis küll Toomas Hendrikule Marianne juures meeldis ja vastupidi. Välja mõtlesin. Sest eks ole ju Marianne palju targem kui Evelin, oskab kõnelda poliitikast ja muustki, mis TH-d huvitab, samas kui Evka ilmselt mõistab vesta vaid riietest ja kosmeetikast, millele ta on viimasel ajal väga palju tähelepanu pööranud. No ja siis ehk ka leivateost. Mis pole paha, Evka on lihtsalt teist tüüpi naine.

Aga sigarit pahvivale ning peeni viskisid armastavale härrasmees Ilvesele jäi ilmselt sest väheks. Nagu paljudele meestele. Kodus on kana, kes küpsetab leiba, kasib lapsed ja käib hästi riides, töö juures aga sarmikas ja seksikas tsibi, kellega käib väikene kuramaazh. TH-l siis Mariannega.

Küsitlus meil küll näitab, et teie arust sobiks TH rohkem Evkaga, mulle aga näib, et Mariannega suudaks me kohtlane president mägesid liigutada. Vali Marianne, TH, tal nüüd mees lasi kah tema juurest jalga!

Mariannele, kahtlustan, sümpatiseeris TH juures jällegi mehe peenus ja dzentelmenlikkus, see nii rafinee euroopalikkus, millest ju tahumatul, purjutama tikkuval Madis Mikkol kõvasti puudu jääb. Kujutan ette, kuis Marianne ja TH Brüsseli ööklubides teineteise vastu liibusid ning kuumi frivoolsusi sosistasid... Nad täitsa kusjuures sobiks mu arust. Ja võiksid hakata koos elama. Siis poleks Marianne enam ehk ka prostide vastu nii kuri?

Evelin muutub üha peenemaks

Kujutis: amatöörfotograaf Poltergeist.

Vaata pilte ordenite kätteandmiselt

Pildistanud amatöörfotograaf, näha saab siin.

Huvitavat EELi asjaajamisest (11/100)

Veidi inffi TV3 juhi Toomas Vara kohta

Kadri Adamson ja Toomas Vara, kujutis SLÕhtulehe veebist.

Meie kirjasaatjad, kes laiali üle maa, annavad teada:

Nagu ilmselt paljud teavad, elab ta koos näitleja Kadri Adamsoniga ja pole raske arvata, kus nad kohtusid: seeebiseriaali "Kodu keset linna" võtetel. Aga vähem on teada, et juba paar kuud pärast "tutvumist" oli Kadril kõhuke ees. Ning siis varjasid nood kaks oma suhet Toomase tütre eest varasemast suhtest.

Nüüd on Kadril juba teine laps Toomasega. Loodetavasti suurest armastusest.

Üks "tonn puhtalt kätte!"® kaastöö Toomas Hendrik Ilvese ja Marianne Mikko suhtest Brüsselis

Krapsakas Mikko vasakult teine, kujutis Euroopa Parlamendi kodukalt.

Saabus üks põnev kaastöö, mis ütleb paljutki. Nüüd siis hakkab selginema, kellele oli kasulik, et Toomas Hendrik presidendiks kandideeriks... Mäletate veel seda aega, kui Ilves ja Mikko koos mõnusalt Brüsselis "töötasid" ja Evelin muutus iga päevaga Ärmal leiba küpsetades üha totsakamaks. Mnjaa...

Aga selline kaastöö siis:

KUI BRÜSSELIS SEINAD RÄÄGIKSID...

aastatel 2004-2006, kui THI istus europarlamendis ja sai tavainimese jaoks peadpööritavat summat palka, oli tal seal ka üks leebelt öeldes "sõbranna" - agar prostitutsiooni vastu võitlev Marianne Mikko. Neid nähti koos juba europarlamendi kampaania ajal.

Palka märgin sellepärast, et umbes samal ajal kirjutas Evelin Ilves artikli, mis ei taha meelest minna - tema arvamus oli, et emapalka tuleks kõigile naistele võrdselt vähe maksta. See artikkel kogus sadu negatiivseid komme. Kurb, et seda artiklit ja sellist mõttelaadi praeguse presidendiproua sulest ei ole varem keegi meelde tuletanud. Kuna europarlamendi saadiku palk ulatus sadadesse tuhandetesse kroonidesse, olid enam kui sajad naised raevus, kuna nemad isegi ei unista sellest, et nende abikaasad kord nii suurt palka saaks, ja siis võiks oma pisikese emapalgaga kodus laste juures istuda. Evelin vist unustas lihtrahva palgad Ärmat ehitades ära, sest vastasel juhul ei oleks ta sellist bläkki endale kaela tõmmanud.

Aga nüüd põhiteema juurde - kui THI teenis europarlamendis sadu tuhandeid, oli ju vaja ka tööst vaba aega kuidagi sisustada. Uuem vanasõna ütleb, et kus näed igavlemas rikast ja mõjukat meest, on alati olemas naine, kes kingib talle seda, mida mees parasjagu vajab.
Rahvas, kes tänini europarlamendis koduigatsuse eest palka saab, laksutas keelt, mis kole, sest THI turvalise külje alla puges hobi korras prostitutsiooni vihkav Marianne Mikko ja neil olevat see ühiselt veedetud aeg tagasihoidlike terminite piiridesse jäädes - tormiliselt romantiline.

Marianne Mikko suhtes võib inimlikult aimata, miks ta vihkab prostituute. Räägitakse, et tema mees Madis tegi aastaid tagasi oma sekretärile lapse. Väga paljudel naistel on tavaks oma meeste armukesi kutsuda litsideks või prostituutideks. Oletame, et ka Marianne jaoks on see sekretär, kes ta abikaasalt lapse sai, lits. Psühholoogilisest aspektist - Marianne Mikko ei võitle tegelikkuses mitte prostitutsiooni, vaid naisega, kes lõi tema mehega rahvakeeli litsi ja sai temalt lapse. See on ühe naise võitlus teise vastu. Kahju, et meie ajakirjandus ja ajakirjanikud ei jule mõelda ja kirjutada, miks Marianne Mikko prostitutsiooniga võitleb, või kellega ta tegelikult võitleb - julgelt võib väita - ta võitleb ainult ühe naisega - selle "häbematuga", kes sai tema abikaasaga lapse. Seda enam, et kahjuks ei ole Marianne saanud ise kunagi emarõõme nautida ja see teeb igale naisele haiget, tunnistavad nad seda või ei.
Mikko ütleb aastate taguses intervjuus Arterile, vastates küsimusele, kas tal kahju pole, et tal lapsi pole - olen mõtlev olend.

Kindlasti mängib THI ja Marianne Mikko romantilises sõpruses oma rolli Marianne Mikko abikaasa Madise truudusetus, aga ka sarnaselt presidendiprouale on Marianne äärmiselt auahne, koorekihti trügiv naine. Meenutagem, milline nägi tol ajal, kui need kaks tiiba ripsutasid, välja Evelin Ilves - ülekaaluline ja ennast käest ära lasknud naine. Ei ole imestusväärt, et THI lasi Marianne Mikkol end veidi siit ja sealt silitada. Igatahes olid asjad sedamoodi, et Brüsseli eesti osakonna koridorid olid sellest armuloost rääkides paksud.
Kui THI sai presidendiks, näidati uudistes, kuidas Tallinnas Radissoni hotelli kaamerate saatel sisenenud THI`le tormas vastu ja kargas kaela õnnest nõrkev Marianne Mikko. Lõpetuseks - üks filmikaader räägib rohkem kui kõik Brüsseli kordidoride jutud kokku.

