Ärimees Valdes ähvardab viimaseid päevi lapseootel naist

Risto Sepp (vasakul, Äripäeva veebist), Margus Valdes (Äripäeva veebist).

Margus Valdes on see tegelinski, kes omandas sundenampakkumisel Tallinna mehe Eeli Kure elamise. Ja nüüd on siis asjalood sellised, et see Margus Valdes tõstis Eeli kohtutäitur Risto Sepa kaasabil kodunt välja. Noor kohtutäitur jättis vana mehe sõna otseses mõttes tänavale. Vanamees läks supikööki ja kui tagasi tuli, siis tema kodu uks oli kinni, kohtutäitur oli selle kinni pitseerinud. Liis Haavel, keda on meedias vanamehe paljaksvarastamises süüdistatud, üüris seepeale Eelile korteri ning hetkel elabki Eeli Liisi üüritud korteris.

No hüva, aga Eeli asjad olid ikka luku taga. Ei olnud riideid, dokumente ega passi ja seepärast oli oht isegi pinsist ilma jääda. Kohtutäitur Risto Sepp, ilmselt aru saades, mis ta oli teinud ja et nii ikkagi ei tehta, ükskõik kui tähtis kärbes sa arvad end olevat, saatis Eelile natuke aega tagasi kirja, kus märkis, et kui Eeli oma asjadele järele ei lähe, siis need saadetakse prügimäele. Kena suhtumine küll mehesse, kes võiks talle vanuse poolest vanaisaks olla. Ja järjekordne näide meie ühiskonnas valitsevast mõtteviisist, mille võiks kokku võtta sõnadega "igaüks vaatab ise, kuidas saab". Kus sa ei näe mitte inimest, vaid arvu, paragrahvi ja statistikat.

Kui raske oleks kohtutäituril vana mehega inimkeeles suhelda? Ei oleks ju raske. Aga ometigi ta ei tee seda. Sest ta on noor karjerist, kes pole oma elus häda tundnud. Ta on elanud ajal, kus raha on kasvanud puu otsas ning sul on tarvitsenud vaid pisut turnida, et nuts kätte saada. Vanad ja nõrgad, kes turnida ei jaksanud, kuulusid prügimäele saatmisele nagu Eeli asjad.

Risto Sepp ei hoolinud sellest, mis saab raugaealisest Eelist, kui ta oli teda tema kodust välja lukustanud. Ta ei hoolinud sellest, et väljas olid miinuskraadid, et vanal mehel polnud kusagile minna, et lukustatud majja olid jäänud vanamehe riided, dokumendid, pass. Ja et passita ei saa pinssi. Tal oli ükskõik. Noorel mehel oli täiesti ükskõik. Ta tegi seda, mis ärimees Margus Valdes tal teha käskis, sest tal oli ükskõik või õigemini pohhui. Tal endal on mõnus soe korter, äge auto ja mõned kokku krabatud maatükid. Viletsus on tema jaoks mägede taga, viiekümne aasta kaugusel.

Seepärast ei näe ta midagi imelikku ka ses, et öelda vanale mehele: kui sa oma asju ära ei vii, siis need lähevad prügimäele. Noorel mehel ei tule loomulikult pähegi, et ta võiks vana meest asjade äraviimisel aidata. Eduühiskonna laineharjal tippu tõusnud noorena ta ilmselt ei teagi, mis tähendab sõna "aidata". Igaüks enda eest! Nii sai rikkaks Risto ja tema kiiret karjääri teinud sõbrad ning eakaaslased. Kui Eeli on vana ja nõrk, siis on see tema enda asi. Kärvaku, kui elada ei jõua. Jälle üks parempoolse maailmavaate õõvastavatest nägudest - sure, kui ei jaksa elada.

Aga hüva, Eeli sai oma asjad kätte, Liis käis neil järel. Need olid musta prügikoti sees, kui juba prügimäele viimiseks valmis pandud. Aga nüüd helistas Liisile ärimees Margus Valdes, toosama, kelle käsul Risto Sepp vanakese välja tõstis, ning teatas tähtsalt, et kui Eeli ei tule kahe tunni jooksul tema juurde allkirja andma, siis Valdes laseb täituril, s.o Risto Sepal politseisse avalduse kirjutada, et Liis on Eelilt ebaseaduslikult vabaduse võtnud. Liis on muide viimaseid päevi rase ja läheb kohe sünnitama, aga mis ärimehel sest. Kärva, kui ei jaksa elada.

Veel üks meie aja õõvastavatest nägudest - ülbe ärimees, kes arvab, et talle on kõik lubatud, ka seadust oma tahtmist mööda ära kasutada. Äsja sai ju raha eest kõike, küllap isegi õigust osta. Ja ahned ja edevad ametnikud tegutsesid nende huvides, kes jaksasid neile rohkem maksta. Inimeste ahnus kasvas lihtsalt nii suureks, et pimestas kõik.

Aga eks me ise ole sellise ühiskonna sündimisele kaasa aidanud ning me ise oleme seda ühiskonda nuumanud. Igaühele rohkem raha kätte! Viie aastaga viie kõige rikkama sekka! Me ise oleme seda tahtnud ja nüüd tuleb meil seista silmitsi tagajärgedega, mille üheks näiteks on noored auahned ametnikud, kes ei kõnele inimkeelt. Sest neile ei ole inimkeelt lihtsalt õpetatud.

Hakkame ametnikele inimkeelt õpetama. Mõtlen seda päris tõsiselt. Minagi olen harimatute ja ülbete ametnikega kokku puutunud. Ma usun, et teie olete ka. Alustuseks paljastame nad ning seejärel hakakme neid tasapisi ümber kasvatama. Muudame ühiskonna uuesti inimnäoliseks, hoolime uuesti nõrkadest ja abivajajatest. Unustame paragrahvi ja vaatame inimest. Me kõik võidame sest päeva lõpuks.