Taustaks nõnda palju, et seda teemat arutati SLÕhtulehes nagu kuuma kartulit, kuid ära ei teinud lõpuks mitte keegi...

Veel uuemat inffi Refi bäkk-offisist, värske apdeit

Kalle Palling, eriline ludri, väljavõte Riigikogu kodukalt.

Ma ei oskagi öelda, millest alustada, aga inffi tuleb nii ohtralt nii uksest kui aknast, Reform lekib nagu sõelapõhi, tõega, nii raha eest, kui ka ilma.

Uhh, kõigepealt niipalju, et käib tige sõnasõda Ansipi ja Savisaare vahel, üks ajab teist majandusministriks, ja vastupidi. Nagu lasteaed, ausõna. Ansip paistab olevat täiesti süüdimatu ja peata, kui olukord kontrolli alt väljub.

Sestap oli äsja 3 päeva Eestis Reformi asutaja Siim Kallas (Toomas Savit nägime kah Irjaga paar päeva tagasi Tartus Ühispanga kontoris raha välja võtmas), kes korraldas kriisikoosoleku, rivistas üles kõik need Ansipid ja Langid, ning päris aru, milles asi. Langil muidugi oli piss püksis, et tema ei tea midagi, tema oli puu otsas, kui pauk käis. Sittagi, ma ütlen! Kui oled mees, siis vastuta!

Ja muidugi ei meeldinud Kallasele, et Maret Maripuu on džoti ette tõugatud, eriti selle viimase töölepingu seadusega. Kurat, Ansip on ikka ilge türa küll, võib kokku võtta Kallase mõtted Eestist. Ansipit ei saa enam valitsusse lasta, ta on täiesti kontrollimatu, et mitte öelda süüdimatu, sestap valmistatakse talle ette vaikset kohta Euroopa Parlamendis. Ja Kallas tuleb ise Eestisse asju ajama, kuigi plaanis juba puhkama minna. Ei saa, mees, kui tahad, et erakond püsiks!

Ja Kallas siis passis ja vahtis siin, Riigikogu ees parklas, kes millal Riigikogus tööle tuleb. Ning tuvastas, et selline vend nagu Kalle Palling käib vaid 1 (ÜHE!!!) korra nädalas tööl. Kurat, vanduma võtab! Täielik munn on majas.

Ja niipalju veel, et Ansipi suursoosik Keit Pentus tahab üldse taanduda Tallinna linnapeaks, juhul kui Savisaar läheb valitsusse. Ja Katja Ljubobratets tahab saada abilinnapeaks! Voh siis! Katja tuli ära Tallinna Teataja peatoimetaja kohalt, nüüd teeb seda lehte Peep Lillemägi.

Reformierakonna naisteühendus on sisuliselt laiali läinud. Noh, eks see reform ole nüüd rohkem armukeste klubi kah ju.

Ma ei oska isegi öelda, kumb variant oleks hullem, ka praeguse seisu jätk või Ansipi ja Savisaare juba tõestatud tandem, sest sel juhul pole opositsiooni enam isegi sümboolselt olemas. IRL ei valda meediat, isegi nii algelisel tasemel kui Kesk. Nende mõju seega null. Kes siis jäävad? Sotsid ületavad vaevalt künnise, Rahvaliit ootab, kuni sussanin-Marrandi nad sotsise rüppe tüürib. Ja grande finito. Ja ei mäleta, et Reform oleks kunagi opositsioonis (valitsusest väljas) olnud. Samas, kui reform ei jää opositsiooni, siis väljuvad asjad täiesti kontrolli alt.

Kristen Michali tibu Kadri Tamme on endiselt erakonna fotograaf, kuigi laseb pildid teistel teha.

Ja Gritskov, see suur eesti keele oskaja, tema on nüüd seotud ka maadevahetuse asjaga, nagu välja tuleb. Ai-ai-ai! Ja siis veel heroiini müügiga Sillamäel. Kurat, ma ei või! Kuidas nii saab? Kus on Siim Kallase silmad?!

Ja Tiina Lokk tahab Reformist väljas astuda, kuna teda narritakse. Ta tahab minna kas IRLi või Keski.

Kurat, tõesti, mitte erakond, vaid lasteaed.

Kuidas läheb Katja Ljubobratetsil, apdeit

Mäletate, tema oli see Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik, Jürgen Ligi armuke.

Nüüd tahtis ta oma nime muuta Kati Ligi'ks, aga erinevalt Katja Šahmatovast (Kati Toots) pole see enam nii lihtne. Seadus enam ei luba niisama lihtsalt muuta oma perekonnanime, aga vähemalt Jekaterinast saab lihtsalt lahti. Kuuldavasti, ja õnneks ei taha Katja Ljubobratets saada Kati Toots'iks. Kaks Tootsi Katit Eesti välja ei kanna(ta)ks.

Seega Katja-Katil on paberid ilusti sisseministeeriumi sisse antud. Jääb ainult oodata, kuni need oma raja läbi käivad. Katja muidu on juba teinud kõigile nõunikele silmad ette, saades kiirkorras Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni kantselei juhatajaks. Tubli tüdruk!

Vahepeal jõudis Katja nautida väga kuuma suhet Taavi Rõivasega. Rõivasele lõppes see väga õnnetult, ta sai Pärnus Katja Põhja-Tallinna vene poistest sõprade käest peksa, kuna oli oma vene tüdrukut mõnitanud. Nina oli katki. Teistkorda sai ta Katjalt vastu nina, kui sai palju vähem hääli Tallinna piirkonna valimistel. Keit sai ainult napilt üle. Aga järgimine kord teeb tubli Katja ka Keidule silmad ette. Nüüd lakub vaene Rõivas koos Luisa Värgiga oma nii füüsilisi kui ka moraalseid kahjusid, mida sai tormikalt Reformi armukeselt.

Elu on küll ebaõiglane, aga üks on Katja, ja teine Keit. Mina küll soovitaks Katjale muuta nimi mitte Katiks vaid hoopis Keiduks, äkki siis oleks tal lootust ka Raini juures, noorem ja enda arvates kenam on ta küll. Eriti uhkustab Katja, et on tillukesest Keidust pikem, seega parem.

Huvitav, kes on järgmine Kati-Katja armuke? Äkki Jaan Toots?

Huvitavat EELi asjaajamisest (10/100)

Kliki pildile, siis näed suuremalt!

Reiljani advokaat Aivar Pilv võtab sõna...

Aivar Pilv, kujutis tema büroo kodukalt.

...ja otse loomulikult tahab ta, Reiljani tegemiste taustal, jälitustegevuse üldse kaotada. Nohh, ma ei tea. Põhimõtteliselt võiks Eestist saada selline pätiriik, kuhu võiks kokku kutsuda kogu Euroopa Liidu pätid. Umbes nagu indiaanireservaadid USAs, kus siis käiakse mujalt püssi paugutamas ja muidu laiamas. Kus siis iga minister võib rahumeeli kodanikke vanglaga ähvardada, kui nood tahavad pilti teha. Ja iga kodanik võib siis ministri pihta oma automaadi tühjaks täristada.

Aga vähe haritumad ja targamad kodanikud, aeg on suunduda ELi parematele jahimaadele. Kui Eesti advokatuuri juht ütleb, küll läbi lillede, et perse see vabariik, mis siin veel passida?!

Aga otsustagem ise:

> > PRESSITEADE
> > 21. veebruar 2008
> >
> > Aivar Pilv: riigi õigusabi korraldamine advokatuurile
> >
> > Advokatuur ja justiitsministeerium on jõudnud ühisele seisukohale, et
> > riigi õigusabi korraldamine ja tasustamine antakse täielikult advokatuuri
> > korraldada, teatas täna Eesti Advokatuuri üldkogul esinenud advokatuuri
> > esimees Aivar Pilv.
> >
> > Pilv rõhutas, et riigi õigusabi korraldamine ja rahastamine peab olema
> > tagatud riigi poolt, kes peab leidma mõistlikud lahendid kodanikele
> > õigusabi kättesaadavaks tegemiseks.
> >
> > "Riik tagab riigi õigusabi piisava rahastamise riigieelarvest, võttes
> > aluseks advokatuuri poolt esitatud ettepanekud ja seisukohad, mille alusel
> > pooled peavad eelarveläbirääkimisi. Justiitsministeerium teostab
> > järelevalvet riigi õigusabiks ettenähtud vahendite sihipärase kasutamise
> > üle ja advokatuuri juhatus vastutab seaduses ettenähtud korras
> > eelarveliste vahendite mõistliku kasutamise eest," ütles Pilv.
> >
> > Ta avaldas lootust, et usutavasti on justiitsministeerium ja advokatuur
> > jõudnud ühistes seisukohtades nii kaugele, et need ei muutu ka
> > advokatuuriseaduse ning riigi õigusabi seaduse muudatuste vastuvõtmisel.
> >
> > Pilv märkis ettekandes, et advokaatide tähelepanu on üha enam köitnud
> > jälitustegevuse ümber toimuv. "Advokatuuril on tekkinud põhjendatud
> > kahtlus, et jälitustegevus on väljunud oma tavapärastest raamidest ja
> > elab Eesti riigis oma elu. Täna ei ole võimalik saada ühtegi konkreetset
> > ja lõpuni usaldusväärset ülevaadet veendumaks, et nendel kahtlustustel ei
> > ole alust," sõnas Pilv.
> >
> > Pilv puudutas ettekandes ka meedia rolli õiguslike küsimuste kajastamisel.
> > "Ajakirjandus on otsustavalt asunud õigusemõistja rolli ja paistab seda
> > aina enam nautivat tunnetamata riske ja vastutust, mis sellega
> > kaasnevad," märkis Pilv, lisades, et vaatamata ajakirjandusvabadusele kui
> > demokraatliku ja läbipaistava ühiskonna ühele tunnusjoonele peaks
> > õigusemõistmine jääma kohtu pädevusse.
> >
> > Pilv tegi ettekandes kokkuvõtte advokatuuri 2007. aastast, mis möödus
> > suurel määral aastateks 2005-2007 koostatud arengukava eesmärke silmas
> > pidades.
> >
> > Arengukavas määratletud eesmärkide seas on advokatuuri haldussuutlikkuse
> > tõstmine ja organisatsiooni jätkusuutliku ning stabiilse arengu tagamine,
> > advokaadi õigusabi kõrge kvaliteedi tagamiseks vajalike abinõude
> > rakendamine ning advokaatide kutsetegevuses kõrgemate standardite
> > juurutamine. Samuti riigi õigusabi korraldamise aluste muutmine ja selle
> > rahastamise tingimuste kooskõlla viimine tegelike vajadustega.
> >
> > Eesti Advokatuuri esimehe Aivar Pilve ettekande täisteksti edastame
> > täiendavalt.
> >
> > Kristel Voltenberg
> > Kantsler
> > Eesti Advokatuur
> > Rävala pst 3, Tallinn
> > Tel: 662 0665
> > E-post: advokatuur@advokatuur.ee

Rein, nüüd paluks seisukoht Anna-Maria Galojani keisis

Kui oled mees, siis mõista hukka ka meediarünnak Anna-Maria Galojanile, kelle ajakirjandus (eesotsas su sõbra Hans H kureeritava Ekspressiga) enne kohut süüdi mõistis. Juristidena teame, et süütuse presumptsioon peab laienema kõigile, mitte ainult Rakvere notar Irma Rahnu pojale. Tõesta nüüd, et oled vääriline justiitsminister ja anna oma hinnang meie aja kõige inetumale meediapeksule. Ka see on väljakutse.

Lang asus Irjat toetama

Rein Lang, väljavõte Postimehe veebist.

See on ilgelt lahe, et ka justiitsminister Rein "Molekul" Lang on lõpuks ärganud ning asunud toetama teemat, mida Irja on viimasel ajal ühtelugu käsitlenud: nimelt süütuse presumptsioon (inimene on süütu, kuni ta pole süüdi tunnistatud), millist põhimõtet meedia kohe üldse ei taha järgida.

Kusjuures oleks siis, et ajakirjanikud kaevaksid ja otsiksid ise infot. Kaugel sellest! Nad on nagu ahvid, kes ootavad, et banaan ise neile sülle, või õigemini pähe kukuks, vaevumata ise midagi uurima või välja selgitama, materjale otsima. Ja kui kuskilt mingi pressiteade tuleb, siis on nad varmad kohe süüdi tunnistama! Eks selleni on viinud omakorda konkurentsi kadumine meediamaastikul, mille eest taas suur tänu konkurentsiametile, mida, nagu olen korduvalt märkinud, Eestis nagu ei eksisteerikski. Kõik liitujad ja ühinejad saavad oma load kätte, ja kiidusõnad veel pealekauna. Ja kartellidele lauldakse Eestis hosiannat.

Ja ei maksa oodata, et meedia end ise organiseerib. Ma võin käsi piiblil või südamel, või kusiganes vanduda, et Eesti meedia on sama korrumpeerunud kui poliitika, eriti seal üleval. Ja seal isegi peamiselt, mistõttu pole ka tragid ajakirjanikud eriliselt motiveeritud, kui nad just ei taha kõvasti bossudega pidu panna ja perse pugeda. Kus Hans H. Luik tegeleb rohkem narkootikumide manustamise ja kantpeadest partneritega kinnisvara arenduse kui meediaga. Kuumad tšikid pealekauba, need tiirlevad nagunii kõigil rahameestel ümber. Kuigi Luik on ajakirjanduse alal väga andekas, kahju, et anne hävib koos kokaiini-aurudega.

Äripäeva juhi Igor Rõtovi suurem hobi on juba ammu kalastamine, teda näeb toimetuses haruharva, hiljuti pani ta oma peatoimetaja ameti lausa maha. Äripäev teda ei koti, aga kuna pappi tuleb ohtralt, siis hoiab kohta jätkuvalt kinni. Sama lugu on Mart Kadastikuga, kelle hobi on naised. Kellega siis koos seksida ja mõnusalt aega koos veeta. Ja ajakirjandus teda ei koti.

Janoh, see Kruuda on meediajuhina paras naljanumber. Parem tõesti, müügu suhkruvatti Raekoja platsil, oleks temast kah rohkem kasu.

Tunnustan Rein Langi

selle eest, et ta võttis jutuks süütuse presumptsiooni rikkumise eesti meedias (uudis delfis). Ja selles osas olen ka Reinuga päri, et anonüümsed kommentaarid peavad kaduma. Sry, kommentaatorid, aga ses suhtes olen Reinuga päri. Arvamust peab saama avaldada vaid see, kes julgeb oma arvamusele alla kirjutada. See ongi vastutus oma sõnade eest. Tean konkreetseid juhtumeid, kus üksainus inimene on kirjutanud delfisse sadu kommentaare, jäädes sealjuures anonüümseks ning jättes sellega justkui mulje, et tema sõnade taga on massid. See on vale. Kui mina oma arvamust avaldan, siis teab igaüks, et nii kõneles Irja Tähismaa. Ja igaüks saab mulle vastu vaielda, kui tahab, mind vastu sõimata. Kui kommentaar on anonüümne, siis ma sisuliselt kõnelen inimes(t)ega sirmi taga, teadmata, palju neid inimesi on. Ja kes nad on. Nad võivad olla mu nn sõbrad, aga ma ei tea seda ja usaldan neid seepärast edasi.

Probleem poleks nii terav, kui anonüümsed kommentaarid ei kujundaks avalikku arvamust. Aga seda nad teevad. Minu oma vennad näiteks tsiteerisid mulle võidukalt, täiesti tõsiselt sealjuures, delfi kommentaare. Et vaat, mis sust kõik kokku kirjutatud. Vaat, mis rahvas arvab. Püüdsin neile siis selgitada, et üksainus inimene võib kirjutada sada laimavat kommentaari ehk sittuda sada sitajunni, aga nad vaatasid mulle juhmilt otsa, nagu ma oleks arulage. Lihtne inimene arvabki nii. Et iga kommentaari taga seisab üks inimene. Nad ei tea, et sageli palkavad pahatahtlikud inimesed või poliitilised rivaalid neid komme kribama suhtekorraldusbürood, näiteks Meelis Kubitsa oma, mis siis muudkui inimeste maineid klosetipotist alla lasevad. Mõõdu- ja karistustundeta sealjuures.

Nii et olgugi, et ma ei toeta Reformierakonda ega Reformierakonna ülbikpoliitikat, töölepinguseadust ning vangiminekuga ähvardamist, pean ma ometi siinkohal vajalikuks välja öelda, et ma toetan anonüümse kommentaatorluse likvideerimist 100 %. Kahe käe ja kahe jalaga.

Samas mõistan rängalt hukka peaminister Andrus Ansipi, kes vastas küsimusele, kuidas ta suhtub Anna-Maria Galojani "varguse" keissi, ütles, et nojah, ega inimese sisse ju ei näe, mõistes ta sellega sisuliselt enne kohut süüdi. Peaministri sõnadel on kaal, tema järgi joonduvad paljud teised ja seepärast peab just tema erilise hoolikusega sõnu valima. Sama lugu on Keskerakonna süüdistamisega bordelliäris. Nagu ei tohi enne kohut süüdi mõista Kristjan Rahnut, nii ei tohi enne kohut süüdi mõista ka Keskerakonna poliitikuid. Saan aru, et läheneva valmisvõitluse künnisel on see ahvatlev, aga Reformierakonnal on nüüd võimalus näidata, kui väga ta ISE süütuse presumptsioonist lugu peab.

Süütuse presumptsiooni ei pea niisiis austama mitte ainult ajakirjanikud, vaid ka poliitikud ise. Küll siis tulevad ka ajakirjanikud järele.

Üks huvitav seisukoht seoses tartlastega

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva-eelseid

KOMMENTAARE

2008. aasta Tartu linna aukodaniku tiitlite ja Tartu Tähe teenetemärgi kavaleride kohta

Lembit Allikmets astus juba üliõpilasena (1959) komparteisse ning oli hiljem aastaid TRÜ arstiteaduskonna partorg. Abiellus venelannaga, lubati Nõukogude kommunistliku okupatsiooni ajal korduvalt, väidetavalt teadustööle teisele poole „raudset eesriiet" (sh USAsse). Kahtlustatud erialases koostöös KGBga psühhofarmakoloogia alal (näiteks nn vaimuhaiguste ravimite katsetamine).

Mati Karelson ja Vaike Uibopuu on teadaolevalt punase minevikuta. Sellest hoolimata ananb tunda tsunftivaim – esimese kandidatuuri seadis tõenäoliselt üles (keemikuna lõpetanud) Tartu endine linnapea Andrus Ansip, teise samuti Tartu endine linnapea (erihariduselt koorijuht) Laine Jänes. Ehk küll Andrus Ansip, Mati Karelson, Helve Raik ja Jüri Vene on kõik „pärit" Tartu 5. Keskkoolist, käisid M. Karelsoni nime sedapuhku siiski välja tallinlased (Tartu Postimees, 19. 02. 2008).

Helve Raik ja Jüri Vene on olnud staažikad NLKP liikmed, tartlaste hulgas tuntud mitte niivõrd „hariduselu edendajatena" kui okupatsioonivõimu õigeusklike ja truualamlike kindlustajatena. Helve Raik oli 1981. aastal Eestimaa Kommunistliku Partei XVIII kongressi delegaat, kahekordse NSV Liidu Ülemnõukogu saadikuna ja Eesti NSV delegatsiooni liikmena võttis korduvalt osa kommunistlikest tippüritustest Moskvas, esinedes nendel totalitarismi ülistavate sõnavõttudega. Jüri Vene, „legendaarse koolijuhi ja keemiaõpetaja" kohta on jäetud mainimata, et ta oli aastaid kõrgel ametikohal sovetiaegses Tartu linnavalitsuses, saades lõpuks tuntuks rahvuslaste Lagle Pareki jt vastu suunatud avaliku paskvilliga (vt Edasi, 6. 02. 1988).

Endel Tanilool valmis hiljuti „tema ammuse tuttava" Arnold Rüütli büst, mis pannakse üles Kadriorgu presidendi roosiaeda ning mis läks Eesti riigile maksma ca 120 000 krooni (vt Eesti Päevaleht, 4. 02. 2008).

Helmut Piirimäele otsustati anda mitte Tartu linna aukodaniku tiitel (see läks ju eespoolmainitud L. Allikmetsale), vaid Tartu Tähe teenetemärk. Ilmselt on põhjuseks lugupeetud emeriitprofessori objektiivne ajalookäsitlus, ausus ja punase mineviku puudumine (erinevalt näiteks juba varem aukodaniku kandidaadiks esitatud kolleeg Hillar Palametsast), samuti tema keelteoskus ja kõrge maine välismaal.

Märkus: Lembit Allikmetsa, Helve Raigi ja Jüri Vene nimesid ei leia 2003. aastal välja antud koguteoses „Tuhat tartlast läbi aegade".

Tartus, 20. veebruar 2008
Mart Niklus

Uuriva ajakirjaniku Irja Tähismaa luubi all täna: Evelin Ilves

Toomas Hendrik ja Evelin Ilves, kujutis Kroonikast.

Mnjaa. Selle nädala Kroonikas on üliromantiline lugu meie presidendipaari armastusloost. Saatuslik kohtumine volbriööl, salakohting heki varjus, eksmehega endiselt sõber jne... Oehh, haigutama ajab. Kas enam igavamalt ei saaks, pliiz?

6. aprilli 1999 Kroonika on palju racym. Päris põnev, otsustage ise, lk 17: "Veel mõne aja eest liikus Eesti Päevalehe marketingijuht Evelin Int-Lambot ringi õige vabameelsetes rõivastes. Välisminister Toomas Hendrik Ilvese käevangus on temast aga saanud püüdlik seltskonnadaam /.../ "Tal on latt, millest allapoole ta ei lähe," on tema kohta öeldud. Öeldu puudutab elustandardit laiemalt. Eesti Päevalehe endises asukohas ilutses Evelini kabinetis stiilse disainiga sinine diivan, toimetuse uues majas telliti tema kabinetti aga roosa mööbel. Evelin Int-Lambotit tundvad inimesed teavad rääkida, et kogu tema elu ongi olnud püüdlemine ühiskonna koorekihi suunas. Lävimine Toomas Hendrik Ilvesega sai Evelinile ukseks unistuste kõrgseltskonda".

1999. aasta Kroonika on aus, 19. veebruari 2008 Kroonika aga perselakkujalik. Miks, küsib entusiastlik noor ajakirjanik, kergitades prille ninal. Aga hoplaa, tänasel päeval on Evelin Ilves tähtis tädi, presidendiprovva, mitte aga kerglane tibi, kellena teda portreteerib Kroonika anno 1999. Ja tähtsate tädide persed lausa kibelevad lakkuda.

Eks muidugi ole ilus mõelda, et riigi esipaar armastab üksteist ja et see on sajandi armastuslugu nagu seda on teadupärast ju ka Bill ja Hillary Clintoni armastuslugu. Aga Evelini kehakeel kõneleb kainest arvestusest ja TH kehakeel kõneleb resigneerumisest ja käegalöömisest. Ja lõpeks elavad nii suurem hulk paare me kaunil kodomaal. Naisel on kosmeetikakott ja trenn, dieedinipid, mehel aga Rotary klaab või kalameesteselts, armas sigar ja pudel viskit. Kõlbab küll.

Uuriv ajakirjanik Irja Tähismaa leiab, et Kroonika lehepinda võiks pigem TH armukeste tagaajamisele kulutada. Ja misasja see Evka nende meesturvadega õieti ajab? Vat see oleks teema. Keel presidendipaari persest välja, Kroonika!

Siin taas reporter Irja Tähismaa, tere õhtust

Väljavõte Postimehe veebist.

Khm, võtsin seoses olümpialootuse Kristjan Rahnu lõbuäripidamisega kommentaari meie tuntud bordellieksperdilt Inno Tähismaalt. Ta istus parajasti aluspükste väel valges pehmes nahktugitoolis ja oli süvenenud Postimehe veebi, kuid pärast mõningast veenmist oli ta siiski nõus minuga paar sõna juttu vestma.

Irja: Noh, kuidas suhtud lõbuärikatesse?

Inno: Noo, ei suhtu positiivselt.

Irja: Miks?

Inno: Sellepärast, et minu meelest peaks selle teenuse pakkujad ise sellega tegelema. Vahendamine ei ole õigustatud. Lõbutüdrukud võiksid töötada FIE-dena ja riik võiks neid nende asjade organiseerimisel aidata.

Irja: Kuidas suhtud lõbutüdrukult raha ära võtmisesse?

Inno: Väga negatiivselt.

Irja: Milline karistus peaks sellist isikut tabama, kes võtab lõbutüdrukult tema omateenitud rahad ära?

Inno: Minu arust ta peaks trahvi maksma.

Irja: Aga kui rahade äravõtmisega kaasneb vägivald?

Inno: Kui vägivald, siis võiks sellise inimese panna ühiskasulikku tööd tegema. Ta võiks näiteks aasta otsa haiglas sanitarina töötada ja siibreid vahetada. See oleks sellisele inimesele mõttekoht, kui tsiteerida rahvastikuminister Urve Palot.

Irja: Aitähh!

Inno: Palun. Aga Postimees on jälle eksinud süütuse presumptsiooni vastu. Kui online lahti teha, siis on kirjas, et Rahnu pidas lõbumaja, aga kui loo peale klikkida, siis selgub, et Rahnul on alles lõbumaja pidamise kahtlus.

Huvitavat EELi asjaajamisest (9/100)

Väljavõte EELi nõukogu istungi protokollist, 23.04.2004:

2. Aasta Eurooplase nominandi nimetamine
- E. Soosaar: ei peaks valima riigitegelasi ja muid kõrgeid poliitilisi tegelasi
- J. Sõrra: toetan A. Rüütlit sets maal väga populaarne, EEL saaks tänu sellele meediasse
- S. Meikar: Poliitiliselt väga keeruline alandada Rüütlist mõnele teisele persoonile tiitli andmisel kui me Rüütlit ei vali
- T. Karu: Aasta Ema ja Isa võiks kodaniku nimel tiitli vastu võtta
- R. Sinijärv: Tiitli võiks anda referendumil jah öelnud kodanikele
- S. Meikar: valimiseelistuse järgi ei tohiks vahet teha
- R. Sinijärv: kodaniku nimel võiks tiitli vastu võtta tütarlaps
- J. Sõrra: jään kindlalt A.Rüütli kandidatuuri juurde
- P. Palk: toetaksin A. Rüütli kandidatuuri aga jään siiski erapooletuks
Kandidaadid seisuga 22.aprill 2004:
a. President Arnold Rüütel – esitaja Tartumaa Põllumeeste Liit (põhjenduskiri olemas)
b. Hannes Rumm – esitaja Noored Sotsiaaldemokraadid (põhjenduskiri olemas)
c. Eesti kodanik – esitaja Reformierakond (põhjenduskiri olemas)
d. T-H. Ilves – esitaja Liis Klaar
e. Henrik Hololei – esitaja Liis Klaar
f. Sir Carlisle – esitaja Tõnu Karu
g. Priit Kolbre – esitaja Tõnu Karu
h. Tunne Kelam – esitaja Noor-Isamaa
i. Eurotelefon – esitaja Eesti Üliõpilaskondade Liit
j. Audentse Ülikooli EUI ja Aksel Kirch – esitaja akadeemik A. Raukas

OTSUS:
Anda tiitel Eesti kodanikule. Sümboolse kodaniku valimiseks hääletada. Hääletamine:
„Kes on selle poolt et Aasta Eurooplase tiitlit tuleb Eesti kodaniku nimel vastu võtma Aasta Ema 2003 Merike Kull Palamuselt?“
Hääletustulemused:
Poolt: Sinijärv, Soosaar, Karu, Meikar, Galojan, Mägi, Klaar
Vastu: ei ole
Erapooletuid: Palk, Sõrra

Kes tahavad meid toetada, palun!

Tuli ettepanek, et me võiks Irjaga lasta end rahaliselt toetada.

Jah, palun, kui tunned, et ajame Irjaga õiget asja ja tahaksid meie ponnistusi toetada, et me saaksime veelgi vingemalt telgitaguseid paljastada, oma allikatele väärt info eest raha pakkuda, näiteks, siis oled teretulnud meid toetama.

Ükski heategu ei jää kunagi tasumata: kui teed head, tuleb ka tagasi head, varem või hiljem. Ja enamasti kuhjaga. Nii see on, tean omast kogemusest.

Arveldusarve Hansapangas: 221005136185, Inno Tähismaa, IBAN: EE442200221005136185, aadress Tartu, Estonia.

Huvitavat EELi asjaajamisest (8/100)

Huvitavat EELi asjaajamisest (7/100)

Huvitavat EELi asjaajamisest (6/100)

EELi eelmine juht, Riivo Sinijärve tšika Ulrika Hurt tahtis oma alluvate kaudu oma ametiauto kõksu olematuks teha, aga see ei õnnestunud:

Korruptsioonist EELis

Üks huvitav meil:

Selline lugu, kiri on adresseeritud Kristiina Lingile, EELi toonasele töötajale, praegusele juhile, kolm päeva hiljem algas kammajaa Galojani ümber. Päris huvitav iseenesest.

FEST on üks EELi projektidest, mida rahastab Soome välisministeerium. Suur lüpsmise koht Eesti kohalikele asjapulkadele. Kõige rohkem on sealt varastanud nn rohelised Riho Västrik ja Ülle Rajasaar, kes olevat lubanud lausa Galojani ära tappa, kui neid üles annab. Mõlemad elukad on ELFist, Eestimaa Looduse Fondist. Sealt osa rahast läheb tagasi ELi tegijatele Aivar Roobile ja Riivo Sinijärvele.

Alustab uuriv ajakirjanik Irja Tähismaa: luubi all on Hans H Luik ise

Väljavõte Kroonikast, 10.12.2002.

Olen alles noor ja roheline, aga õpin. Inno kõrvalt. Alustan oma uuriva ajakirjaniku karjääri vanade Kroonikate tuhnimisest, kust siis otsin üles huvitavad persoonid ja lood. Ja kommenteerin neid. Mis vahepeal muutund, mis samaks jäänud. Täitsa põnev. Inno vahel kardab vanu kamraade arvustada, a mis mul neist. Läheb käiku. Ok.

Esimese põneva loo leidsin 10. detsembri 2002 Kroonikast, lk 22: "Hans H. Luik võtab naise". Lugu ise kõlab sedasi: "Sügisel kihlunud mediaärimees Hans H Luik (41) jätab lõplikult hüvasti vallalise mehe seisusega. Luik ja tema kihlatu, endine ajakirjanik Selle Mõtsar (30) kavatsevad 21. detsembril öelda teineteisele jah-sõna. Seda üsna eriskummalises kohas, Kadrioru lossi kunstimuuseumis. Mesinädalad veedab paar tõenäoliselt Brasiilias.

Luik kinnitas oma tõsiseid kavatsusi juba neli kuud tagasi, kui kihlus Mõtsariga Roomas Panteonis. Eestist ostetud haruldased sõrmused "True love" maksid kokku 15 000 krooni.

Nüüd on Luik endale appi kutsunud hea sõbra, suhtekorraldaja Peep Mühlsi, kelle firma Hill & Knowltoni õlule jääb pulmapeo korraldamine. Luik on juba ära tellinud suure telgi, kus saaks korralikult looma vardasse ajada ja tantsida /.../".

Sooh. Sedasi. Aga tausta: Selle oli Inno kursaõde ajakirjandusteaduskonnast. Sel ajal elas Selle koos miski suvalise jorsi Uku Sillastega. Uku oli väga armukade ja kord, kui Selle Inno süles istus, lõi Uku Innot nii, et Inno kukkus põrandale ja prillid puhta katki. Inno veel irvitas Ukule vastu, nagu ta ise mäletab.

Hansu trehvas Selle sedasi, et tegi Äripäeva ajakirjanikuna Hansuga inteka ja jättis Uku maha. Hans omakorda jättis Selle pärast maha oma tollase armukese Kadri Kõusaare, kes nimetab oma romaanis "Ego" Sellet "Sirje Südiks" ning tõrvab teda päris korralikult väikese kasvu, kübara ja kileda hääle pärast. Nimetab isegi "monstrumiks", mistap võib järeldada, et kahel naisel käis Hansu pärast vägev kätsh. Mille võitis Selle. Või ma ei tea, kuidas seisud praegu on.

Igatahes paistab Hans olevat suurte zhestide mees. Mõelda - kihlus Panteonis ja sõrmused "True love", mis maksid 15 000 krooni! Võtaks igal naisel jalad nõrgaks. Kõusaar kirjeldab teda oma raamatus veel kui eesti võimsaimat ja mõjukaimat meest, "vägilast", kes sõidab "musta iludusega". Siis ilmselt mersuga. Ei no tase ju. Aga läheme edasi.

Pulmad korraldab Hansu hää sõber Peep Mühls. Peep Mühlsiga seoses meenub Innole, kuis Peep Mühls teda ükskord, ise sigalakku täis, kummaski käes kaks veinipudelit ja üks taskus, Eurovisiooni telgis ähvardas, et kui Inno veel Neiveltist kirjutab, siis tal läheb kehvasti (aasta siis oli 2002). Et siuke tegelane siis see Peep Mühls, vaat mis võib alustava uuriva ajakirjanikuna teada saada. Ok. Peep Mühls sai Hill & Knowltonist kinga ning sai seejärel 2003ndal aastal Eesti Raudtee pressiesindajaks. Eesti Raudtee peadirektori asetäitja oli aga meie armas Riivo Sinijärv. Siit link Mühlsi ja Sinijärve vahel.

Esitasin siin blogis mõni aeg tagasi Hansule väljakutse, et uurigu ometi Galojani asjas tõde välja. Ekspress tõmmati selle looga julmalt tanki, tehti lolliks ja nüüd siis häbenevad seal kõik kambakesi. Näksip ässitas Ekspressi-koerad Galojani kallale, et ise puhtalt pääseda. Aga nagu selgub, on Luik ja Mühls suured sõpsid, mistap Luik ei taha asja torkida. Kuna EEL-asi võib heita varju esteks Sinijärvele, sealtkaudu Mühlsile ja edasi Luigele endale. Seepärast Ekspress vaikib. On vait kui haud. Mis muidugi ei ole Ekspressile kui "sõltumatule" ajalehele kasulik. Sest Luik on ise uljalt deklareerinud, et sõbrad kallid, aga tõde veelgi kallim. Noh, Hans, nüüd on aeg oma sõnade taga seista. See on ka Eesti Ekspressi auvõlg Anna-Maria ees.

Nii. Kõik. Ootan nüüd, millal sigalakku täis Mühls, kaks veinipudelit käes ja üks taskus, mind ähvardama tuleb.

Vesti Dnja avaldab meid

Vaatasin, et Vesti (pärast seda, kui Siff selle ära müüs, Savisaare leht) on võtnud ühe minu blogi artikli avaldamiseks, mis puudutab soovitust, et kapo võiks hakata EELi asja uurima.


Päris huvitav, eriti kui arvestada, et lehe sisuline juht on Oleg Harlamov (see endine BNSi boss, kes on flirtinud nii Isamaa kui Keskiga), kes peaks justkui vanast rasvast teadma, mis on väärt ja mis mitte. Igal juhul tänud talle!

Aga ilus oleks edaspidi allikale viidata, eksju!

Ja kas teate veel seda, et...

...Tallinna Sadama juhi kohalt kangutatakse Ain Kaljuranda, kes on osutunud liiga "keeruliseks" persooniks, kes justkui liiga sadama huvide eest väljas.

Ja Reformierakond on leidnud sadamale juba uue juhi, C.S.I. kriminalistidest tuttava teletupsu Robert Antropovi:

Kujutis Kanal 2 ekraanilt, täpsemalt Kroonika seksikate peolt.

Et siis pärast "edukat" Paldiski sadama tehingut võimaldada teisel teenekal reformaril Märt Vooglaiul (pärast Reformiga liitumist eduka comebacki teinud usin mustikakorjaja Saaremaalt) edendada oma kinnisvara-businessi Tallinna sadama (maksumaksja) arvel oma kruntidele Muugalt lääne suunas (mis on täielik logistiline jaburdus), kui sadam pidi arengukava kohaselt laienema hoopis ida poole.

Ka siin võiks Kapo veidi uurimist teostada, kui ta just pole juba liiga Reformi käpa all!?


Märt Vooglaid, kujutis Eesti Ekspressi veebist.

Jebedi-jee...

...kas teate, miks see mees tegelikult Reformierakonnast kinga sai?

Te ei arva eales ära!

Aga seepärast, et oli vastu Paldiski sadama ostmisele maksumaksja raha eest (või kas tõesti usute, et ausus ja sirgjoonelisus, ametliku versiooni järgi, on karistatav, siis peaks Reform end kohe likvideerima?!)!

Järjekordne Galojan, lugege ja imestage, varsti on erakonnas järel ainult Michal, Ligi, Ansip, Lang, Pentus ja Antropov (ja viimane saab ka kohe kinga, kui ei suuda orgunnida Paldiski Põhjasadama müüki rahva raha eest):

Väljavõte Postimehe veebist.

Ja Kiil on Tallinna Sadama juhatuse liige, muide. Tundub aus mees.

Meie omad on seksikamad

Tuleb ikka osata. Korraldada seksikate valimist siis. Meie hekseldasime läbi kõik elualad ning selgus, et eesti seksikaimad on MIRTEL POHLA ning DAG HARTELIUS. Ja meie küsitlus näitab, et rahvale meeldivad nemad sootuks rohkem kui Kroonika seksikad INES KARU ja JÜRGEN VEBER. Nii et - võtke õppust!

Üks huvitav avaldus EELi finantsjuhilt

Huvitavat EELi asjaajamisest (5/100)

Kui suur oleks olnud õiglane altkäemaks Eesti Raudtee taasriigistamise eest?!

On teada, et Reformierakond sai Eesti Raudtee taasriigistamise eest enam-vähem täpselt miljon eurot altkäemaksu. Olen sellest siin blogis ka varem põgusalt kirjutanud.

Aga hoopis huvitavam on see, kui suur oleks olnud õiglane altkäemaks selle, üle 2 miljardi kroonise tehingu eest. Panin üles vastava küsitluse.

Saab mulle-saab mulle-su beib, su beib-see saab mulle...

...ütles Reformierakonna ideoloog, Riigikogu liige Rain Rosimannus, kui ajakirjanik küsis, miks ta liisis omale rahva raha eest rullnokkade auto, 5-seeria bemmi, makstes kokku 12 000 krooni kuus, sellest rahva raha 9000 krooni kuus.

Aga siis rääkis ta oma lookese ära, et maru turvaline pidi olema selline auto.


Nagu tuppa sittund kass, ausõna.

Veel pildikesi seksikate peolt

Krista Lensin tüdines ilmselt ära homomehest Hekkonensist ja siin hetero-mehe Jaagup Kreemi käevangus (kujutised Kanal 2 ekraanilt).


Siin Reno Hekkonens (paremal) juba omas elemendis, mehega musitamas.


Anu Saagim musitab Kroonika seksikaimaks meheks valitud Jürgen Veberit.


Ajakirjade Kirjastuse peadirektor Ain Lausmaa tantsuhoos.


Anna-Maria Galojan mitte niiväga tantsuhoos.


Kolm homomeest sätivad end kuhugi, ilmselt jätkupeole Angelisse.

Veel üks lahe tegelane seksikate peolt

kelle järele ka küsiti, see pole keegi muu kui Heili Sibrits Postimehe Arteri toimetusest, kes Margus Müili ja Hendrik Sal-Salleri musa taustal vingelt rokkis.

Lahedaid tegelasi seksikate peolt

Lahedaid tegelasi Kroonika seksikate peolt, mis toimus reede õhtul. Kujutised kanal 2 ekraanilt.


Elo Mõttus.


Reno Hekkonens ja Krista Lensin.


Monica Tuvi.




Marco Tasane.


Lilit Kirss ja Kadi Kuus (Kerttu Rakke).


Erkki Otsmann.


Arne Niit.

Kas keegi teab, miks Andrus Ansip käis Merko Ehituse jõulupeol?

Ootame vihjeid. Kas Merko maksis Ansipile, või Reformierakonnale, sest Ansip ühegi teise firma jõulupeole ei jõudnud? Ja nüüd äkki selle firma jõulupeol, mida süüdistatakse räiges õigusrikkumises ja mida ähvardab 250 mln trahv. Ja kui Merko maksis, siis kui palju maksis, ja kellele?

Seda oleks huvitav teada.

NB! Täpsustuseks veel niipalju, et Ansip käis koguni Merko talvepäevadel, mis kestsid lausa mitu päeva. Mis see veel võis maksta?! Oi-oi-oi. Kelle peost meie peaminister sööb! Rahvas, ehk annetate peaministrile mõned kroonid, siis ei pea ta firmade käest raha nillima! Paistab, et tal ja tema erakonnal on näpukesed päris põhjas.;)

Stella Wadowsky saatis kommentaari

Kroonika ajakirjanik Stella K. Wadowsky, pilt erakogust.

Meile kirjutas Stella! Kuna seda ei juhtu iga päev, siis avaldan selle kommentaari.

Selline oli anonüümne kommentaar:

saagim ruulib täiega. 
aga tahaksin teada veel ühest beibest - stella wadovskyst. töötas vahepeal justis, nüüd on kroonikas jälle. ta rohkem selline, et hoiab vagalt tagaplaanile, ei anna intekaid ja hoiab oma elunatukest ajakirjandusest eemal. minu arvates võiks seltskonna ajakirjanikud olla bravuurikad, esineda, pidutseda. aga wadovky on alati kahvatult kuskil kulisside taga. minu arust peaks seltskonna ajakirjanik ringi möllama, tsillima ja rokkima, aga ta on selleks ametiks kas liiga vana või tüdinud?
tegelt hakkas silma, et ta ei olnud eile isegi seksikatepeol.
mis temast arvate?
Ja siin on Stella vastus:

STELLA K. WADOWSKY to esimene anonüümne

Ma ei ole Inno ja Irja kommentaariumis kunagi kellegi vastanud, aga see siin on ikka piisavalt "sügav" küsimus, millele ei saa vastamata jätta.

Mina nimelt ei ole tõesti inimene, kes käiks peolt-peole, ja kui sinu väljendeid kasutada, siis lisaks veel - tsilliks, bravuuritseks, möllaks ja rokiks.

Ma ei leia eelpool mainitus midagi halba, aga igaüks pole sündinud pidudel käimiseks. Sellistes kohtades tunnen end alati võõrana, kes on justkui peole tagauksest lastud ja paraku ei meeldi mulle paigad, kus ravimatu ebaviisakusega "viietärnilised" purjus megajäledikud ligi tikuvad ning kus õhkkond on tiine "tähtsatest" prominentidest, keda juba üle Soome lahe seilates mitte keegi ei tea ega tunne (kui Anu Saagim, Mart Sander ja Hendrik Sal-Saller välja arvata...).

Kohalikud seltsiüritused, kes veel ei tea, on lahjad nagu limonaad, millel kork nädalake pealt ära olnud - ühed ja samad näod - aastast aastasse. Mis teha - minu jaoks on uute kleitide näitamise aeg möödas, alkohol ja narkootikumid pole kunagi huvitanud, nagu ka mitte pidudelt käpakil lahkumine. Nendele vähestele pidudele, kuhu olen sattunud, emigreerun võimalikult kiiresti. Oma tähelepanu vajaduse saan rahuldatud, kui hommikul nägu pesen ja peeglisse vaatan. Pole mõtet arvata, et need, kes kohalikel pidudel ei käi, kõnnivad pilk langetatud, "tõelisest" elust mööda.

Seltskonnaajakirjanduses on palju uusi inimesi, kes leiavad, et kohalike kuulsustega peod on müstilised pillerkaared ja see tekitab neis elevust, mis on igati tore. Hea, kui üritusi kajastavad inimesed, kes on nendest pidudest ka rõõmu tunda saanud.

Minul aga on pere ja väike tütar Francesca, keda pean oma parimaks sõbrannaks. Olen uhke, et käime koos kohvikutes ja restoranides, parkides jalutamas ja ühistel reisidel. Ja et saan talle õhtul muinasjutte lugeda, et ta õpiks juba varakult mõistma faabula olemust.

Mis puutub intervjuudesse, siis tavaline reporter ei peagi andma intervjuusid. Tõsi, vahel võib end ju meelde tuletada. Aga tegelikult on reporteri asi ajakirjale sobiva formaadiga artikleid kirjutada. See on peatoimetaja oma asi, kui palju ta avalikkuses ajakirja promob, televisioonis käib ning intervjuusid jagab ja selles pole midagi taunimisväärset. Iseasi muidugi, kui palju seda tehakse.

Ja veel üks pisiasi, mis on silma jäänud - viimasel ajal on paar ajakirjanikku väitnud, et nad pole kunagi ajakirjandust kättemaksuvahendina kasutanud. Lubage naerda selle peale! Näidake mulle reporterit kes ütleb, et ta pole kasvõi mitte ühessegi pildiallkirja susanud väikest kättemaksumaigulist kommentaari ja ma näitan teile valetajat!

Tänan tähelepanu eest,
St.

Miks kotitakse Partsi?

Väljavõte Postimehe veebist.

Ilmselt paljud ei tea, aga Reformierakond on ette valmistamas Paldiski Põhjasadama müüki riigile ühe miljardi krooni eest ja näib, et Parts on sellele vastu. Sest selle diili pealt teenib Reform vähemalt 100 miljonit krooni vahelt, ainuüksi diili ette valmistav Tallinna Sadama nõukogu liige Neinar Seli pistab tasku kuuldavasti 20-30 milli. Ja tal on raha hädasti vaja, et lõpetada oma suurprojekt Tartu kesklinnas, kus ta koos Ansipiga tõmbas kõigil tartlastel osavalt perse lohku. Aga tartlased on sellised hullud lendurid, sellised teadlase tüüpi, neil on pohhui, mis üleaia tehakse. Tapetagu kasvõi inimene, peaasi, et keegi nende jaantatikate teadustööde kallale ei kiputaks.

Ja nüüd siis peaks jonnaka Partsi asemele asuma Tõnis Palts, näiteks, kes on juba palju osavam asju ajama. Temaga juba on võimalik "kokku leppida".

Sellised lood. Ja selline on elu. Vat nii tuleb elada! Võtke õppust, noored ja vanad!

Reformi fännklubi on asunud Paldiski Põhjasadama müüki ette valmistama

Nagu kirjutab Äripäev, on Paldiski Põhjasadama omanikeks saanud taas Saurixi mehed Nakonetšnõi ja Tšulets. Vahepeal oli vara mingi kummalise offšorka nimel. Mis iseenesest huvitav, et need Reformierakonna sõbrad ei taha ise makse maksta. Või vähemasti Eesti riigile mitte. Mis paistab olevat üldse Reformi kreedo: loll on see, kes makse maksab.

Mnjaa, paistab, et riik käib Tallinna Sadama kaudu varsti miljardi välja Põhjasadama ostuks ja mehed, kes pesitsevad Tõnismäel kohe reformarite kõrval, saavad raha, mida "omadega" jagada. Ja siin, nagu panete tähele, on maksumaksja raha küll vajalik, et endale krabada. Ise maksta ei taha makse, aga maksuraha taha on küll varmad oma küüsi ajama!

Ja teised vaadaku vesiste suudega pealt. Nii nagu need asjad ikka Eestis käivad. Rahvas on loll ja muudkui maksab. Teised ei maksa midagi ja võtavad veel selle vähese, mis on. Kui palju selle miljardi eest, mis Reformierakond oma sõpradega ära jagab, saaks maksukoormust vähendada?! Kes seda viitsib nüüd enam arvutada.

Reformierakonna tegevust jälgides jääb vägisi mulje, et justkui põgenetakse uppuvalt laevalt. Krabatakse veel, mis krabada annab. Et siis elu lõpuni kuskil palmisaartel veeta. Ja mine tea, ehk pole seegi paha mõte. Kuigi sellise asja eest pannakse tavaliselt vangimajja. Aga kes sinna ikka minna tahab, eksole. Ja seepärast on kõik vahendid head, et kõik kinni mätsida, eesmärk pühendab abinõu, igal rindel. Kurb.

Kuidas Ansip meediat suukorvistab

Võtke kõik teadmiseks, päevavargad ja kelgukoerad!

Nii nagu paar päeva tagasi, nii kohtub meie lugupeetud peaminister regulaarselt Eesti juhtivate väljaannete peatoimetajatega. Ja räägib neile "olukorrast riigis". Millest on mõtet kirjutada, ja millest mitte. Annab näpuotsaga vihjeid ja ideid. Räägib nö asjade telgitagustest. Ja peatoimetajad kuulavad, suu ammuli. Ja lähevad pärast lönta-lönta toimetustesse tagasi ja annavad alluvatele juhtnöörid kätte. Nõndamoodi, sõbrad, toimib Eestis meedia. Ja siis imestatakse, miks Ansipist midagi paha ei kirjutata?! Ja kui kirjutatakse, siis pärast vabandatakse.

Kui olin veel Äripäeva ajakirjanik, mõned aastad tagasi, helistas mullegi peaminister Ansip, ootamatult, kell 8 õhtul, kui tegin poes sisseoste. Ja sõimas mul näo täis. Mingi Andres Kärssini loo pärast, mis talle, Ansipile polnud meeldinud. Siis ma mõtlesin, et Ansip, vat kus julge mees, suhtleb otse ajakirjanikuga. Aga nüüd enam nii ei tundu, sest ajakirjanike seljas sõitmine on saanud süsteemiks.

Mida siis Ansip rääkis peatoimetajatele viimasel kohtumisel paar päeva tagasi?! Rääkis sellest, et Merko kottimine maadevahetuse asjas tuleks ära lõpetada. Et kriitikat on liiga palju juba, aitab. Kirjutage midagi muud! Näiteks rohkem sellest Galojani asjast!

Ma ei kujuta ette, palju Merko ja teised maadevahetajad on Ansipile ja Reformierakonnale maksnud. Aga võib arvata, et ümbrikud on paksud. Sest on ju Reform ise Kranichi kaudu otsapidi sitas sees. Nüüd on vaja sealt puhtalt välja tulla. Ja selleks väljatulemiseks on ühte koma teist juba tehtud. Ja tehakse ilmelt veel. Hoidkem ainult silmad-kõrvad lahti ja lugegem Inno ja Irja blogi. Ainult siis ei koba te pimeduses, te kahjurid ja luuserid, koduperenaised ja pätid, üksikemad ja pedofiilid, vabadusvõitlejad ja riigireeturid!

Kus on Hans H Luik?

Tõepoolest,
ma ei saa aru. Mis toimub. Luik kirjutas ise alles, et sõbrad kallid, aga tõde veelgi kallim. Nüüd tuleks mõned sõbrad liistule tõmmata, Hans. Kus sa oled, ma küsin. Ekspress tõmmati Galojani-looga tanki, olgem ausad. Nätsutasite Näksipit, aga Näksip-kavalpoiss söötis teile ette Galojani, keda te siis nätsutama hakkasite. Kui selgus, et asi päris nii vist ikka pole, siis tõmbusite tagasi. Miks? Tunnistage oma eksimust ja uurige tõde välja. See on väljakutse, muide.